Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Eesti Panga ülevaadete esitlus
9. mai 2014
Tööjõu vaba liikumine ja selle mõju Eestile
Natalja Viilmann
Orsolya Soosaar
Ee...
Tööjõu vaba liikumine on üks Euroopa Liidu
põhivabadus
• Inimeste töörände põhjused
– Erinevused palgatasemes, eneseteostu...
Rahvusvahelise migratsiooni mõju lähte- ja
sihtriikidele
• Tööjõu vaba liikumise positiivne mõju Euroopa Liidu majandusele...
4
Ootused tööjõu vaba liikumise mõjule Eesti
liitumise eel
-6,000
-5,000
-4,000
-3,000
-2,000
-1,000
0
2000 2001 2002 2003...
Suur osa rändest jääb registreerimata
5
0%
10%
20%
30%
40%
50%
0
2,000
4,000
6,000
8,000
10,000
2000 2001 2002 2003 2004 2...
Peamine sihtriik on Soome
6
• Rahva ja eluruumide loenduse 2011 tulemus: soome keelt valdab 168 000 inimest, 17% eesti
ema...
Rändavad noored
• Kõige suurema väljarändekalduvusega on 25–29-aastased noored.
• Vähem kohustusi ja takistusi kodumaal, s...
Piiri taga tehakse lihtsamat tööd
Eesti taustaga Soome püsielanike jaotus
ametialade järgi 2011
hõivatute jaotus Eestis
am...
Suurenenud on ka sisseränne ja tagasiränne
• Tagasirändajate hulgas on kõrgharidusega inimesi rohkem kui rahvastikus.
• Ta...
Tagasirände tõenäosus
• Tõenäosust on vara hinnata; lisaks mõjutab seda erinevus sissetulekutasemetes.
• Eesti kodanike si...
Väljarände mõju Eesti majandusele
• Väljaränne võimendab rahvastiku vananemist: tööealisi
maksumaksjaid ühe pensioniealise...
Tööjõu pakkumine väheneb
• Väiksem tööpuudus on üks loodetud tööjõu vaba liikumise
mõjusid. Pärast kriisi aitas piiriülene...
Hõive ehituses: töökohad Eestis ja välismaal
• Kinnisvaramulli lõhkemine ja 2008. aasta majanduskriis lõi eriti valusasti ...
Palgakasv – tervishoid vs. haridus
14
• Tervishoid on näide alast, kus erialaseid oskuseid saab suhteliselt kergesti üle k...
Tööjõu tootlikkus
• Kardetud „ajude väljavoolu“ pole tõenäoliselt toimunud.
• Andmekillud viitavad sellele, et kõrgharitui...
Välismaal töötamise tulud ja suureneva
diasporaa rahaülekanded
• 2013. aastal 245 eurot aastas elaniku kohta, osakaal SKPs...
Kokkuvõte
• Tööjõu vaba liikumise tõkete kadumine on isikuvabaduste ja paremate
võimaluste mõttes väga väärtuslik.
• Eesti...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Tööjõu vaba liikumine ja selle mõju Eestile

1,228 views

Published on

Natalja Viilmann, Orsolya Soosaar
Eesti Panga ülevaadete esitlus 9. mai 2014

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Tööjõu vaba liikumine ja selle mõju Eestile

