Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Ülo Kaasik. Eesti majanduse hetkeseis ja palkade arenguvõimaluste väljavaade.Eesti Pank
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku ettekanne Eesti majanduse hetkeolukorrast Pärnu Konverentside korraldataval konverentsil Palga Päev 2014 „Õigustatud ootus?“
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Eesti Raamatupidajate Kogu juubelikonverentsil (25.11.2016) raamatupidamisest, statistika ja unistuste aruandlusest.
Peadirektori asetäitja Allan Randlepp selgitas EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016), mis tingis selle, et tänavu tuli Statistikaamet EKOMARi esitamata jätmise eest sunniraha rakendamise plaaniga välja.
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Ülo Kaasik. Eesti majanduse hetkeseis ja palkade arenguvõimaluste väljavaade.Eesti Pank
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku ettekanne Eesti majanduse hetkeolukorrast Pärnu Konverentside korraldataval konverentsil Palga Päev 2014 „Õigustatud ootus?“
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Eesti Raamatupidajate Kogu juubelikonverentsil (25.11.2016) raamatupidamisest, statistika ja unistuste aruandlusest.
Peadirektori asetäitja Allan Randlepp selgitas EKOMARi andmeesitajatega kohtumisel (06.07.2016), mis tingis selle, et tänavu tuli Statistikaamet EKOMARi esitamata jätmise eest sunniraha rakendamise plaaniga välja.
Presentation by Maret Merisaar, MP Member of the social commitee, Estonian Greens, during the conference on "The impact of the crisis on employment in the Baltic states" in Vilnius (19 Nov 2010)
26.06.2018 pressikonverentsi slaidid, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti tööandjate ja töötajate tööturu- ja palgauuring Sügis-Talv 2015/16 tutvustusmaterjal. Labour market and salary survey of employers and employees in Estonia.
Kolga Seltsimaja lugu 1873-.... Kolga aleviku serval männimetsas on üks tore maja, mis kunagi oli Eesti ühe suurima omavalitsuse - Kolga valla - keskus.
Salaries in baltic_states_dec_2018_publishingKadri Seeder
This document summarizes wage trends in Estonia, Latvia, and Lithuania from 2008 to 2018, with forecasts through 2022. It finds that average monthly gross wages have steadily increased in all three countries over this period. Estonia has seen the highest average wages, reaching over 1,500 euros by 2018, while Latvia and Lithuania earn less at around 1,000 euros. Real wages, which account for inflation, have also grown consistently in recent years. Minimum wages in the Baltic states are a much lower percentage of average wages than in other European nations.
This document contains information about wages and salaries in the Baltic states of Estonia, Latvia, and Lithuania from 2008 to 2022. It shows that average monthly gross wages have generally increased over time in all three countries, with Estonia typically having the highest wages and Lithuania the lowest. Minimum wages as a percentage of average gross wages have also risen. Wage growth has slowed in recent years but remains positive in most periods.
Salaries in the Baltic States March 2018Kadri Seeder
This document analyzes wages and salaries in the Baltic States from 2008 to 2018. It finds that:
- Average monthly gross wages have generally increased each year in Estonia, Latvia, and Lithuania, with forecasts of continued growth through 2021. Estonia typically has the highest wages while Latvia has the lowest.
- Average monthly net wages have also risen annually but are lower than gross wages. The gap between gross and net pay has widened in recent years.
- Minimum wages in each country, expressed as a percentage of average gross wages, have risen over time but remain under 20% in all three Baltic nations.
- Wage growth has been higher in quarters compared to the same period the previous
This document summarizes wage and salary trends in Estonia, Latvia, and Lithuania from 2008 to 2017. Some key points:
- Average monthly gross wages have generally increased each year in all three countries, with Estonia typically having the highest wages and Latvia the lowest. Wages increased between 4-10% per year from 2015-2017.
- Average monthly net wages followed a similar trend but were lower than gross wages. Net wages increased 3-9% per year from 2015-2017.
- Minimum wages in each country remained steady at around 30-45% of average gross wages between 2008-2017.
3. Mõisted ja metoodika
Statistikaameti tööjõu-uuringu mõisted
Tööealine rahvastik – 15–74-aastased
Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud – isikud, kes töötavad või soovivad töötada, st hõivatute ja töötute summa.
Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.
Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.
(Tööga) hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil töötas, sh ka need, kes ajutiselt ei töötanud.
Tööhõive määr – tööga hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.
Töötu – isik, kes ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt, on töö leidmisel valmis kahe nädala jooksul tööd alustama, otsib aktiivselt
tööd.
Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus.
Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad
statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
6. 0
20
40
60
80
100
120
140
160
2003Ikv
IIIkv
2004Ikv
IIIkv
2005Ikv
IIIkv
2006Ikv
IIIkv
2007Ikv
IIIkv
2008Ikv
IIIkv
2009Ikv
IIIkv
2010Ikv
IIIkv
2011Ikv
IIIkv
2012Ikv
IIIkv
2013Ikv
IIIkv
2014Ikv
IIIkv
2015Ikv
IIIkv
2016Ikv
IIIkv
2017Ikv
IIIkv
2018Ikv
tuhat
Töötud töötuse perioodi kestuse järgi, tuhat
Vähem kui 6 kuud 6-11 kuud
12-23 kuud 24 kuud või rohkem
I kv 2018 töötud kokku
Allikas: statistikaamet, tööjõu-uuring
0
20
40
60
80
100
120
140
160
01/12/2003
01/05/2004
01/10/2004
01/03/2005
01/08/2005
01/01/2006
01/06/2006
01/11/2006
01/04/2007
01/09/2007
01/02/2008
01/07/2008
01/12/2008
01/05/2009
01/10/2009
01/03/2010
01/08/2010
01/01/2011
01/06/2011
01/11/2011
01/04/2012
01/09/2012
01/02/2013
01/07/2013
01/12/2013
01/05/2014
01/10/2014
01/03/2015
01/08/2015
01/01/2016
01/06/2016
01/11/2016
01/04/2017
01/09/2017
01/02/2018
tuhat
Registreeritud töötud töötuse kestuse järgi,
tuhat
vähem kui 6 kuud 6-11 kuud
12 kuni 23 kuud 24 kuud või rohkem
Puudub varasem töökogemus I kv 2018 reg töötud kokku
Allikas: töötukassa
Statistikaamet hindab töötute arvu tööjõu-uuringuga, Töötukassa peab arvestust registreeritud töötute kohta.
7. 0
50
100
150
200
250
300
350
400
450
tuhat
15-74 aastased mitteaktiivsed põhjuse järgi, tuhat
Muud põhjused
Heitunud (kaotanud lootuse tööd
leida)
Pensioniiga
Hoolitsemine laste või teiste
pereliikmete eest
Rasedus-, sünnitus- või
lapsehoolduspuhkus
Haigus või vigastus
Õpingud
Allikas: statistikaamet
9. Mõisted ja metoodika
Statistikaameti palgastatistika
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2017. aastal oli valimis 12 349 ettevõtet,
asutust ja organisatsiooni. Statistikaameti andmed on tekkepõhised ehk näiteks oktoobri palgana võetakse arvesse oktoobri eest
arvestatud töötasu.
Kuupalk – sisaldab nii tasu tegelikult töötatud aja kui ka mittetöötatud aja eest. Tasu töötatud aja eest sisaldab põhipalka ja erinevaid
lisatasusid, nt seadusega ettenähtud lisatasu ületundide, öötöö vms eest, tulemustasud ja preemiad, staaži ja kvalifikatsioonitasud jms.
Tasu mittetöötatud aja eest sisaldab näiteks puhkusetasusid ja erinevaid toetusi.
Keskmine kuupalk on taandatud täistööajaga töötajale, nt kaks poolekohaga töötajat lähevad arvesse ühena.
Tunnipalk – sisaldab tasu tegelikult töötatud aja eest, tasu mittetöötatud aja eest tunnipalk ei sisalda.
Tööjõukulu – sisaldab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.
Reaalpalga muutuses on võetud arvesse tarbijahinna indeksi muutus.
Maksu- ja tolliameti väljamaksete statistika
Maksu- ja tolliamet avaldab statistikat isiku kohta tehtud keskmise ja mediaan väljamakse kohta. Andmete aluseks on
maksudeklaratsiooni TSD lisa 1. Maksu- ja tolliameti väljamaksete statistika on kassapõhine ehk tasud lähevad arvesse kuu järgi millal
nad välja maksti. Maksu- ja tolliameti keskmine väljamaksete statistika sisaldab nii täis- kui ka osalise ajaga töötajatele tehtud
väljamakseid.
Keskmine brutoväljamakse – sisaldab töötasu ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja
sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10, 12, 13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
16. 1512
2094
1742
1485
671
1424
1996
1105
812
1080
1221
1199
1173
1214
1119
1168
994
931
1246
1064
0 500 1000 1500 2000 2500
Mäetööstus
Info ja side
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
Muud teenindavad tegevused
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Finants- ja kindlustustegevus
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
Majutus ja toitlustus
Haridus
Tegevusalade keskmine
Veondus ja laondus
Töötlev tööstus
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Haldus- ja abitegevused
Ehitus
Kinnisvaraalane tegevus
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, aasta statistika
2017 2016
Allikas: Statistikaamet
11,1%
10,2%
9,1%
8,9%
8,8%
7,8%
7,5%
7,5%
7,4%
7,4%
6,5%
6,2%
6,0%
5,9%
5,8%
5,0%
4,5%
3,3%
3,1%
0,4%
Muutus 2016/2017
17. 885
1075
2196
1131
1022
1517
2101
1133
1466
1237
1150
1146
1288
1242
1189
1547
809
1201
2067
1082
0 500 1000 1500 2000 2500
Muud teenindavad tegevused
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Finants- ja kindlustustegevus
Haridus
Kinnisvaraalane tegevus
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
Ehitus
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Tegevusalade keskmine
Töötlev tööstus
Mäetööstus
Majutus ja toitlustus
Veondus ja laondus
Info ja side
Haldus- ja abitegevused
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, kvartali statistika
I kv 2018 I kv 2017
Allikas: Statistikaamet
Muude teenindavate tegevusalade keskmise brutokuupalga muutust mõjutas statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on
2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.
