Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Keskpankade koostöö Euroopas                        Ettekanne Saku Gümnaasiumile   Kädli Moor*   rahvusvaheliste ja avalik...
Keskpanga roll pangandussüsteemis • Kespank on põhiseaduslik institutsioon • Keskpank on omariikluse üks tunnuseid - iga i...
Eesti Panga ülesanded• esmane eesmärk on aidata kaasa hindade stabiilsuse  säilitamisele• osaleb euroala ühise rahapoliiti...
EP organisatsioon                    Töötajate arv 2010. aasta                    aastaaruannete põhjal:                  ...
Rahvusvaheline suhtlus on oluline• Väikese ja avatud majandusega Eestis toimuvon enamasti tihedalt seotud Eesti-väliste pr...
Rahvusvaheliste suhete allosakond(RSA)RSA valmistab ette juhatuse kohtumisi erinevates institutsioonides ningesinemisi kon...
EKPS ja Eurosüsteem• Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS)  moodustavad EKP ja kõikide Euroopa Liidu  liikmesriikide keskpan...
Eesti Pank Euroopa Keskpankade    Süsteemis (EKPS) ja Eurosüsteemis•   Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPSi) ...
Euroopa Keskpank (EKP)•   EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank.•   Euroopa Keskpank otsustusorganid on EKP nõukogu,    ül...
EKP president ja EP president                Mario Draghi                          Ardo Hansson      Sünd. 3. septembril 1...
EKP üldnõukogu vs nõukogu istungid          EKP üldnõukogu               EKP nõukogu          4 istungit aastas           ...
EKP nõukogu istungIstungi laua tagaistutakse perekonnanime järgitähestikulisesjärjekorras ehkArdo Hanssoni“pinginaabrid” o...
Eurosüsteemi osakaalud EKP kapitalis • EL keskpangad on EKP omanikud • EP on teinud oma sissemakse EKP kapitali           ...
Hääletamine• Igal EKP nõukogu liikmel on üks hääl• EKP nõukogus teostatakse hääletusõigust isiklikult, st president  hääle...
Eesti Pank viib ellu eurosüsteemiülesandeid – kuidas?  Euroopa Keskpanga nõukogu   • Kõrgeim otsustusorgan     • EP presid...
EKPS ja Eurosüsteemi komiteedeEP liikmed on tavaliselt osakonnajuhatajad1.   Raamatupidamise ja rahatulu komitee     9.   ...
Kommunikatsiooni reeglid eurosüsteemis•   Purdah-periood ehk vaikimisnädal – üks nädal enne rahapoliitilisi    otsuseid la...
Tänan tähelepanu eest!
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Kädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas

479 views

Published on

Ettekanne Saku Gümnaasiumile
14.03.2013

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Kädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas

  1. 1. Keskpankade koostöö Euroopas Ettekanne Saku Gümnaasiumile Kädli Moor* rahvusvaheliste ja avalike suhete osakond* Ettekanne sisaldab autori isiklikke seisukohti ja hinnanguid ning pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega
  2. 2. Keskpanga roll pangandussüsteemis • Kespank on põhiseaduslik institutsioon • Keskpank on omariikluse üks tunnuseid - iga iseseisva riigi pangasüsteem koosneb raha emiteerivast keskpangast ja kommertspankadest • Keskpank on riiklik finantsasutus, mis korraldab riigi raha- süsteemi ja teostab rahapoliitikat ehk tagab rahasüsteemi stabiilsuse • Keskpanga tegevus on seega suunatud rahasüsteemi stabiilsuse tagamisele läbi hinnastabiilsuse tagamise 2
  3. 3. Eesti Panga ülesanded• esmane eesmärk on aidata kaasa hindade stabiilsuse säilitamisele• osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises• osaleb finantsstabiilsuse tagamises• hoiab käigus ning arendab hästi toimivaid arveldussüsteeme• korraldab sularaharinglust Eestis• hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid• kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi• nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut• ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega 3
  4. 4. EP organisatsioon Töötajate arv 2010. aasta aastaaruannete põhjal: Eest Pank 246 Läti Pank 570 Leedu Pank 796 Soome Pank 441 Rootsi Pank 340 Luksemburgi Pank 248,75 Saksamaa 9 743,4 Rahvusvaheliste suhete allosakond 4
  5. 5. Rahvusvaheline suhtlus on oluline• Väikese ja avatud majandusega Eestis toimuvon enamasti tihedalt seotud Eesti-väliste protsessidega• Suhtlemine erinevate Euroopa ja rahvusvahelisteinstitutsioonidega ning osalemine töökohtumistelmoodustavad suurima osa Eesti Panga välissuhtlusest• Seetõttu on rahvusvaheline suhtlus Eesti Pangatöös väga olulisel kohal.• Rahvusvahelise koostööga on seotud kõikEesti Panga tegevusvaldkonnad 5
  6. 6. Rahvusvaheliste suhete allosakond(RSA)RSA valmistab ette juhatuse kohtumisi erinevates institutsioonides ningesinemisi konverentsidel ja seminaridel nii välismaal kui ka Eestis:• Regulaarne suhtlus EKP ja EL institutsioonidega ja asutustega• Regulaarne suhtlus Rahvusvaheline Valuutafondi (IMF), Rahvusvahelise Arvelduste Panga (BIS) ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD)• EP juhiste ja seisukohtade koordineerimine ning koostamine, esinemiste ja taustamaterjalide ettevalmistamine• Väliskeskkonna monitooring ja analüüs 6
  7. 7. EKPS ja Eurosüsteem• Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) moodustavad EKP ja kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad vaatamata sellele, kas nad on euro kasutusele võtnud või mitte• Eurosüsteemi kuuluvad EKP ja nende riikide keskpangad, kes on euro kasutusele võtnud. Eurosüsteem ja EKPS eksisteerivad samaaegselt seni, kuni on ELi liikmesriike, kes asuvad väljaspool euroala.• Euroala moodustavad ELi liikmesriigid, kes on kasutusele võtnud euro (hetkel 17 riiki) 7
  8. 8. Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) ja Eurosüsteemis• Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPSi) täieõiguslik liige. – Eesti Pank on EKPSi (kõik EL 27 liikmesriiki) liige alates 1. mai 2004 (ehk EL liitumisest saadik) – Eesti on euroala ja Eesti Pank Eurosüsteemi liige alates 1. jaanuar 2011 (ehk eurole üleminekust saadik)• EP president on EKP otsustusorganite - nõukogu ja üldnõukogu liige: – EP president võtab osa EKP nõukogu istungist, osaledes seega kogu euroala rahapoliitika määramises. – EKP üldnõukogus arutatakse neli korda aastas EL majandus- ja rahapoliitika arengut, sealhulgas liikmesriikide valmisolekut euro kasutuselevõtuks. 8
  9. 9. Euroopa Keskpank (EKP)• EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank.• Euroopa Keskpank otsustusorganid on EKP nõukogu, üldnõukogu ja juhatus.• EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja seeläbi hinnastabiilsus euroalal.• Lissaboni lepinguga sai EKPst Euroopa Liidu institutsioon (artikkel 13). Lepingus on EKP tegevus selgelt määratletud: keskpank täidab euroga seotud ülesandeid (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 127–133 ja 82– 283).• EKP asub Maini-äärses Frankfurdis Saksamaal ning tegutseb kolmes hoones, mis asuvad Frankfurdi kesklinnas. Frankfurdi idaossa ehitatakse praegu EKP uut hoonekompleksi.• EKPs töötab ligikaudu 1607 inimest (2010. aasta andmed), kes on pärit kõigist 27 Euroopa Liidu (EL) riigist. 9