  1. 1. Eesti Panga ülevaadete esitlus 9. mai 2014 Tööjõu vaba liikumine ja selle mõju Eestile Natalja Viilmann Orsolya Soosaar Eesti Pank
  2. 2. Tööjõu vaba liikumine on üks Euroopa Liidu põhivabadus • Inimeste töörände põhjused – Erinevused palgatasemes, eneseteostusvõimalustes või töötingimustes, töötuks jäämine või uute võimaluste otsimine, rahvastiku ebaühtlane kasv ning suur elatustaseme lõhe rikaste ja vaeste riikide vahel. – Koos majanduse üldise üleilmastumisega on suurenenud ka rahvusvahelise kaubanduse ja piiriülese kapitali liikumise maht ning tööjõudki hakkab üha enam vajaduste järgi liikuma. • Tööjõu vaba liikumine on kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise kõrval üks Euroopa Liidu põhivabadus – Tööjõu vaba liikumise strateegia eesmärk on saavutada võimalikult kaasav majanduskasv, suurendada üldist tööhõivet ja tõhustada olemasoleva tööjõu kasutamist (Euroopa Komisjon). 2
  3. 3. Rahvusvahelise migratsiooni mõju lähte- ja sihtriikidele • Tööjõu vaba liikumise positiivne mõju Euroopa Liidu majandusele – Suurendab Euroopa üldise tööturu paindlikkust, sh hõlbustab mitteaktiivsete ja töötute inimeste tööleasumist. – Parandab teadmiste, oskuste ja vabade töökohtade sobitumist ja tõhustab tööturu toimimist. – Töövõimaluste avardumine elavdab tööealiste inimeste osalemist tööturul, mis pikemas plaanis aitab suurendada euroala toodangut. • Euroopa rikkamates tööstusriikides domineerib tööjõu sissevool, vaesemates riikides aga tööjõu väljaränne – Arenenud Euroopa riigid pääsevad ligi tööjõu suuremale pakkumisele, mis annab neile võimaluse kasutada kulude vähendamiseks odavamat võõrtööjõudu. – Tööjõu pakkumine lähteriikides aga kahaneb. Vaba tööjõu hulk majanduses väheneb, palgasurve suureneb, nõudluse kasvutempo aeglustub ning rahvastiku vananemine kiireneb. – Uued kitsaskohad või riskid siht- ja lähteriikides, negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed. 3
  4. 4. 4 Ootused tööjõu vaba liikumise mõjule Eesti liitumise eel -6,000 -5,000 -4,000 -3,000 -2,000 -1,000 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Eesti välisrände saldo rändesaldo kokku registreeritud rände saldo • Eesti SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel oli 2004. aastal 52% toonaste Euroopa Liidu liikmete keskmisest, seega oli oodata rändesaldo halvenemist. • Rändekavatsuste küsitluste põhjal oli väljarändekavatsus 1–4 protsendil elanikkonnast (13 000–54 000 inimest). (Philips ja Kallaste, 2003) Allikas: statistikaamet, Ene-Margit Tiit „Eesti rahvaarv 2000–2014. Täpsustused ja parandused“
  5. 5. Suur osa rändest jääb registreerimata 5 0% 10% 20% 30% 40% 50% 0 2,000 4,000 6,000 8,000 10,000 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Väljaränne registreeritud väljaränne registreerimata väljaränne registreerimata rände osakaal (ps) • Registreeritud ja registreerimata väljaränne: 67 000 inimest aastatel 2000–2011. • Välisrände tõttu vähenes elanikkond rahvaloenduste vahel 3,1%. Allikas: statistikaamet, Ene-Margit Tiit „Eesti rahvaarv 2000–2014. Täpsustused ja parandused“
  6. 6. Peamine sihtriik on Soome 6 • Rahva ja eluruumide loenduse 2011 tulemus: soome keelt valdab 168 000 inimest, 17% eesti emakeele ja 2,2% muu emakeelega elanikest. • Geograafiline lähedus ja väikesed transpordikulud võrreldes kaugemate riikidega aitavad säilitada sidet Eestiga ja võimaldavad töötada välismaal ilma välja rändamata (2013. aastal u 23 000 inimest). Allikas: statistikaamet 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Väljarände sihtriigid muu EL 15 Venemaa Ukraina Suurbritannia Saksamaa Soome
  7. 7. Rändavad noored • Kõige suurema väljarändekalduvusega on 25–29-aastased noored. • Vähem kohustusi ja takistusi kodumaal, suurem võit asukohariigi vahetamisest. 7 0.0% 0.2% 0.4% 0.6% 0.8% 1.0% 1.2% 0–4 5–9 10–14 15–19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 60–64 65–69 70–74 75–79 80–84 Väljarände vanusekordajad 2000 2004 2005 2011 Allikas: statistikaamet
  8. 8. Piiri taga tehakse lihtsamat tööd Eesti taustaga Soome püsielanike jaotus ametialade järgi 2011 hõivatute jaotus Eestis ametialade järgi 2013, ETU inimeste arv % % oskustöötajad ja käsitöölised 3 747 24,2 14,2 lihttöölised 3 610 23,3 9,3 teenindus- ja müügitöötajad 2 576 16,6 13 seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad 2 196 14,2 13,6 tehnikud ja keskastme spetsialistid 1 133 7,3 13,1 tippspetsialistid 948 6,1 19,1 põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajad 658 4,2 1,7 ametnikud 500 3,2 5,9 juhid 115 0,7 9,7 muu / info puudub 929 . 0,3 kokku 16 412 100 100 8 • Soomes elavate Eesti taustaga inimeste hulgas on üleesindatud lihtsamate ametite pidajad. • Uuringud näitavad, et väljarändajate seas on kõrgharidusega inimesi vähem kui rahvastikus üldiselt. • Immigrantrahvastiku puhul aga on ülekvalifikatsioon sagedasem kui põlisrahvastiku puhul. Allikas: Soome statistikaamet
