Download to read offline
Uploaded byEesti Pank
Tööturu Ülevaade 2/2017
Avatud loeng, kus Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar tutvustab keskpanga vast valminud tööturu ülevaadet.
More Related Content
Similar to Tööturu Ülevaade 2/2017
Tööturu Ülevaade 2/2017
- 1. Tööturu Ülevaade 2/2017 Orsolya Soosaar KatriUrke Taustinfo 1 autor: Kaspar Oja
- 2. Tööjõu ühikukulu Keskmine palk Palgajaotus Taustinfo1. Kvalifikatsioonipreemia vähenemine töötasu-uuringu näitel Taustinfo 2. Miinimumpalga läbirääkimised Eestis Hõive Tööjõus osalemine ja tööealine elanikkond Tööpuudus Ülevaate teemad 2
- 3.
- 4. • Palgafondi kasv aeglustus,samal ajal kui SKP kasv kiirenes • Nagu ette aimasime, muutis revisjon tööjõu ühikukulu kasvu 2014.– 2016. aastal sujuvamaks. Nüüd on kooskõla ka kõigi teiste palgafondi lähenditega palju parem Tööjõu ühikukulu 2017. aasta esimesel poolel kahanes 4 -5,3% 1,8% 0,5% 2,7% 3,3% 2,4% -5,3% 0,6% 0,6% 0,5% 6,1% 2,6% -10% -8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 31.08.2017 avaldatud andmed 31.05.2017 avaldatud andmed Joonis 1. Reaalse tööjõu ühikukulu muutus Allikas: statistikaamet Reaalse tööjõu ühikukulu muutus Allikas: statistikaamet
- 5. • Tööjõukulude kasv aeglustusSKP statistika järgi kuni 2017. aasta esimese kvartalini. Teiste allikate järgi hakkas see kiirenema juba veidi varem Reaalse tööjõu ühikukulu kahanemise taga on hoogustunud tootlikkuse ja hinnakasv 5 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 SKP deflaator reaalne SKP nominaalne SKP hüvitised töötajatele Palgafondi ja majanduse nominaalkasv Allikas: statistikaamet
- 6. • Euroopa Liidu„vanade” liikmesriikide näitajatega võrreldes on Eestis tööjõu ühikukulu kiiremini kasvanud • Eesti näitaja ületab nüüd euroala ja ka Euroopa Liidu keskmist näitajat Reaalse tööjõu ühikukulu kasv oli 2013.–2016. aastal Eestis, Lätis ja Leedus ühetaoline 6
- 7. Keskmine palk japalgajaotus 7
- 8. • Tunnipalga kasvuteises kvartalis mõjutas tõenäoliselt tööpäevade arv • Maksu- ja tolliameti andmed näitavad, et kolmandas kvartalis kiirenes nii äriettevõtete kui ka riigiasutuste keskmise palgaväljamakse kasv Keskmise palga kasv oli 2016. aastaga võrreldes aeglasem, aga mitte palju 8 0% 2% 4% 6% 8% 10% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 majanduskasv brutokuupalk brutotunnipalk keskmine palgaväljamakse (EMTA) Aastane palgatõus ja majanduskasv Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet, Eesti Panga arvutused.
- 9. Palgakasv riigi haldusalaskiirenes – kas eesistumise tõttu? Eesti eraettevõtetes keskmise palga kasv leevenes 9 -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 riik kohalik omavalitsus Eesti eraõiguslik isik välismaine eraõiguslik isik Keskmise brutokuupalga tõus tööandja omaniku järgi Allikas: statistikaamet.
- 10. Inflatsioon ampsab palgakasvustjärjest suurema osa. Kas kiirem tarbijahindade tõus kandub varsti ka palgakasvu? 10 -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 nominaalkasv reaalkasv Keskmise netokuupalga nominaal- ja reaalkasv Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.
