Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

788 views

Published on

Eesti Panga avatud loeng 15.05.2013
Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm ja vanemökonomist Jaanika Meriküll tutvustavad uuringut "Palkade ja tootlikkuse areng Eestis".

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
788
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
250
Actions
Shares
0
Downloads
6
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013

  1. 1. Tootlikkuse ja palkade arengudEesti Panga avalik loengJaanika MeriküllTairi RõõmEesti PankMajandusuuringute allosakond15.05.2013
  2. 2. Ettekannete kava• Tootlikkus ja palgad (Tairi) 30min• Tootlikkuse ja palkade dünaamika Eestis (erinevad tegevusalad)- Tootlikkus ja lisandväärtus: mõisted• Kas palgakasv on Eestis olnud liiga kiire?- Lisandväärtuse jaotumine ja tööjõu ühikukulu- Tööjõu ühikukulu trendid:1) Eesti erinevatel tegevusaladel2) Eestis võrreldes peamiste kaubanduspartneritega• Millistel eeldustel jõuavad meie palgad EL rikkamatele liikmesriikidelejärgi?• Eesti tootlikkuse areng ja rahvusvaheline võrdlus (Jaanika) 30min• Tootlikkuse arengusuunad maailmas, globaalsed tootmisahelad (OECD),„servicification“ (OECD)• Eesti tootlikkus võrreldes muu Euroopaga, Eesti ja Soome võrdlus• Tööjõutootlikkuse ja kogutootlikkuse arengud Eestis ja kriisijärgneressursside ümberpaiknemine
  3. 3. TÖÖJÕU TOOTLIKKUSE JA PALKADEARENGUD EESTISTairi Rõõm
  4. 4. Tootlikkus ja lisandväärtus: mõisted• Ettekandes räägime peamiselt tööjõu tootlikkusest• Tööjõu tootlikkus = lisandväärtus ühe tööjõuühiku kohta- lisandväärtus töötunni kohta- lisandväärtus töötaja kohta• Lisandväärtus- Ettevõtte tasandil: lisandväärtus = müügitulu – kulud sisenditele(ostetud kaubad, materjalid ja teenused)- Riigi tasandil : SKP = e/v lisandväärtus + neto tootmismaksud• SKP sissetulekute meetodil = hüvitised töötajatele (palk + tööandjasotsiaalmaksed) + hüvitised kapitaliomanikele (põhivara kulum + kasum) +neto tootmismaksud• Tootlikkuse ja palkade arengute võrdlemine:- Kui suure osa lisandväärtusest moodustavad hüvitised töötajatele?
  5. 5. Palgatase sõltub tööjõu tootlikkusest020406080100120140160SKP töötaja kohta, tuh. EUR, 2012 (Eurostat)EE: 27t EUR
  6. 6. Reaalne tootlikkus on Eestis 2000. aastagavõrreldes kasvanud u. 50%Reaalne tootlikkus (indeks, 2000 = 100)05010015020025030035020022003200420052006200720082009201020112012Tegevusalad kokkuTöötlev tööstusFinants- ja kindlustustegevusTööstus, va töötlevKutse-, tehnikaalane ja haldustegevusPõllumajandus, metsamajandus jakalapüükEhitusInfo ja sideKinnisvaraalane tegevusKaubandus, veondus, majutus jatoitlustus• 2002 – 2007 kasvas tootlikkus kõige kiiremini finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas, samasalates finantskriisist on tootlikkus sellel tegevusalal märgatavalt langenud• 2000 – 2012 kasv kõige kiirem töötlevas tööstusesAllikad: Eesti Pank, Statistikaamet
  7. 7. Keskmised brutopalgad tegevusalade lõikes2002 - 2012Keskmine nominaalne brutopalk (tegevusalad)0500100015002000250020022003200420052006200720082009201020112012Info ja sideFinants- ja kindlustustegevusElektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhugavarustamineMäetööstusKutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevusAvalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustusEhitusTervishoid ja sotsiaalhoolekanneVeevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlusTegevusalad kokkuTöötlev tööstusVeondus ja laondusHulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorratasteremontHaldus- ja abitegevusedHaridusKunst, meelelahutus ja vaba aegPõllumajandus, metsamajandus ja kalapüükKinnisvaraalane tegevusMajutus ja toitlustusMuud teenindavad tegevusedAllikas: Statistikaamet
