Download to read offline
Uploaded byEesti Pank
Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014
The document summarizes the Eesti Pank Economic Statement from December 10, 2014. It notes that global and euro area economic growth is slower than expected. Inflation in the euro area has fallen and interest rates remain low. While the Russian rouble has fallen against the euro, trade sanctions against Russia have not significantly harmed the Estonian economy. The forecast predicts that Estonian economic growth will pick up slowly, reaching its long-term sustainable rate by 2016, though the shrinking population means GDP will grow more slowly than GDP per capita. The general government budget is expected to remain in deficit through 2016.
More Related Content
Similar to Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014
Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014
- 1. Eesti Pank EconomicStatement 10 December 2014
- 2. Key points ofthe presentation 10.12.2014 Eesti Pank Economic Statement 2 • The external environment • Review of the Estonian economy and forecast for the coming years • Economic policy conclusions
- 3. 10.12.2014 3 The globaleconomy is growing more slowly than expected • Several institutions including the IMF, ECB and European Commission have adjusted their outlooks for the global and euro area economies downwards Eesti Pank Economic Statement 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 European Commission IMF ECB Global economic growth * Global growth without the euro area Sources: IMF, European Commission, European Central Bank -10% -5% 0% 5% 10% 15% 2006 2008 2010 2012 2014 2016 Japan Russia China USA Source: IMF WEO, October 2014 Growth in large economies
- 4. Euro area growthis accelerating slowly 4 • Inflation in the euro area has fallen more than expected in 2014 and will remain subdued in future Eesti Pank Economic Statement10.12.2014 HICP inflation, % Sources: Eurostat, European Central Bank Economic growth q/q, % 2013 2014 2015 2016 1.4 0.5% 0.7% 1.3% 2013 2014 2015 2016 -0.4% 0.8% 1.0% 1.5%
- 5. An accommodative monetarypolicy is helping growth pick up in the euro area 5 • Given low inflation, interest rates are expected to remain low • The Governing Council of the European Central Bank cut monetary policy interest rates in September to their lowest ever levels, and deposit rates for commercial banks have been negative since June • Standard and non-standard monetary policy measures have lowered the loan interest rates for the non-financial sector Eesti Pank Economic Statement10.12.2014 0.0% 0.4% 0.8% 1.2% 1.6% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 3-month EURIBOR Source: European Central Bank
- 6. The change inthe euro exchange rate has affected trading conditions in the euro area, including Estonia 6 • The Russian rouble has fallen by about 40% against the euro since the start of the year, which has made Estonian exports less competitive on price in Russia • The US dollar has appreciated against the euro, which has slowed the fall in prices of motor fuels Eesti Pank Economic Statement10.12.2014 Source: Bloomberg 80 90 100 110 120 130 140 150 01.2014 02.2014 03.2014 04.2014 05.2014 06.2014 07.2014 08.2014 09.2014 10.2014 11.2014 12.2014 Euro exchange rate against foreign currencies (January 2014 = 100) US dollar British pound Swedish krona Russian rouble
- 7. The forecast assumesthat demand will grow slowly, but will see a stable acceleration in export markets especially 7 • The main restriction on export capacity in the years ahead will be weak demand in Finland and Russia • The trade sanctions imposed by Russia have not significantly harmed the economy as a whole Eesti Pank Economic Statement10.12.2014 -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 2012 2013 2014 2015 2016 USA Germany Latvia & Lithuania Russia Finland Sweden other Source: European Central Bank Foreign demand growth
- 8. Prices of commoditieshave fallen on global markets because of weak demand 10.12.2014 Eesti Pank Economic Statement 8 • Future transactions for oil at the time of writing suggested the oil price will remain below 90 dollars a barrel • The volatility of the oil price could affect inflation strongly in either direction • Prices for food and industrial commodities are forecast to remain close to their current levels Sources: Ecowin, European Central Bank 20 30 40 50 60 70 80 90 100 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 crude oil price (euros per barrel) annual average price Crude oil price (Brent)