- 11. • Sissetulekuid on ebavõrdsemaksteinud Eesti pensionite ja palkade kasvuerinevus • Deklareeritud palgatulud on muutunud vähem ebavõrdseks Palgajaotus muutub üha ühtlasemaks 11 -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 8 k 1.-20. protsentiil 21.-40. protsentiil 41.-60. protsentiil 61.-80. protsentiil 81.-99. protsentiil Deklareeritud palkade protsentiilide keskmine kasv Allikad: maksu- ja tolliamet, Eesti Panga arvutused.
- 12. Taustinfo 1. Kvalifikatsioonipreemiavähenemine töötasu-uuringu näitel Autor: Kaspar Oja 12
- 13. Mida madalam oliametiala mediaanpalk, seda kiiremini palk kasvas, ent ametiala sees ei olnud palga suuruse ja kasvu vahel seost 13 • Kasutatud on töötasu-uuringu andmeid • Kvalifikatsiooni- preemia vähenemise halb külg seisneb selles, et tööturule sisenejatel ei tasu enam samamoodi pingutada, et head palka teenida
- 14. • Tippspetsialisti palk suhtenalihttöölise palka on meil madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt • Joonisel on brutopalk – netopalkade suhet mõjutab maksusüsteemi progressiivsus, mis on meil tagasihoidlik Tippspetsialisti palk suhtena lihttöölise palka oli 2014. aastaks 2010. aastaga võrreldes alanenud 14
- 15. Taustinfo 2. Miinimumpalgaläbirääkimised Eestis 15
- 16. • Riiklikult kehtestatudmiinimumpalk on 28 ELi liikmesriigist 22s • Miinimumpalga suhe keskmisesse palka on nendes riikides keskmiselt 40% Viimasel viiel aastal on miinimumpalk kasvanud keskmiselt 10% aastas, kiiremini kui keskmine palk 16
- 17. Läbirääkimised toimuvad enamastisügiseti, kui on avaldatud teise kvartali keskmise palga statistika ja uus majandusprognoos 17
- 18. Varem on ametiühinguteläbirääkimisjõud olnud üsna tugevalt seotud vastava aasta majanduskasvu ja tööpuuduse muutusega 18
- 19.
- 20. • Hõivatute arvEestis asuvates asutustes ja ettevõtetes suurenes 1,2% • Välismaal asuvates ettevõtetes töötas mullusega võrreldes vähem Eesti elanikke Nõudlus tööjõu järele kasvas ja hõive suurenes 20
- 21. • Eestis asuvatesettevõtetes töötatud tundide arv kasvas esimesel poolaastal kiiremini kui hõivatute arv Suurenenud on täistööajaga töötajate arv 21
- 22. • Viiest uuringustkolm viitavad hõive tugevale kasvule teenindussektoris Tööjõu-uuringu andmetel teeninduse tegevusaladel hõive esimesel poolaastal kasvas 22
- 23. • Sekundaarsektoris suureneshõivatute arv 1%, nagu ka koguhõive Peamise osa sekundaarsektori hõive kasvust andis hõivatute arvu suurenemine ehitussektoris 23
- 24. Töötlevas töötuses jäihõive kasv väikeseks 24
- 25. • Hõivatute arvsuurenes kõige rohkem Põhja-Eestis, eelkõige Tallinnas • Kuigi tööjõu-uuringu järgi hõive Kirde-Eestis vähenes, näitavad registreeritud töötuse kahanemine ja vabade töökohtade uuringu andmed, et olukord paraneb ka Kirde-Eestis Hõive määr kerkis 1 protsendipunkti võrra, 66,6%ni 25
- 26. Tööjõunõudlus ja -pakkumine Vabadtöökohad 26
- 27. • Vabade töökohtadehulk suurenes 2700 töökoha võrra, 11 600ni • 100 töökohast kahele polnud sobivat töötajat leitud • Vabade töökohtade arv on hakanud kiiresti kasvama ka väljaspool Harjumaad Tööandjad oleksid soovinud suurendada töötajate arvu rohkem, kui hõive kasvas 27
