Loeng haridustehnoloogia suvekoolis august 2010

1. Mart Laanpere Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse juhataja

2. Väljundipõhine õpe Pädevuse mõiste, pädevusmudelid HT pädevusnõuded maailmas HT pädevusnõuded Eestis: enne ja nüüd Pädevuse kirjeldamise standardid ja pädevushalduse tarkvara Pädevuste arendamise ja hindamise meetodid

3. Õpetamine on eesmärgistatud tegevus Õpieesmärgid > õpiväljundid Õpiväljundid võib sõnastada “pädevuste keeles” (on ka teisi lähenemisi) Bologna reform ja väljundipõhised õppekavad Õpiväljundite rakendamine VÕTA süsteemis EQF ja uued kutsestandardid

4. Competere (lad.k.): sobilik Pädevus kui volitatus või suutlikkus toimida Pädevuse definitsioone: Teadmised + oskused + hoiakud Teadmised, oskused, kogemused, vahendid, kontaktid, mille abil inimene suudab lahendada probleeme või teostada ülesandeid Suutlikkus teha kvalifikatsioonile vastavat tööd Suutlikkus rakendada teadmisi, oskusteavet ja oskusi harjumuspärases ja/või muutuvas töösituatsioonis (CEDEFOP) Üld- ja valdkondlikud pädevused

9. Kutsealased pädevused 9 – Juhtimisalased pädevused 8 – Kutsenõuded 7 – Kutsealased tehnilised oskused 6 – Kutseteadmised Valdkondlikud pädevused 5 – Valdkonnaspetsiifilised 4 – Valdkondadeülesed pädevused Üldpädevused 3 – Töökohal toimetuleku päd. 2 – Akadeemilised pädevused 1 – Personaalse efektiivsuse päd.

10. Sampson & Fytros (2008) pädevuste elutsükkel: pädevusmudel loomine läbi ametikohaga seotud nõudmiste, rollide ja asjakohaste pädevuste identifitseerimise töötajatel olemasolevate pädevuste hindamine pädevuslünkade analüüs lähtuvalt ametikohale esitavatest nõudmistest ja oodatavatest pädevustest pädevuste arendamise või puudujääke minimeerivate programmide (kursuste) defineerimine tegevuste jätkuv monitooring ja hindamine, et kinnitada toimunud areng

11. Traditsiooniline lähenemine: (hierarhiline) tegumianalüüs (Hierarchical Task Analysis) Pädevuste loogikale vastab paremini situatsioonipõhine protsessianalüüs: Kaardista tüüpilised situatsioonid Kirjuta kompetentse tegevuse stsenaariumid iga situatsiooni kohta Määra rollid ja neile vastavad soorituse tasemed (algaja, edasijõudnu, asjatundja) Määratle soorituseks vajalikud teadmised, oskused, vahendid, isikuomadused jne

12. IMS Reusable Description of Competencies and Educational Outcomes (RDCEO, vt. imsglobal.org) IEEE RCD ja HR-XML Sidumine teiste standarditega: Learning Path Specification Rida EL projekte on tegelenud pädevuste standardimise ja tehnoloogiliste lahendustega: LUISA, APOSDLE, TENcompetence Intelleo projekti eesmärgiks on luua uued pädevushalduse veebiteenused (intelleo.eu)

14. ISTE NETS: National Educational Technology Standards (õpilastele, õpetajatele, juhtidele) 2008: kaasajastatud versioon, 5 valdkonda Facilitate and Inspire Student Learning and Creativity Design and Develop Digital-Age Learning Experiences and Assessments Model Digital-Age Work and Learning Promote and Model Digital Citizenship and Responsibility Engage in Professional Growth and Leadership UNESCO õpetajate IKT pädevuste raamistik Soome OPE.fi kolm taset

15. Tiigrihüpe 2001: õpetaja IKT pädevused 6 x 3 maatriksi kujul (tavakasutaja, aktiivne rakendaja, asjatundja/tugiisik) A. Baasoskused B. Kaasaegse õpikeskkonna kujundamine C. IKT õppekava-arenduses D. IKT õpitulemuste hindamisel E. IKT õpetaja professionaalne arengu toetajana F. IKT kasutamise sotsiaalsed ja eetilised aspektid Eeskujuks ISTE NETS 2000, sarnane soomlaste OPE.fi pädevusmudeliga

17. Pädevusmudelis on 5 valdkonda: I Õpilaste innustamine ja juhendamine digikeskkonnas 1.1 Õpilaste loovuse ja innovatsiooni toetamine ning arendamine 1.2 Õpilaste innustamine eluliste probleemide lahendamisele digitaalsete vahendite kaasabil 1.3 Õpilaste suunamine isiklike kogemuste refleksioonile ja mõtestamisele 1.4 Õpilaste koostöös toimuva teadmusloome juhendamine

18. II Digiajastu õppeprotsessi ja õpikeskkonna kavandamine (õpidisain) 2.1 Õpikeskkonna kujundamine 2.2 Sobivate meetodite valimine 2.3 Õpiülesannete koostamine arvestades õpilase individuaalset eripära 2.4 Õpitulemuste kujundav ja kokkuvõttev hindamine III Digiajastu töökeskkonna kujundamine 3.1. Digiajastu töövõtete ja töövahendite kasutamine 3.2. Suhtlemine õpilaste, lapsevanemate ja kolleegidega 3.3. Eneseväljendus ja jagamise kultuur digikeskkonnas 3.4. Info kogumine ja analüüsimine

19. IV Digiühiskonna kodanikuna käitumine 4.1 IT turvaline, legaalne ja eetiline kasutamine 4.2 Suhtlus- ja koostöövahendite valimine lähtudes võrdsetest võimalustest 4.3 Koostööprojektide läbiviimine mitmekultuurilises keskkonnas V Õpetaja professionaalne areng 5.1 Osalemine praktikakogukondades/võrgustikes 5.2 Oma arengu kaardistamine, dokumenteerimine, analüüs (portfoolio). 5.3 Uurimistöös osalemine 5.4 Kooli arendustöös osalemine (leadership)

20. Tavapärane lähenemine: dissektsioon (testitakse eraldi teadmisi, oskusi – jättes kõrvale selle, mida on raske hinnata) Näited: juhilubade taotlemine, põhikooli IKT tasemetöö Hindamisviis mõjutab pädevusmudelit Autentsed hindamismeetodid: töö/praktika kontekstis, autentsed situatsioonid, pikaajaline tegevus, tulemuste dokumenteerimine ja kogemuse refleksioon Üks võimalus: e-portfoolio

21. Firmadele suunatud inimressursi juhtimise tarkvara sisaldab tavaliselt pädevushaldust TENcompetence projektis loodud Personal Competence Manager: http://www.tencompetence.org Meie kogemus: OPAH e-portfoolio http://eportfoolio.opetaja.ee EAS innovatsiooniosaku abil loodud pädevushalduse tarkvara prototüüp koolitusettevõttele Dictum: http://htk.tlu.ee/dictum