- 9. Cheaper energy meansthat the consumer basket is cheaper this year than last 9 • Prices will start to rise again from the start of 2015 • Food price inflation will accelerate in 2015 and 2016 when excise rates rise • Low inflation will help increase the real purchasing power of households Eesti Pank Economic Statement10.12.2014 -0.1% 0.8% 2.1% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 core inflation energy food CPI Sources: Statistics Estonia, Eesti Pank Consumer price index change
- 10. Core inflation isbeing reduced by cheaper communications and free higher education 10.12.2014 Eesti Pank Economic Statement 10 • Prices for domestic goods and services will be raised by rising wage costs • Core inflation will fall temporarily in 2015 as the real estate market calms and rents rise more slowly Sources: Statistics Estonia, Eesti Pank -4% -2% 0% 2% 4% 6% 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 communications education tourism and recreation transport rent services inflation Service price inflation
- 11. Wage growth hasslowed but will remain above 5% 11 • Wages will rise in 2015 among other things because of a rise in the minimum wage and the start of wage agreements in various sectors • Employment will be brought down by the reduction in the working age population and labour shortages will put ever more of a limit on production Eesti Pank Economic Statement10.12.2014 -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 employment growth growth rate of the average monthly gross wage Wage and employment growth Sources: Statistics Estonia, Eesti Pank
- 12. Finding employees willbecome ever harder 11.06.2014 Eesti Pank Economic Statement 12 • There will be 15,000 fewer people of working age in Estonia in two years than there are now and in five years there will be 30,000 fewer • Competition between companies for employees will become fiercer 900,000 910,000 920,000 930,000 940,000 950,000 960,000 970,000 980,000 990,000 1,000,000 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Population forecast for the working age population Source: Statistics Estonia
- 13. Unemployment will barelyfall 13 • The problem in unemployment is structural: a quarter of companies say* their biggest challenge is that the skills of the labour force do not match their needs Eesti Pank Economic Statement10.12.2014 * Estonian Institute for Economic Research 0% 4% 8% 12% 16% 20% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 %ofthelabourforce 24 months and more 12 to 23 months 6 to 11 months less than 6 months unemployment rate Unemployment Sources: Statistics Estonia, Eesti Pank
- 14. The disposable incomeof households will continue to rise at the same rate as in the preceding years 11.06.2014 Eesti Pank Economic Statement 14 • Disposable income will be boosted in 2015 by a cut in income tax and a rise in pensions and child benefit • Wage growth will accelerate in 2016 as economic activity increases 6.0% 6.3% 5.3% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 2012 2013 2014 2015 2016 wage effective tax rate employment social transfers other income statistical discrepancy Growth in household disposable income Sources: Statistics Estonia, Eesti Pank
- 15. The share ofeconomic growth coming from investment will increase 15 • Corporate investments have been low throughout 2014, partly because of the uncertainty about demand growth Eesti Pank Economic Statement10.12.2014 1.9% 2.1% 3.3% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 2012 2013 2014 2015 2016 household consumption (pp) gross fixed capital formation (pp) government consumption (pp) net-exports (pp) stocks (pp) GDP growth at constant prices Economic growth and its demand components Sources: Statistics Estonia, Eesti Pank
- 16. Funding conditions forinvestment remain good 16 • The good financial position of the banks and increasing deposits will support lending • Loan interest rates will remain low throughout the forecast horizon • Credit growth will accelerate, but households and companies will continue to reduce their loan burdens Eesti Pank Economic Statement10.12.2014 -12% -8% -4% 0% 4% 8% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 total loan stock housing loans corporate loans Source: Eesti Pank Growth in the loan stock 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 3-month EURIBOR housing loans corporate loans Sources: Eesti Pank, European Central Bank Loan interest rates
- 17. Economic growth ispicking up slowly in Estonia 17Eesti Pank Economic Statement10.12.2014 • The shrinking population means that GDP will grow more slowly than GDP per capita • The economy will reach its long-term sustainable growth rate by 2016 1.9% 2.1% 3.3% 2.3% 2.4% 3.5% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 2012 2013 2014 2015 2016 GDP growth GDP per inhabitant growth Real economic growth in Estonia Sources: Statistics Estonia, Eesti Pank
