keskpanga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Katri Urke esitlevad Eesti Panga värsket Tööturu ülevaadet. 03.06.2020

1. TÖÖTURU ÜLEVAADE 2020/1
Katri Urke, Mari Rell ja Orsolya Soosaar
Eesti Pank 2020

2. Hõive
Tööpuudus
Keskmine palk
Lisateema: Töötasuhüvitis
Tööjõus osalemine ja tööealine elanikkond
ÜLEVAATE TEEMAD

3. KOROONAKRIIS TABAS AEGLUSTUVAT
TÖÖTURGU, KUID AJAD OLID VEEL VÄGA HEAD
• Enamik uuringuid näitas, et hõive kasv 2019. aastal aeglustus
• Samas oli hõive tase tipu lähedal
• Eristusid tööstus- ja teenindussektor

4. TÖÖSUHETE ARV HAKKAS KAHANEMA KOHE
PÄRAST ERIOLUKORRA KEHTESTAMIST
Võlaõiguslikke lepinguid lõpetati suurema tempoga, mis on
tööandja seisukohalt vähem kulukas ega kvalifitseeru hüvitistele

5. OOTUSPÄRASELT KAHANES LEPINGUTE ARV
KÕIGE ENAM MAJUTUSES JA TOITLUSTUSES
Hooajalistel tegevusaladel
on tavapärane kevadine
hõivekasv sel aastal
väiksem. Aastavõrdluses
kahanes lepingute arv
põllumajanduses 2% ja
ehituses 3,7%.

6. MAJUTUSES JA TOITLUSTUSES TÖÖTAS MEIL
2019. AASTAL 4,4% PALGATÖÖTAJATEST, EL-28
KESKMISE LÄHEDAL.
Lisaks välisturistide ärajäämisele mõjutas tegevusala ka kaugtöö
ja -õpe, kaubanduskeskuste sulgemine, lahtiolekuaegade
piirangud ja ka nakkushirm.

7. MAJUTUS- JA TOITLUSTUSSEKTOR ON
MAJANDUSTSÜKLI SUHTES TUNDLIK
• Majanduslanguse ajal kalduvad majapidamised väljas söömise ja reisimise
kulude pealt kokku hoidma
• Iga 1% reaalse lisandväärtuse kohta kahanes finantskriisi ajal hõive 0,7%
(arvutatuna madalpunktide suhtena)

8. TÖÖTASUHÜVITISETA OLEKS KADUNUD ROHKEM
TÖÖKOHTI
• Aprillis sai hüvitist umbes
20% Eestis töötavatest
palgatöötajatest
• Kindlasti ei ole kõik
hüvitisega kaetud
töökohad tõsises
koondamisohus
• Hüvitisel on tõenäoliselt
oluline roll ka
palgakujunemisel

9. PÄRAST KOROONAKRIISI ESIMEST ETAPPI ON
OODATA TEISE RINGI MÕJUSID
• Majapidamiste ja ettevõtete kindlustunne on kukkunud nii Eestis kui ka
välismaal
• Kui erimeetmed mõjutasid rohkem teenindussektorit, siis välisnõudluse
langus pidurdab tööstussektori kasvu

10. TÖÖANDJATE HÕIVEOOTUSED ON JÄRSULT
KUKKUNUD
• Tööstussektoris muutusid tööandjad hõive suhtes pessimistlikumaks
juba 2019. aastal
• Samas on see näitaja kvalitatiivne ega ei ennusta hästi hõive muutuse
ulatust

11. HÕIVE KAHANEMINE TÄHENDAB TÖÖPUUDUSE
KASVU
• ETU järgi oli töötuse määr I kvartalis 5% - selles pole kriisi mõju
• Registreeritud töötus on kasvanud väga kiiresti – lisandus rohkem töötuid
ja töö leidmise tõenäosus vähenes
• Praeguseks on registreeritud töötuse juurdekasv pidurdunud

12. VÕRRELDES FINANTSKRIISIGA ALGAS
KOROONAKRIISTÖÖTUSE HOOGSAMA KASVUGA
• Tegevuspiirangud tõid kaasa väga järsu käibe languse
• Esimesena sai pihta tööjõumahukas teenindussektor

13. REGISTREERITUD TÖÖTUS SUURENES ROHKEM
NAISTE JA NOORTE SEAS
• Eelmise kriisi ajal jäid rohem töötuks mehed, nüüd aga naised
• Suureneb noorte tööpuudus.

14. REGISTREERITUD TÖÖTUS SUURENES
OODATAVALT TEENINDUSE TÖÖTAJATE JA
LIHTTÖÖLISTE SEAS
• Joonisel on registreeritud töötud viimase ametiala järgi suhtena
kõikidesse palgatöötajatesse sellel ametialal (2019. aastal)
• Eriolukorra ajal suurenes enim teenindus- ja müügitöötajate ja
lihttööliste töötuse määr

15. REGISTREERITUD TÖÖTUS SUURENES PIGEM
MADALAMA HARIDUSTASEMEGA TÖÖTAJATE
HULGAS
Absoluutarvult suurenes teise taseme haridusega registreeritud
töötute arv, sest sellise haridustasemega inimesi on tööjõus kõige
enam.