- 28. • Uusi töötajaidvõidakse otsida vast loodud töökohtadele või töökohalt lahkunud töötaja asendamiseks Andmed viitavad töökohavahetuste sagenemisele 28
- 29. • Kõige rohkemvabu töökohti on töötlevas tööstuses – nii küsitlusandmete kui ka töötukassa kuulutuste järgi • Vabade töökohtade arv kasvas kõige kiiremini ehituses Töötlevas tööstuses ja ehituses on tööjõupuudus mullusega võrreldes suurenenud 29
- 30. Tööandjate hõiveootused onesimesel poolaastal muutunud (veelgi) optimistlikumaks 30
- 31. Tööjõunõudlus ja -pakkumine Tööjõusosalemine ja tööealine elanikkond 31
- 32. Koos tööjõunõudluse suurenemisegakasvas edasi ka tööjõupakkumine 32
- 33. • Tööjõus osalemisemäär peaks töövõimereformi, aga ka pensioniea tõusu mõjul edasi kerkima ja tööjõu hulk suurenema Tööjõus osalemise määr oli esimesel poolaastal keskmiselt 71% 33
- 34. • Tööealiste elanikearvu kahandas ka rahvastiku vanuseline struktuur: tööealise elanikkonna hulgast väljus rohkem 75aastaseid ja vanemaid inimesi ning sinna sisenes vähem 15aastaseid kui 2015. aastal Positiivne rändesaldo ei suutnud tasakaalustada negatiivset loomulikku iivet 34
- 35.
- 36. • Töötuse määrlanges tänu sellele, et tööpuudus 50–74aastaste naiste ja meeste seas vähenes • Loomulik töötuse määr on hakanud tõusma töövõimereformi tõttu Kuna hõivatute arv suurenes rohkem kui tööjõuturul aktiivsete elanike arv, siis töötute arv veidi vähenes 36
- 37. • Ilma töövõimereformitaregistreeritud töötus tõenäoliselt väheneks Registreeritud töötute arv kasvab töövõimereformi mõjul 37 -50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 tervisemurega riskirühm registreeritud töötud, va tervisemurega riskirühm registreeritud töötute arvu aastakasv Registreeritud töötute arvu aastane muutus Allikad: töötukassa, statistikaamet.
- 38. • Tööjõu ühikukulu2017. aasta esimesel poolel kahanes: majanduse nominaalkasv kiirenes, palgafondi kasv esimeses kvartalis aeglustus, teises aga juba kiirenes • Palgakasv 2017. aasta esimeses kvartalis aeglustus, kuid teises kvartalis viitasid juba kõik näitajad, et kasv kiireneb. Selles mängis olulist rolli palgakasvu taastumine sekundaar- ehk tööstussektoris • Lühiajaliselt on tööjõunõudluse indikaatoriks hõive ning enamik andmeallikaid viitas hõive kasvule. Vakantside arvu kasv näitas, et nõudlus oli suurem, kui hõive põhjal oleks võinud järeldada, kuid vabu töökohti võib olla varasemast keerulisem täita • Tööjõus osalemise kasv jätkus ning nooremad vanuserühmad panustasid sellesse varasemast rohkem • Tööpuudus esimese poolaasta kokkuvõttes vähenes, kuid registreeritud töötute arv kasvas. Kui arvata registreeritud töötute hulgast välja vähenenud töövõimega inimesed, siis väheneb ka registreeritud töötute arv • Ettevaates palgakasv tõenäoliselt kiireneb: tootlikkuse kasv on taastunud, ettevõtted on hõiveootustes optimistlikumad, tööjõupuudust tunnetatakse teravamalt ja tarbijahinnad tõusevad Kokkuvõte 38
Editor's Notes
- #2 1