- 18. The general governmentbudget will remain in deficit 18 • Tax changes next year and higher pensions and child benefits will widen the budget deficit further • Eesti Pank calculations show the budget will also be in structural deficit as spending will grow faster than the long-term potential growth of the economy Eesti Pank Economic Statement10.12.2014 -1.0% -0.5% 0.0% 0.5% 1.0% 1.5% 2.0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 structural budget balance nominal budget balance Budget position (% of GDP) Sources: Statistics Estonia, Eesti Pank
- 19. Conclusions from theEconomic Forecast 19Eesti Pank Economic Statement10.12.2014
- 20. The recovery inglobal economic activity is uncertain • Global growth has been modest this year and growth in the euro area has been sluggish • The outlook for growth in the euro area will be improved by an accommodative monetary policy, a reduced need for budget consolidation, lower limits on credit and a fall in the exchange rate for the euro • There are long-term problems for growth in several important export markets for Estonia • The poor outlook for Russia and the depreciation of the rouble affect the Estonian economy little; sanctions have not noticeably harmed the Estonian economy yet 20Eesti Pank Economic Statement10.12.2014
- 21. Economic growth ispicking up slowly in Estonia • The Estonian economy has done relatively well this year, and in future growth will pick up slowly • Consumers have not yet felt the effect of the weak economic climate • Wages and private consumption will grow at the forecast speed if economic growth allows companies to regain profitability • Certainty about the recovery of growth in foreign demand is important if investment activity is to increase • The Estonian economy is in a different phase of development from ten years ago and the sustainable growth rate is 3–4% 21Eesti Pank Economic Statement10.12.2014
- 22. The key issuefor economic growth is new sources of growth • The shrinking working age population will make it ever harder to find employees, and pressure on wages will not ease • It is getting ever harder for companies with low productivity to cope • The shortage of labour resources makes investment in increasing efficiency important • Expansion into new markets would lead to opportunities for export growth and would support economic growth • Deflation in the short-term will not cause any major problems for the Estonian economy 22Eesti Pank Economic Statement10.12.2014
- 23. Risks to Estonianeconomic growth • The Estonian economy has become more balanced and better protected against risks • The risks from real estate prices are smaller than they were six months ago • The risks from excessive growth in labour costs have eased a lot • It is forecast that the economic impact of the crisis between Russia and Ukraine will diminish, assuming the conflict does not worsen • Uncertainty about growth in the economic environment around Estonia has increased • Overall the risks to economic growth are on the downside 23Eesti Pank Economic Statement10.12.2014
- 24. The general governmentneeds to be guided by long-term sustainability • The funding of the Estonian state is good by international comparison • Rapid growth in wages and private consumption has improved the state finances despite the weakness in the economic climate • The government budget will be in deficit in 2014, and the deficit will widen further next year • To escape from a structural budget deficit the government may need to raise taxes or restrain spending in future • The difference in growth rates in wages in the public and private sectors will need to be reduced for wage pressures to be lowered 24Eesti Pank Economic Statement10.12.2014
- 25. Key indicators forthe Eesti Pank economic forecast 25 Sources: Statistics Estonia, Eesti Pank Eesti Pank Economic Statement Economic forecast by key indicators 2013 2014 2015 2016 GDP at current prices (EUR billion) 18.74 19.52 20.44 21.64 GDP change at constant prices (%) 1.6 1.9 2.1 3.3 GDP growth per person employed (%) 0.4 2.0 2.7 4.0 CPI inflation (%) 2.8 -0.1 0.8 2.1 Unemployment rate (%) 8.6 7.7 7.9 7.7 Average gross monthly wages, change (%) 7.8 5.4 5.4 6.0 Budget balance (% of GDP) -0.5 -0.3 -0.6 -0.4 10.12.2014
Editor's Notes
- #2 1
- #8 Venemaa sanktsioonide mõju ulatub 0,2-0,3 protsendini SKPst nii esialgse (suvise) hinnangu kui ka praeguseks teada oleva statistika järgi.
- #16 Nõudluse kasvu võib võtta ka laiemalt, aga eelkõige on olnud ebakindel ootus välisnõudluse taastumise osas.
