Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Tööturu Ülevaade 2/2019

206 views

Published on

Eesti Panga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Katri Urke tutvustavad keskpanga vastvalminud tööturu ülevaadet.

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Tööturu Ülevaade 2/2019

  1. 1. TÖÖTURU ÜLEVAADE 2/2019 Orsolya Soosaar, Katri Urke Eesti Pank 2019
  2. 2. ÜLEVAATE TEEMAD Tööjõus osalemine ja tööealine elanikkond Lisateema 1. Tööränne Eestisse ja selle liigid Hõive Lisateema 2. Sisserände mõju tööturule – näiteid majandusteooriast ja erialakirjandusest Lisateema 3. Põlevkivitööstuse 2016. ja 2019. aasta kriis võrdluses Tööpuudus Keskmine palk ja tööjõu ühikukulu
  3. 3. TÖÖJÕUPAKKUMINE
  4. 4. Tööealiste arv suurenes tänu rändele • Loomulik muutus väheneb, sest tööeast väljuvad väiksearvulised sünnikohordid • Viimaste aastate jookul on sisseränne suurenenud, aga väljaränne on ka vähenenud
  5. 5. Lisateema 1. Tööränne Eestisse ja selle liigid Kestus Eestis töötamise alus Piirangud Seis ELi kodanikud Pikaajaline Tööjõu vaba liikumine 2018: sisseränne 4158, väljaränne 2176, netoränne 1982 Lühiajaline ? ELi-välise riigi kodanikud Pikaajaline Tähtajaline elamisluba töötamiseks, ilma töötamise piiranguta elamisload teistel alustel Kvoot (2019: 1315), kuid eranditega; palganõue; töötukassa luba 2018: sisseränne 5553, väljaränne 1731, netoränne 3822 Lühiajaline D-viisa ja töötamise registreerimine PPAs Piirangud ettevõttele; palganõue; ajaline piirang 2019. a III kvartal: 20 402 kehtivat registreeringut Töösuhe ELi liikmesriigi ettevõttes Lühiajaline Lähetatud töötaja registreeritud tööinspektsioonis ja PPAs; ELi reeglid Miinimumpalga nõue 2019. a I-III kvartal: 2631 töötajat registreeritud Teenuste vaba liikumine ?
  6. 6. Tööjõus osalemine selle aasta esimesel poolel enam ei kasvanud • Tööjõus osales 15–74aastastest elanikest 71,2% • Tööturul osalevate püsielanike arv kahanes 0,2%
  7. 7. Vanemaealised osalevad tööturul üha aktiivsemalt • Pensioniiga tõuseb nii naistel kui meestel kolm kuud sünniaasta kohta • 15–24aastaste seas suurenes 15–19aastaste osakaal, kes õpivad üldhariduskoolis
  8. 8. Tööjõus osalemise kasvu peatumine on üsnagi ootuspärane KIE 4 = Ungari, Tšehhi, Poola ja Slovakkia Lõuna-Euroopa = Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria, Malta, Küpros ja Sloveenia
  9. 9. Püsielanike hõive kasvab aeglasemalt, kuid samal ajal suureneb lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste arv • Tegelik lühiajaliste töötajate arv kvartali keskmisena on teadmata, kehtivad registreeringud on lähend nende arvule
  10. 10. Hõive kasvu pidurdab tööstussektor • Eesti eksportiva sektori väljavaateid rõhub majanduse jahenemine sihtturgudel • Teenindussektori tegevusaladel hõive samal ajal kasvab
  11. 11. Töötleva tööstuse ja ehituse ettevõtted on hõive tulevase arengu suhtes järjest pessimistlikumad Töötleva tööstuse hõiveootused on varasemast kehvemaks muutunud kõikjal Euroopas
  12. 12. Lisateema 2. Sisserände mõju tööturule – näiteid majandusteooriast ja erialakirjandusest • Majandusteoorias on sisserände mõju analüüsimisel oluline see, kas sisserändaja täiendab või asendab kohalikke töötajaid • Ühendkuningriigi näide: • Väga väike või olematu mõju keskmistele näitajatele (hõive, palk, töötus) • Sisserände tõttu pigem halvenevad nende töötajate tööturuväljavaated, keda sisserändajad võivad asendada, ning paranevad nende töötajate tööturuväljavaated, keda sisserändajad täiendavad • Norra näide: sisserändajad liiguvad töökohtadele, kus vajadus keeleoskuse järele on väiksem. Nendel tegevusaladel aeglustus palgakasv selgelt • Kohalikud elanikud hakkasid liikuma kõrgema palgaga valdkondadesse