  8. 8. Viimasel kümnendil on palgad kõige aeglasemaltkasvanud finants- ja kindlustustegevuse valdkonnasPalgaindeks 2012 (2002 = 100, nominaalne brutopalk)0 50 100 150 200 250 300Tervishoid ja sotsiaalhoolekannePõllumajandus, metsamajandus ja kalapüükElektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamineVeevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlusMajutus ja toitlustusEhitusTöötlev tööstusMäetööstusKunst, meelelahutus ja vaba aegTegevusalad kokkuHaldus- ja abitegevusedHulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remontMuud teenindavad tegevusedHaridusAvalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustusInfo ja sideVeondus ja laondusKinnisvaraalane tegevusKutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevusFinants- ja kindlustustegevusAllikas: Statistikaamet, autori arvutused
  9. 9. Reaalpalkade arengud võrreldes kriisieelsetasemega (2007.a.)Reaalpalga indeks (4 kv libisev keskmine, 2007 = 100)70.080.090.0100.0110.0120.0130.020082009201020112012Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritudõhuga varustamineMäetööstusInfo ja sidePõllumajandus, metsamajandus ja kalapüükVeevarustus; kanalisatsioon, jäätme- jasaastekäitlusTöötlev tööstusKutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevusKunst, meelelahutus ja vaba aegTervishoid ja sotsiaalhoolekanneHaldus- ja abitegevusedHaridusTegevusalad kokkuMajutus ja toitlustusHulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite jamootorrataste remontAvalik haldus ja riigikaitse; kohustusliksotsiaalkindlustusEhitusVeondus ja laondusFinants- ja kindlustustegevusKinnisvaraalane tegevusAllikad: Statistikaamet, autori arvutused
  10. 10. KAS PALGAKASV ON EESTIS OLNUDLIIGA KIIRE?
  11. 11. Lisandväärtus = kapitalitulu + tööjõutulu• SKP jaotumine:1) töötajate tulu (palk + tööandja sotsiaalmaksed)2) kapitaliomanike tulu (põhivara kulum + kasum)3) neto tootmismaksud• Alates 1980ndatest aastatest on töötajatele mineva tulu osakaal SKPsenamuses riikidest langenud• Põhjus: globaliseerumineKapital on rahvusvaheliselt liikuvam kui tööjõud ning seetõttu onglobaliseerumine toonud kaasa palgatulude osakaalu vähenemisemajanduslikus kogutulus (SKPs)• Töötajatele mineva tulu osakaal kasvab majanduslanguse perioodidel javäheneb majanduskasvu perioodidelPõhjus: palkade (allapoole) jäikus• Eestis on töötajatele mineva tulu osakaal lisandväärtuses olnud alates90ndate II poolest enam-vähem konstantne (ligikaudu 50%)
  12. 12. Tööjõu ühikukulu• Pikas perspektiivis on palgakasv tasakaaluline, kui see võrdub tootlikkusekasvuga• Seda, kas palgakasv on olnud liiga kiire, näitab tööjõu ühikukulu (TÜK)muutumine• Reaalne TÜK näitab, kui suure osa lisandväärtusest moodustab töötajatekompensatsioon (palk + tööjõumaksud)• Riigi tasandil: TÜK = agregeeritud tööjõukulud / SKP• Kui TÜK suureneb, tähendab see, et palgad kasvavad kiiremini kui tööjõutootlikkus (eeldusel, et maksud ei muutu)• TÜK kasv tähendab, et tööjõukulude osakaal lisandväärtuses suureneb.Selle tagajärjel väheneb ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime.