- #19 Struktuurne eelarvepositsioon halveneb 2015. aastal, sest Sotsiaaltoetuste osakaal SKPs kasvab (see on kõige suurema mõjuga, kuid muid muutuseid on veel) Maksumeetmed tasakaalustavad teineteist ning maksukoormus alaneb marginaalselt Nominaalne eelarvepositsioon halveneb 2015. aastal veidi rohkem kui struktuurne, sest Ajutiste tulude ja kulude negatiivne koondmõju suureneb (peamiselt seotud sellega, et 2014 aastasse on planeeritud erakordset dividenditulu, mida järgmisel aastal pole) EP hinnangul ei mõjuta majanduse kehv konjunktuur enam Eesti valitsuse eelarvetulusid, sest palga- ja tarbimise kasv on olnud kiiremad kui SKP kasv positiivse tsüklilise komponendi suurust ei maksa rõhutada, vaid pigem seda, et tõenäoliselt negatiivne see enam ei ole. Kui oleks negatiivne (nagu RM arvab), siis see tähendab, et kulude osakaalu SKP-s võiks suurendada, sest tulude osakaal SKP-s kasvab automaatselt tänu lõhe sulgumisele juhul kui edaspidi nii tulude kui ka kulude puhul jätkub normaalne trendkasv, jääb nominaalne ja struktuurne puudujääk püsima. Sellest ka lause sõnumites, et olukorda peab tulevikus võib-olla fiskaalmeetmetega korrigeerima (kulude poolel tähendab korrigeerimine ka seda, et kulude kasv on aeglasem kui majanduskasv/trendkasv) EP ja EC hinnang tsükli komponendile on sarnane, ent hinnang ajutistele meetmetele erinev (II samba maksed). EP ja RM hinnang ajutistele meetmetele on sama, ent tsüklile erinev. Tsükli hinnang on seotud maksubaasi, mitte maksutuluga. 2014 aastal tuli suur osa maksutulu kasvust pettuste vähendamisest ning see aitas parandada nii nominaalset kui ka struktuurset positsiooni, kuid see ei mõjuta tsükli komponendi positiivseks muutumist. Pluss, maksumeetmed seda ei mõjuta. Tsükli hinnang on tasemele, mitte kasvule. Kiire palgakasv eelmistel (ja sel) aastal on viinud maksutulu üle oma „tasakaalulise taseme“. Järgnevatel aastatel maksubaaside kasv aeglustub, ent tase jääb ikkagi üle oma trendi.
- #21 Tagasihoidlik majandusaktiivsus ning pingeline geopoliitiline olukord ohustavad üleilmse majanduskasvu tugevnemist. Euroala majanduskasvu taastumiskiirus saab olema visa, sest struktuursete reformide positiivne mõju on alles avaldumas, vaja on täiendavaid reforme ning ettevõtete ja pankade bilansside korrastumine toimub aeglaselt. Nii Soome kui Venemaa on Eesti ekspordi väljavaadet negatiivsemaks muutnud, mõlemas riigis on struktuursed probleemid, mille lahendamine on aeganõudev protsess. Kaubandussanktsioonide mõju SKPle jääb ka teadaolevate andmete valguses esialgse hinnangu lähedusse, mis oli 0,2-0,3% SKPst (kuna teada on vaid paari kuu kaubanduse ja tootmise andmed, siis on hinnangu usalduspiirid laiad). Venemaa nõrgal kasvuväljavaatel ja rubla odavnemisel on Eesti majandusele piiratud mõju, sest Eesti omatoodang moodustab Venemaale suunduvast kaubavoost alla veerandi.
- #22 Eesti majandusel on kõiki asjaolusid arvestades läinud suhteliselt hästi, sest 1,9% kasvu 2014. aastal on oluliselt üle EA keskmise ning tugev näitaja ka kaubanduspartneritega võrreldes. Eesti eksport on kasvanud kiiremini kui nõudlus välisturgudel, eksportöörid on suutnud turuosa juurde võita. Ära ei maksa unustada ka seda, et enne SKP revisjoni septembris oli majanduskasvu pilt oluliselt pessimistlikum. Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi ühes välisnõudluse aeglase taastumisega, sisenõudluse poolel võib oodata investeeringute panuse suurenemist, tarbimine on ka seni hoogsalt kasvanud. Viletsale majanduskonjunktuurile vaatamata on palgasurve allikad (tööealiste inimeste vähenemine, välismaal töötamise võimalus, palgakokkulepped, miinimumpalga tõus) majapidamiste sissetulekuid jõudsalt suurendanud. Ka edaspidi kindlustavad eratarbimise kasvu palkade tempokas tõus, tulumaksumäära alandamine ja sotsiaalsiirete (pensionid ja lastetoetused) suurendamine. Viimaste andmete järgi ettevõtete kasumid vähenesid ka III kvartalis. Juhul kui majanduskasv ei kiirene (välisnõudlus jääb soikuma) ning ettevõtted ei saa tootlikkuse tõusu arvel kasumeid suurendama hakata, võib palgakasv prognoositust aeglasemaks jääda. Rahastamistingimused püsivad soodsad selleks, et ettevõtted saaksid soetada lisa praegu juba üsna intensiivselt rakendatud tootmisvõimsusele. Tarvis on kindlamat tunnet, et investeeringud end ära tasuvad. Pikaajaline kasv 3-4% on kooskõlas riikidevahelise tulutaseme ühtlustumiskiiruse seaduspäraga. Euroopa riikide kogemuse põhjal vastab Eesti praegusele suhtelisele sissetulekutasemele just selline kasvukiirus. Edasine kasvupotentsiaal on tehnoloogilisele horisondile lähemale jõudmise tõttu varasemast väiksem, tootlikkust on keerulisem kasvatada, see on kulukam.