16. PALGASURVE ON TUNDUVALT KAHANENUD, SEST
VABA TÖÖJÕUDU ON ROHKEM JA
TÖÖJÕUNÕUDLUS VÄIKSEM
• Tööandjate hinnang tööjõupuudus kahanes juba 2019. aastal
• Eriolukord tõi kaasa suure kahanemise ka teenindussektori hinnangus
tööjõupuudusele

17. 2020. AASTA I KVARTALIS AEGLUSTUS KA
KESKMISE PALGA KASV
• Palgakasv aeglustus nii era- kui avalikus sektoris
• Otsesele koroonaviiruse kriisi mõjule viitab palgalangus paljudel
tegevusaladel märtsis

18. KRIISI MÕJU ILLUSTREERIB KA TÖÖTUKASSA
PAKUTAVATE VABADE TÖÖKOHTADE JÄRSK
LANGUS

19. • Hõive toetusmeetmeid on vastu võetud enamikes Euroopa Liidu riikides
• Kõige rohkem on levinud palgatoetuste/palgasubsiidiumide maksmine
• Palgatoetus jääb enamasti vahemikku 70–80% töötaja kuupalgast
• Sarnaselt Eestiga on ka teised riigid kehtestanud palgatoetusele ülempiiri
• Eestis on lisaks nõutud, et tööandja lisab palgatoetusel omalt poolt
minimaalselt 150 eurot (bruto)
LISATEEMA. TÖÖTURU TOETUSMEETMED

20. • Kui tööandja panustabki vaid kohustusliku miinimumi ulatuses, toob
palgatoetus töötajale sarnaselt teiste riikide töötajatega kaasa palgalanguse
• Näiteks kaotab töötaja keskmise palga puhul sissetulekust ligi 20%, kui
tööandja lisab palgatoetusele vaid minimaalselt nõutud 150 eurot
• Palgatoetusmeetme kulukust on riikide vahel keeruline võrrelda, sest
enamikes riikides on see toetusmeede kehtestatud kindla kogumaksumuse
ülempiirita ning mõnel juhul ka kindla lõpptähtajata
• Esialgsetel hinnangutel (mis on avaldatud) on Eesti palgatoetusmeede oma
kogumaksumuselt üks kulukamaid, töötaja poolt vaadatuna ka üks
soodsamaid
LISATEEMA. TÖÖTURU TOETUSMEETMED

21. PRAEGUNE VIIRUSEPUHANG VÕIB MÕJUTADA NII
TÄNAVUST SISSE- KUI KA VÄLJARÄNNET

22. 2019. AASTAL JÄI EESTI SISEMAINE
TÖÖJÕUPAKKUMINE EELNEVA AASTA TASEMELE
• Möödunud aastal põhjustas tööturul aktiivsete elanike
arvu kasvu pidurdumise see, et tööealiste elanike
tööturul osalemise valmidus oli väiksem kui aasta varem

23. VANEMAEALISTE TÖÖTURUL OSALEMINE
SUURENES KA 2019. AASTAL
• On oht, et praegune COVID-19 põhjustatud kriis pöörab
ümber viimaste aastate tööjõus osalemise määra kasvu –
vanemaealised kuuluvad viiruse riskirühma

24. MITTEAKTIIVSETE ELANIKE ARVU KASVU
PÕHJUSED OLID MULLU MITMEPALGELISED
• Kui tavapäraselt majanduskriisi ajal tööjõus osalemine
suureneb, siis sel korral võib kriisi mõju olla teistsugune

25. VIIMASEL KOLMEL AASTAL ON TÖÖJÕUPAKKUMIST
SUURENDANUD LISAKS SISEMAISELE TÖÖJÕULE KA
TÖÖTAJAD VÄLJASTPOOLT EUROOPA LIITU
• Lühiajaliste töötajate arv hakkab järk-järgult vähenema
• Kahanemine on seni olnud mõnevõrra aeglasem kui
varasemate kvartalite väljavool

26. • Koroonakriis tabas Eesti tööturgu jahtumise hakul, kui hõive oli väga
kõrge ning töötuse määr allpool selle pikaajalist keskmist taset
• Kriisi esmane mõju oli kõige suurem teenindussektoris, kus hõive kasv oli
enne kriisi kiire. Tegevusaladest eristub hõive kahanemise poolest kõige
enam majutus- ja toitlustus
• Eriolukorra ajal suurenes registreeritud töötuse määr enim naiste, noorte
ja mitte-kõrgharidusega inimeste seas
• Kui tegevuspiirangud mõjutasid kriisi alguses rohkem teenindussektorit,
siis edaspidi jõuab kriisi mõju läbi välisnõudluse ja üldise kindlustunde
kahanemise senisest enam tööstussektorisse
• Kriisi mõjul väheneb lisaks tööjõunõudlusele ka tööjõupakkumine –
eeskätt lühiajaliste töötajate vähenemise arvel, aga on võimalik, et risk
viirusesse nakatuda vähendab tööjõus osalemist
KOKKUVÕTE

27. AITÄH KUULAMAST!