38,3%
20,3%
14,6%
12,6%
11,2%
10,7%
10,2%
10,1%
8,6%
8,5%
8,3%
8,0%
7,7%
7,7%
6,6%
6,4%
5,5%
4,6%
3,2%
2,7%
Muutus
18. 90%
92%
81%
90%
72%
87%
90%
92%
88%
92%
88%
83%
91%
89%
89%
88%
95%
88%
95%
96%
4%
5%
9%
4%
21%
6%
5%
3%
5%
2%
6%
10%
7%
7%
4%
3%
2%
3%
2%
1%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Kokku – kõik tegevusalad
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Mäetööstus
Töötlev tööstus
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus
Ehitus
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
Veondus ja laondus
Majutus ja toitlustus
Info ja side
Finants- ja kindlustustegevus
Kinnisvaraalane tegevus
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Haldus- ja abitegevused
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
Haridus
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Muud teenindavad tegevused
Brutopalga kogusumma koostisosad, I kv 2018
Põhitasu koos regulaarse lisatasuga Tasu ületunnitöö eest
Lisatasu vahetustega, öötöö ja riigipühal töötamise eest Ebaregulaarsed preemiad
Tasu mittetöötatud aja eest Mitterahaline tasu
Maksed töötajate hoiuskeemidesse
22. 1034
997
999
1003
1055
1221
1383
1353
942
1215
994
906
976
915
876
1017
883
0 500 1000 1500 2000 2500
Rapla maakond
Ida-Viru maakond
Võru maakond
Pärnu maakond
Viljandi maakond
Eesti keskmine
..Tallinn
Harju maakond
Valga maakond
Tartu maakond
Järva maakond
Põlva maakond
Lääne-Viru maakond
Jõgeva maakond
Saare maakond
Lääne maakond
Hiiu maakond
Keskmine brutokuupalk maakonniti, aasta statistika
2017 2016
Allikas: Statistikaamet
11,3%
10,4%
10,1%
8,4%
6,9%
6,5%
6,5%
6,5%
6,0%
5,7%
5,1%
4,9%
3,6%
3,5%
-0,5%
-1,5%
-1,6%
Muutus 2016/2017
23. 1079
930
947
957
1062
1005
1009
1386
1306
1242
1406
1004
1209
945
978
948
896
1011
0 500 1000 1500 2000 2500
Rapla maakond
Saare maakond
Põlva maakond
Jõgeva maakond
Lääne maakond
Järva maakond
Ida-Viru maakond
Harju maakond
Harju maakond v.a Tallinn
Eesti keskmine
..Tallinn
Pärnu maakond
Tartu maakond
Valga maakond
Võru maakond
Lääne-Viru maakond
Hiiu maakond
Viljandi maakond
Keskmine brutokuupalk maakonniti, kvartali statistika
I kv 2018 I kv 2017
Allikas: Statistikaamet
15,2%
14,0%
12,7%
12,6%
9,9%
8,9%
8,3%
7,9%
7,7%
7,2%
6,1%
6,1%
5,6%
5,5%
4,1%
3,2%
2,2%
Muutus
26. 1486
1028
1101
1456
1221
1368
956
1038
1364
1146
0 500 1000 1500 2000 2500
Riik
Kohalik omavalitsus
Eesti eraõiguslik isik
Välismaa eraõiguslik isik
Keskmine brutokuupalk
Keskmine brutokuupalk omaniku liigi järgi, aasta statistika
2017 2016
Allikas: Statistikaamet
8,6%
7,5%
6,1%
6,7%
6,5%
Muutus
28. 1537
1066
1110
1510
1242
1410
949
1030
1423
1153
0 500 1000 1500 2000 2500
Riik
Kohalik omavalitsus
Eesti eraõiguslik isik
Välismaa eraõiguslik isik
Keskmine brutokuupalk
Keskmine brutokuupalk omaniku liigi järgi, kvartali statistika
I kv 2018 I kv 2017
Allikas: Statistikaamet
9,0%
12,3%
7,8%
6,1%
7,7%
Muutus