- #23 Demograafia, rahvaarvu ja tööealise elanikkonna vähenemise näol, muudab töötajate leidmise üha raskemaks. Tööpuuduse edasine vähenemine eeldab senisest märgatavalt laiaulatuslikumat ümberõpet ning isegi sel juhul avalduks positiivne mõju alles pikema aja jooksul. Prognoosiperioodil pole olulist struktuurset muutust selles osas oodata, mistõttu seni nähtud Phillipsi seosel põhinev palgasurve jääb ka järgmisel kahel aastal kestma. Üldine palgataseme tõus muudab madala tootlikkusega ettevõtete jaoks toimetuleku järjest keerulisemaks (umbes 10%s ettevõttest on keskmine palk miinimumpalga lähedal). Selles pole iseenesest midagi dramaatilist, tegemist on ettevõtete loomuliku demograafilise arenguga. Ehk on sel Eesti majandusele isegi väike positiivne mõju läbi selle, et ettevõtjatel on suurem motivatsioon liikuda innovaatiliste lahenduste. Sellega võiks kaasneda nihe majanduse struktuuris, liikumine kõrgemat lisandväärtust loovate tegevuste poole. Järgnevatel aastatel kasvab nõudlus Eesti ekspordi sihtriikides aeglasemalt kui alternatiivsetel turgudel. Soome majandus jääb ka prognoosiperioodil nõrgaks, Rootsi kasvuväljavaadet võib ohustada kinnisvaraturu ülekuumenemine. Turgude mitmekesistamine võiks suurendada nii ekspordi kui majanduskasvu stabiilsust (Eesti eksport on üsna kontsentreeritud üksikutele turgudele) ning annaks ehk ka täiendava tõuke investeeringutele. Lühiajaline hinnataseme langus ei põhjusta probleeme majandusele: hinnalanguse periood Eestis jääb lühikeseks, hinnatase hakkab järgmise aasta alguses uuesti kerkima. Energia ja toit ehk siis toormehinnad on põhjustanud peamiselt praeguse languse ja nende hinnad on ka minevikus olnud väga hüplikud ja tsüklilised. Energia odavnemisel on majandusele pigem hoopis pakkumispoolne positiivne mõju, kuna Eesti ostab energiat rohkem sisse kui müüb välismaale.
- #24 Tasakaalu iseloomustavaid näitajaid on palju: välisvõlgnevuse negatiivne netopositsioon, väike jooksevkonto defitsiit, riigirahanduse näitajad, erasektori võlakoormuse alanemine, pankade kapitaliseeritus, hoiuste ja laenude suhe, viivislaenude väga väike suhe pankade varadesse. Kinnisvaraga seotud riskide vähenemisele viitavad nii tehingute arvu, kui ka hinnastatistika. Tööjõukulude liigse kasvuga seotud ohud on vähenenud, alates teisest kvartalist on keskmise brutokuupalga kasv saavutanud majanduskasvu tempoga parema kooskõla. Reaalne tööjõu ühikukulu on siiski veel endiselt kasvamas, kuigi kasv aeglustub – see tähendab, et tööturg pole tasakaalu saavutanud. Selle ohuallika uuesti üleskerkimist ei saa välistada. Eestit ümbritseva majandusruumi puhul tuleb eristada puhtalt (reaalseid) kasvumõjusid läbi nõudluse ning ebakindlust, mida tekitab pinev geopoliitiline situatsioon.
- #25 SKP lõhe ning maksubaasiks olevad tarbimine ning palgatulu on SKP struktuuri muutuse tõttu erinevas tsüklifaasis. Valitsemissektori eelarve püsib prognoosiperioodil struktuurses puudujäägis. Juhul kui edaspidi nii tulude kui ka kulude puhul jätkub normaalne trendkasv, jääb nominaalne ja struktuurne puudujääk püsima. Seetõttu peabki tulevikus võib-olla fiskaalmeetmeteid rakendama (kulude poolel tähendab korrigeerimine ka seda, et kulude kasv on aeglasem kui majanduskasv/trendkasv). Sel aastal on avaliku sektori palgakasv lahknenud easektori palgakasvust, teisel poolaastal on vahe olnud peaaegu kahekordne.