  9. 9. Suurenenud on ka sisseränne ja tagasiränne • Tagasirändajate hulgas on kõrgharidusega inimesi rohkem kui rahvastikus. • Tagasirändekavatsus on suurem ülekvalifitseeritud töötajatel. • REL 2011: pooled tagasirändajad elasid välismaal vähem kui kolm aastat. 9 0 500 1,000 1,500 2,000 2,500 3,000 3,500 4,000 4,500 5,000 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Sisseränne lähteriikide järgi muu mitte-EL 15 muu EL 15 Ukraina Suurbritannia Saksamaa Venemaa Soome kokku REL2011 sisseränne/tagasiränne Allikas: statistikaamet, Alis Tammur, Koit Meres „SISSERÄNNE EESTISSE 2000–2011“
  10. 10. Tagasirände tõenäosus • Tõenäosust on vara hinnata; lisaks mõjutab seda erinevus sissetulekutasemetes. • Eesti kodanike sisseränne on u 40% kahe aasta tagusest väljarändest. • Soome statistikaameti andmetel pöördus umbes üks neljast ajavahemikus 1991– 2009 Soome rännanud eestimaalasest sama perioodi jooksul tagasi (Pungas jt, 2012). 10 -10% 10% 30% 50% 70% 0 1,000 2,000 3,000 4,000 5,000 6,000 7,000 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Sisserände suhe väljarändesse sisseränne väljaränne sisseränne sama aasta väljarände suhtes, ps sisseränne kahe aasta taguse väljarände suhtes, ps Allikas: statistikaamet
  11. 11. Väljarände mõju Eesti majandusele • Väljaränne võimendab rahvastiku vananemist: tööealisi maksumaksjaid ühe pensioniealise kohta jääb vähemaks. Pikemas perspektiivis on rändel suur mõju sündide arvule. See tähendab survet sotsiaalkindlustussüsteemile. • Hariduskulutuste tulusus riigi seisukohalt väheneb: ühe kõrgharidusega Eestis töötava spetsialisti saamiseks tuleb välja koolitada rohkem kui üks spetsialist. • Tulevikku vaadates on võimalik, et suureneb pensioniealiste tagasiränne. 11
  12. 12. Tööjõu pakkumine väheneb • Väiksem tööpuudus on üks loodetud tööjõu vaba liikumise mõjusid. Pärast kriisi aitas piiriülene töö tõepoolest paljudel rakendust leida. • Probleemiks on suur struktuurne tööpuudus, mis tähendab, et vabadele töökohtadele ka tegelikult sobivaid kandidaate on vähe. Seetõttu tekitab väljaränne palgasurvet. • Palgasurve ei tulene ainult tööjõu otsest vähenemisest, vaid ka võimalusest välismaal kergesti kõrgema palgaga töö leida. See on tugevdanud töötajate positsiooni palgaläbirääkimistel. 12
  13. 13. Hõive ehituses: töökohad Eestis ja välismaal • Kinnisvaramulli lõhkemine ja 2008. aasta majanduskriis lõi eriti valusasti just ehitussektorit. • Hõive taastumisse panustas aastatel 2010–2011 märkimisväärselt väljaspool Eestit töötamine. 13 -50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Hõive kasv ehituses töökoha asukoht välismaal töökoha asukoht Eestis hõive kasv kokku Allikas: statistikaamet
  14. 14. Palgakasv – tervishoid vs. haridus 14 • Tervishoid on näide alast, kus erialaseid oskuseid saab suhteliselt kergesti üle kanda. Õpetaja kvalifikatsiooniga seevastu on raskem välismaal erialast rakendust leida. • See on tugevdanud tervishoiutöötajate positsiooni palgaläbirääkimistel ja panustanud selle valdkonna kiiremasse palgakasvu. Allikas: statistikaamet
  15. 15. Tööjõu tootlikkus • Kardetud „ajude väljavoolu“ pole tõenäoliselt toimunud. • Andmekillud viitavad sellele, et kõrgharituid on väljarändajate seas vähem kui rahvastikus üldiselt; sisserändajate seas on neid jällegi rohkem. – AGA osad noored väljarändajad on kindlasti potentsiaalsed kõrgharidusega spetsialistid. • Tagasirändajad on tänu välismaal saadud oskustele, kogemustele ja sidemetele potentsiaalselt tootlikumad. 15
  16. 16. Välismaal töötamise tulud ja suureneva diasporaa rahaülekanded • 2013. aastal 245 eurot aastas elaniku kohta, osakaal SKPst 1,8%. • Võrdluseks oli Euroopa Liidu toetuste netosissevool 3,3%. 16 0 50 100 150 200 250 300 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Töötajate rahaülekanded ja tööjõutulu sissevool osakaal Eesti majapidamiste kasutatavast tulust, vs Eesti elaniku kohta aastas (eurodes), ps Allikas: Eesti Pank, statistikaamet
  17. 17. Kokkuvõte • Tööjõu vaba liikumise tõkete kadumine on isikuvabaduste ja paremate võimaluste mõttes väga väärtuslik. • Eesti riigi rändesaldot mõjutab kõige enam elatustaseme erinevus võrreldes Euroopa Liidu rikkamate liikmesriikidega, iseäranis Soomega. • Väljaränne mõjutab majandust tööjõu pakkumise vähenemise tõttu. Konkurentsivõimelise vaba tööjõu puhvri puudusel on see kaasa toonud palgasurveid. • Eesti majandus võidab välisrändest tänu sisse- ja tagasirändajate väärtuslikele kogemustele, oskustele ja suhtevõrgustikele. Sissetulekutaseme ühtlustumine aitab kaasa rändesaldo vähenemisele. Seega tasub Eestil tasub panustada sellesse, et välismaal elavatel Eestil kogukondadel säiliksid suhted kodumaaga. 17

×