Mihkel Servinski: Maakondade rahvastik maavalitsuste pilguga

1,692 views

Published on

Maakondade rahvastik maavalitsuste pilguga
Mihkel Servinski
Statistikaamet
Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima“ 20.-21.aprillil 2011
Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23

Published in: Business, Travel
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,692
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Mihkel Servinski: Maakondade rahvastik maavalitsuste pilguga

  1. 1. Maakondade rahvastik maavalitsuste pilguga Mihkel Servinski peaanalüütik, statistika levi osakond, Statistikaamet mulk, Sultsi küla, Paistu vald, Viljandi maakond
  2. 4. Eesti rahvaarv: tegelik ja prognoos, 1913-2061 <ul><li>Allikas: Statistikaamet, Eurostat </li></ul>
  3. 5. Sündide arv Eestis: tegelik ja prognoos, 1927-2060 <ul><li>Allikas: Statistikaamet, Eurostat </li></ul>
  4. 8. <ul><li>Aastate 2000 ja 2010 võrdluses suurenes rahvaarv Harju maakonnas ja vähenes kõigis teistes maakondades. Suhteliselt kõige rohkem Viljandi, Jõgeva ja Järva maakonnas </li></ul><ul><li>Aastate 2000-2009 summaarne loomulik iive oli positiivne Harju ja Tartu maakonnas. </li></ul><ul><li>Aastate 2000-2009 summaarne rändesaldo oli positiivne ainult Harju maakonnas </li></ul>
  5. 9. Olukord maavalitsuste hinnangul <ul><li>Rahvastik väheneb, rahvastik väheneb kiiresti </li></ul><ul><li>Rahvastik vananeb </li></ul><ul><li>Loomulik iive on negatiivne, sündide arv väheneb </li></ul><ul><li>Inimesed lahkuvad maakonnast. Noored lahkuvad maakonnast. Võimekamad töötajad lahkuvad maakonnast. Tööjõud lahkub maakonnast </li></ul><ul><li>Inimesed liiguvad väikekeskustest suurematesse </li></ul>
  6. 10. Probleeme täpsemalt <ul><li>Rahvastikukoormus kasvab. Tööikka jõudvate inimeste arvukus väheneb võrreldes pensioniealiste inimeste arvukusega </li></ul><ul><li>Õpilaste arv väheneb </li></ul><ul><li>Inimkapitali pole piisavalt ja olemasoleva kvaliteet ei rahulda: napib kvaliteetset tööjõudu, puudub potentsiaal suuremahulisteks ettevõtmisteks, inimeste haridustase on madal, inimeste ettevõtlikkus on madal, inimestel on terviseprobleemid </li></ul>
  7. 11. Probleeme täpsemalt <ul><li>Rahvastiku koondumine suurematesse keskustesse ja nende lähialadele vähendab regionaalset tasakaalustatust, mõjutab piirkondade arenguvõimalusi, tekitab hõreneva asustusega maapiirkondades ja tiheneva asustusega linnapiirkondades eripalgelisi probleeme (Lääne-Viru) </li></ul><ul><li>Rahvastikus toimuv tekitab inim- ja tööjõuressurssi nappuse (Lääne) </li></ul><ul><li>Vähenev rahvaarv mõjutab negatiivselt sotsiaalse ja füüsilise infrastruktuuri majanduslikke näitajaid (Jõgeva) </li></ul>
  8. 12. Probleeme andmetega <ul><li>Märkimisväärne osa maakonda sisserändest jääb registreerimata </li></ul><ul><li>Puuduvad usaldusväärsed rändeandmed </li></ul><ul><li>Erinevate metoodikatega tehtud rahvastikuprognoosid ei ole koos kasutatavad </li></ul><ul><li>Statistikaameti rahvaarv on vale </li></ul><ul><li>Puudub ülevaade pendelrändest </li></ul>
  9. 13. Positiivset <ul><li>Suur inimressurss Eesti mõistes (Ida-Viru) </li></ul><ul><li>Noor ja aktiivne rahvastik maakonna keskuses (Põlva) </li></ul>
  10. 14. Visioon <ul><li>Tegus rahvas; motiveeritud ja ettevõtlikud inimesed, kes tahavad maakonda oma ettevõtteid luua ja siia investeerida; haritud, ettevõtlik, tervist ja elukvaliteeti väärtustav elanik; uuendusmeelne inimene, kes eelistab elada ja töötada oma maakonnas </li></ul><ul><li>Ühtlaselt arenenud parim paik eneseteostuseks – elamiseks, õppimiseks, töötamiseks, laste kasvatamiseks ja puhkamiseks </li></ul>
  11. 15. Eesmärgid. Mõõdikud <ul><li>Rahvaarvu kahanemine on peatunud; maakonnas elab ……… inimest; maakonna rahvastik on mittekahanev (Harju) </li></ul><ul><li>Maakonna rahvastik taastoodab end jätkusuutlikult </li></ul><ul><li>Vähendada väljarännet ja suurendada sisserännet (rändesaldo – stabiilne viimase 3 aasta summas; positiivne rändesaldo) </li></ul><ul><li>Suurendada sündimust ja vähendada suremust (loomulik iive – stabiilne viimase 3 aasta summas) </li></ul><ul><li>Elanike arendamine. Elanikkonna heaolu kasv </li></ul><ul><li>Demograafiline tööturusurve indeks – mitte väiksem kui 1,05 </li></ul><ul><li>Keskmine oodatav eluiga meestel 75 aastat ja naistel 84 aastat </li></ul>
  12. 16. Olukorrast visioonini <ul><li>Tsirkust ja leiba ehk tasuvat tööd, häid elamistingimusi ja mõnusaid vaba aja veetmise võimalusi endale ning hea haridus lastele – konkreetne kava on maakonniti üsna erinev </li></ul><ul><li>Üsna üldine on, et tegevuskava juures kaob ära seos rahvastiku olukorraga. Koolivõrgu juures sellega üldiselt püütakse arvestada, vanadekodu ehitamisel ehk ka veel, aga majanduse ja taristu arendamise tegevuskavade juures on rahvastiku ülevaates väljatoodu unustatud </li></ul>
  13. 17. Järeldused <ul><li>Peamine probleem (maavalitsustes) ei ole mitte selles, et me ei tea, vaid selles, et me ei oska või ei julge järeldusi teha </li></ul><ul><li>Suurem hulk andmeid ja detailsem teadmine ei tõsta meie (maavalitsuste) oskusi ja julgust järeldusi teha </li></ul>
  14. 18. Tööturusurve indeks Eestis: tegelik ja prognoos, 1989-2061
  15. 19. Küsimusi kokkuvõtteks <ul><li>Kas Eesti rahvas jääb püsima? Jah jääb, aga millisena? </li></ul><ul><li>Mida me tahame? Milline on Eesti rahvas 100 aasta pärast? Kas eesti keelt kõnelev? </li></ul><ul><li>Eesti on rahvastikuarengu seisukohalt ikka olnud eesliinil olev riik. Kas rahvaarvu vähenemine ja rahvastiku vananemine tähendab seda, et oleme lihtsalt paljudest riikidest varem jõudnud rahvastikuarengu uude faasi? Mida see endaga sisuliselt kaasa toob? </li></ul><ul><li>Katrin Saks ütles: “Jääme ellu, kui õpime käituma väikese rahvana”. Ehk on see mõistlik järeldus!? </li></ul>

×