  13. 13. Eestis on TÜK oluliselt langenud tööstuses(v.a. töötlev tööstus *)Tööjõu ühikukulu indeks (2000 = 100, 4 kv libisev keskmine)020406080100120140160180200120022003200420052006200720082009201020112012EhitusInfo ja sideKinnisvaraalane tegevusFinants- ja kindlustustegevusKaubandus, veondus, majutus ja toitlustusKunst, meelelahutus ja vaba aegTegevusalad kokku (koos tootemaksudega)Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüükAvalik haldus, haridus ja tervishoidKutse-, tehnikaalane ja haldustegevusTöötlev tööstusTööstus, va töötlevMärkused: * Tööstus, v.a. töötlev tööstus: mäetööstus, elektrienergia ja gaasiga varustamine,veevarustus ja kanalisatsioonAllikad: Eesti Pank, Statistikaamet
  14. 14. Tööjõu ühikukulu: KIE riigidTööjõu ühikukulu (2000 = 100)Kesk- ja Ida-Euroopa riigid80.085.090.095.0100.0105.0110.0115.0120.02000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011Tshehhi VabariikEestiLätiLeeduUngariPoolaAllikas: Eurostat, autori arvutused
  15. 15. Tööjõu ühikukulu: Lääne-Euroopa riigidTööjõu ühikukulu (2000 = 100)EL riigid80.085.090.095.0100.0105.0110.0115.0120.02000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011SaksamaaIirimaaKreekaHispaaniaPrantsusmaaItaaliaHollandAustriaPortugalAllikas: Eurostat, autori arvutused
  16. 16. Tööjõu ühikukulu (3)Tööjõu ühikukulu (2000 = 100)Eesti jt Läänemeremaad80.085.090.095.0100.0105.0110.0115.0120.02000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011Euroopa LiitSaksamaaEestiLätiLeeduPoolaSoomeRootsiAllikas: Eurostat, autori arvutused
  17. 17. MILLISTEL EELDUSTEL JÕUAVADMEIE PALGAD EL RIKKAMATELELIIKMESRIIKIDELE JÄRGI?
  18. 18. Tootlikkus: KIE riigid vs EL-15100.0120.0140.0160.0180.0200.0220.0240.0260.01995199619971998199920002001200220032004200520062007200820092010201120122013Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola100.0120.0140.0160.0180.0200.0220.0240.0260.01995199619971998199920002001200220032004200520062007200820092010201120122013Saksamaa Iirimaa Kreeka HispaaniaPrantsusmaa Itaalia Holland AustriaPortugal Soome RootsiEL-15 riigidKIE riigidAllikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks)
  19. 19. Kas ja kui kiiresti saavad sissetulekutetasemed ühtlustuda?• Alates 1990ndate keskelt on tootlikkus KIE (ja eriti Balti) riikides oluliseltkiiremini kasvanud kui EL-15 riikides• Kui sama trend jätkuks, jõuaksid meie sissetulekud võrdlemisi ruttu EL-15tasemele• Samas toimus tootlikkuse kasv n-ö madalalt baasilt• Vastavalt Solow kasvumudelile on kasv seda aeglasem, mida kõrgem onelatustase• Seega võib eeldada, et meie ja rikkamate EL riikide tootlikkuse kasvudevahe on edaspidi väiksem
  20. 20. Sissetulekute ühtlustumine ?• Aastatel 2002 – 2012 oli Eestis tootlikkuse nominaalne aastakasv u. 7,4%,Soomes 2,3%. Kasvude erinevus oli seega ligikaudu 5 pp• (Reaalse tootlikkuse kasvu erinevus oli 2,5 pp)• Oletame, et nominaalne tootlikkuse kasv on ka tulevikus 5 pp Soomestkiirem• Sel juhul jõuab Eesti tootlikkus Soomega samale tasemele 21 aastaga• Kui kasvude erinevus on keskmiselt 4 pp, jõuame järele 27 aastaga ningkui kasvude erinevus on 3 pp, siis 35 aastaga• Kui Eestis kasvab nominaalne SKP per capita 5 pp / 4 pp / 3 pp EL-27keskmisest kiiremini, siis jõuame EL keskmisele tasemele 14 / 18 / 23aastaga
  21. 21. Kokkuvõte• Eestis on tööjõu tootlikkus ja tööjõukulud (palk + tööandja sotsiaalmaks)kasvanud enam-vähem samas tempos• Seega on meie palkade kasv olnud pikemas perspektiivis tasakaaluline• Samas on globaalselt viimastel kümnenditel tööjõu tootlikkus palkadestkiiremini kasvanud, s.t. tööjõukulude osakaal lisandväärtuses onvähenenud• Meie elatustase saab jõuda EL keskmisele tasemele järgi ainult eeldusel,et tootlikkus kasvab ka tulevikus Eestis kiiremini kui ELs keskmiselt