  13. 13. Töötuse määr on langenud väga madalale • Töötuse määr langes 2018. aasta esimese poole 6,0%lt 2019. aasta esimeseks pooleks 4,9%le. Töötuid oli 2019. aasta esimesel poolaastal hinnanguliselt 34 050 • Üle 12 kuu tööta olnute osakaal on kahanenud 23%le
  14. 14. Alates maist-juunist on registreeritud töötute arv hakanud kasvama Registreeritud töötuid oli juuli ja augusti lõpu seisuga 6% ja septembri lõpu seisuga 7,5% võrra rohkem kui aasta varem
  15. 15. Lisateema 3. Põlevkivitööstus, kaks viimast kriisi ja nende mõju Ida-Virumaa tööturule • Põlevkivitööstus: põlevkivi kaevandamine, põlevkiviõli tootmine ja põlevkivist elektrienergia tootmine • 2016: naftahinna langus, mis kahandas põlevkiviõli tootmise kasumlikkust • 2019: CO2 heitmekvoodi hinna tõus, mis kahandab elektri tootmise kasumlikkust
  16. 16. Mõju hõivele • Mäetööstuses ja energeetikas on kõigist palgatöötajatest hõivatud u 10% Ida-Virumaal ja 1% ülejäänud Eestis • Eelmise kriisi mõju jõudis hõivenäitajatesse alles kahe kvartali pärast. Kriisi madalpunktis oli Ida-Virumaa hõive määr umbes 3 protsendipunkti madalam kui kriisieelsel aastal • Registriandmete põhjal vähenes Ida-Virumaal brutotulu saajate osakaal tööealistest 2016. aasta keskmisena 1,5 protsendipunkti
  17. 17. Mõju tööpuudusele • Kaugeltki kõik koondatud ei jää tööturule ja töötute hulk ei suurene ainult koondatute tõttu • Eelmise kriisi ajal suurenes Ida-Virumaal kõigepealt registreeritud töötus ja veidi hiljem ILO töötus • 2019. aasta III kvartalis kasvas registreeritud töötus Ida-Virumaal järsemalt kui mujal Eestis, tööjõu-uuring aasta esimesel poolel töötuse kasvu ei näidanud
  18. 18. KESKMINE PALK JA TÖÖJÕU ÜHIKUKULU
  19. 19. Keskmine brutokuupalk kasvas 2019. aasta esimesel poolel 7,7% • Võrreldes 2018. aasta teise poolega palgakasv aeglustus, kuid reaalpalga kasv kiirenes väiksema hinnakasvu mõjul • Keskmisest kiirem oli palgakasv valitsemissektoris
  20. 20. Maksu- ja tolliameti palgaväljamaksed: netopalk suurenes brutopalgast aeglasemalt • Efektiivne maksumäär tõuseb, sest maksuvaba tulu suurus jäi samaks
  21. 21. Hoolimata lisandväärtuse kasvu pidurdumisest palgakasv ehituses kiirenes • Kolmandatest riikidest pärit töötajate palgad on sisuliselt indekseeritud
  22. 22. 2019. aasta II kvartalis suurenes palgakasvu ja tootlikkuse kasvu erinevus • Tööjõu ühikukulu kasv näitab, et palgad kasvavad kiiremini kui tootlikkus. Kasum kasvab aeglasemalt kui tööjõukulud
  23. 23. Tööjõu ühikukulu kasvu panustas ehitussektor • Tööjõukulu kasvas ehituses aastaga ligikaudu viiendiku võrra, kuid lisandväärtuse kasv pidurdus
  24. 24. Töötleva tööstuse reaalse tööjõu ühikukulu kasv oli pigem väiksem kui teistes Euroopa Liidu piirkondades
  25. 25. Kokkuvõte • Eesti püsielanike arv kasvab, kuid nende tööjõus osalemise kasv pidurdus • Tööturule on tulnud palju välismaist tööjõudu, kellest enamik ei kajastu rahvastikustatistikas ega ka tööjõu-uuringu hinnangutes • Majanduskasvu pidurdumise mõju oli tööturul näha tööstussektoris ja ettevaatavates indikaatorites • Põlevkivisektor: aasta esimese poole toodangu vähenemine ei kajastunud tööturunäitajates veel täiel määral • Milliseks kujuneb välistööjõu mõju Eesti elanike käekäigule tööturul, kui majandust peaksid tabama tagasilöögid?

×