  10. 10. EKP president ja EP president Mario Draghi Ardo Hansson Sünd. 3. septembril 1947, Roomas Sünd. 15. juulil 1958, Chicagos Massachusetts Institute of Harvardi Ülikool - doktorikraad Technology (MIT) - doktorikraad majandusteaduses majandusteaduses Töötanud: Itaalia keskpank, Itaalia Töötanud: Maailmapank, EP nõukogu liige rahandusministeerium, (1993-1998), EV peaministri Investeerimispank “Goldman Sachs”, majandusnõunik (1997), ÜRO ülikool, Briti Maailmapank, Firenze ülikool Kolumbia Ülikool ja Harvardi ülikool 10
  11. 11. EKP üldnõukogu vs nõukogu istungid EKP üldnõukogu EKP nõukogu 4 istungit aastas 23 istungit aastas Telefonikonverentsid Telefonikonverentsid Regulaarsed seminarid Regulaarsed seminarid Mitteametlikud kohtumised Mitteametlikud kohtumised Ca 300 lk materjale Ca 1000 lk materjale 11
  12. 12. EKP nõukogu istungIstungi laua tagaistutakse perekonnanime järgitähestikulisesjärjekorras ehkArdo Hanssoni“pinginaabrid” onPatrick Honohan(IE) ja PanicosDemetriades (CY) 12
  13. 13. Eurosüsteemi osakaalud EKP kapitalis • EL keskpangad on EKP omanikud • EP on teinud oma sissemakse EKP kapitali Hispaania; 8,3 Belgia; 2,4 Sloveenia; 0,3 Austria; 1,9 Slovakkia; 0,7 Küpros; 0,1 Portugal; 1,8 Eesti; 0,2 Holland; 4,0 Soome; 1,3 Malta; 0,1 Luksemburg; 0,2 Prantsusmaa; 14,2 Itaalia; 12,5 Iirimaa; 1,1 Saksamaa; 18,9 Kreeka; 2,0 Belgia Austria Küpros Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Iirimaa Itaalia Luksemburg Malta Holland Portugal Slovakkia Sloveenia Hispaania 13
  14. 14. Hääletamine• Igal EKP nõukogu liikmel on üks hääl• EKP nõukogus teostatakse hääletusõigust isiklikult, st president hääletab• Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib 2/3 hääletusõiguslikest liikmetest. Kui kvoorumit ei ole, võib eesistuja kokku kutsuda erakorralise istungi, kus võib otsuseid vastu võtta kvoorumist olenemata 14
  15. 15. Eesti Pank viib ellu eurosüsteemiülesandeid – kuidas? Euroopa Keskpanga nõukogu • Kõrgeim otsustusorgan • EP president osaleb • EP president langetab euroala puudutavaid otsuseid Komiteed (17) • Nõukogu otsuseid viivad ellu komiteed • Aitavad kaasa riikidevahelisele koostööle • Igas komitees on EP töötaja Töögrupid ja rakkerühmad • Tegutsevad komiteede all ja keskenduvad spetsiifilistele küsimustele • Toetavad oma tegevusega komiteede ülesannete täitmist • Töögruppides EP esindaja Keskpangad • Viivad otsuseid ja tegevusi ellu 15
  16. 16. EKPS ja Eurosüsteemi komiteedeEP liikmed on tavaliselt osakonnajuhatajad1. Raamatupidamise ja rahatulu komitee 9. Turuoperatsioonide komitee (MOC), (AMICO) 10. Rahapoliitika komitee (MPC), 11. Makse- ja arveldussüsteemide komitee2. Finantsstabiilsuse komitee (FSC), (PSSC)3. Pangatähtede komitee (BANCO), 12. Statistikakomitee (STC)4. Avalike suhete komitee (ECCO), 13. Personalijuhtimise konverents (HRC)5. Infotehnoloogia komitee (ITC), 14. Kuluarvestuse metoodika komitee6. Siseaudiitorite komitee (IAC), (COMCO)7. Rahvusvaheliste suhete komitee (IRC,) 15. Eelarvekomitee (BUCOM) 16. Infotehnoloogia järelevalve komitee8. Õiguskomitee (LEGCO) (EISC) 17. Riskijuhtimise komitee (RMC) 16
  17. 17. Kommunikatsiooni reeglid eurosüsteemis• Purdah-periood ehk vaikimisnädal – üks nädal enne rahapoliitilisi otsuseid langetavast GovC kohtumist algab vaikimisnädal, mille jooksul pole GovC liikmel soovitatav anda ühtegi kommentaari rahapoliitika või majandusarengu kohta• Ühehäälsus – kommentaaride andmisel järgitakse ühtset tooni. GovC otsuse sissejuhatav avaldus pannakse kokku GovC liikmete poolt koosolekul ning see sõnastus annab suuniseid järgnevateks kommentaarideks• Esimene kommenteerija on EKP president – riiklike keskpankade juhid kommenteerivad järgmisest päevast pärast EKP pressikonverentsi • Eesti ajakirjanikele anname off-the-record taustaselgitusi pärast EKP intressiotsuse pressikonverentsi lõppu• EKP nõukogu liikme Ardo Hanssoni sõnavõtud on rahvusvahelise tähtsusega iga kord 17
  18. 18. Tänan tähelepanu eest!

×