  22. 22. EESTI TOOTLIKKUSE ARENG JARAHVUSVAHELINE VÕRDLUSJaanika Meriküll
  23. 23. Peamised tootlikkuse indikaatorid• Lisandväärtus töötaja kohta• Kogutootlikkus (TFP, total factor productivity)– Kuidas arvutatud?• Ettevõtte tasandil: jääkliige tootmisfunktsioonist, st see osa lisandväärtusekasvust, mis ei tulene hõive või kapitalisisendi kasvust– metoodikate erinevusest tulenevalt ei tehta (tavaliselt) riiklikku statistikatTFP kohta, küll aga on TFP kohta arvutusi teadusuuringutest
  24. 24. Miks on Eestis tootlikkus nii madal?020406080100120140160SKP töötaja kohta, tuh. EUR, 2012 (Eurostat)EE: 27t EURFI: 77t EUR
  25. 25. Lisandväärtuse loomise ahelAllikas: de Backer (2013) OECD work on global value chains and trade in value added[http://www.ecb.int/home/pdf/research/compnet/CompNet_Dublin_De_Backer.pdf?a7285c132d6737d18eb1a70526485173]De Backer (2013):• Järjest suurem osa lisandväärtusest luuakse nn teadmistepõhistel tegevusaladel, st mitte tootmises vaidtootearenduses, disainis, logistikas, turunduses• Järjest suurem osa töötleva tööstuse toodangust tuleb teenustest• Tootmisahelad on muutunud globaalse(ma)ks, riikide/ettevõtete spetsialiseerumine ↑
  26. 26. Globaalne tootmisahel (global value chain)OECD uuringud, De Backer (2013) ja de Backer ja Yamano (2012):• Tootmisahelad on muutunud globaalseks, mis on suurendanudspetsialiseerumist, tootlikkust ja konkurentsivõimet• Vahetoodang ületab mitmeid kordi riigipiire enne kui toode jõuablõpptarbijani– Viimastel kümnenditel on maailma väliskaubanduse mahud kasvanudkiiremini kui SKP mahud– Välisinvesteeringute mahud (hargmaised ettevõtted) on kasvanudveel kiiremini kui väliskaubandusmahud• Järjest enam on majanduskasvu ja töökohtade osas tähtis mitte mistooteid riik toodab vaid mis tegevusi riik tootmisahelas teeb
  27. 27. Eesti positsioon globaalses tootmisahelas• Iga euro kodumaise tootmissisendi kohta kasutab Eesti 0,7 euro eest välismaisttootmissisendit (Euroopas on imporditud vahetarbimise tähtsus kõrgem vaid Luksemburgis,Iirimaal ja Ungaris) (Backer ja Yamano (2012))– Eestis on see osakaal kasvanud üle 10%-punkti vahemikul 1995-2005• Eesti töötleva tööstuse ekspordist 40% moodustavad teenused (OECD (2008)), so ükskõrgemaid näitajaid OECDs• Eesti ekspordis on välismaal loodud lisandväärtuse osakaal 42% (OECD (2008)), so ükskõrgemaid näitajaid OECDs– See näitaja on kõrge ka teistes väikestes avatud majandustes, sh Skandinaavias ja Ida-Euroopas (30-40%)AGA– Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid on spetsialiseerunud madala lisandväärtusegategevustele tootmisahelas– Suurim osa innovatiivse toote lisandväärtusest läheb innovatsiooni loojale võikõrgtehnoloogiliste sisendite tootjale, mitte toote kokku panejale (Linden et al (2009))• 299$ maksev iPod pannakse kokku Hiinas, kuhu jääb alla 4$ eest lisandväärtust(Allikas: Linden et al (2009) Who Captures Value in a Global Innovation Network?The Case of Apple’s iPod. Communications of the ACM, Vol 52(3), lk 140-144.)
  28. 28. Varuslaid: kuhu Eesti ekspordib?Eesti eksport ELi, 2012 (kasti suurus näitab osakaalu ekspordis, värv kasvu aastal 2012)Allikas: Luikmel, Kase (2013) Eesti konkurentsivõime ülevaade, Eesti Pank
  29. 29. EESTI VS SOOME TOOTLIKKUS 2011
  30. 30. Tootlikkus ja tootmisstruktuur• Võrdleme aasta 2011 Eesti tootlikkust Soomega kasutades shift shareanalyse:– kus Lprod on tööjõu tootlikkus, o tegevusala osakaal hõives ning i tähistabtegevusala, i=1-63– esimene komponent näitab nn tegevusalade vahelist efekti ehk struktuuri efekti(kui tootlikkus tegevusalade sees oleks EEs ja FIs sama, siis tootlikkuse erinevustuleneks vaid majanduse struktuurist)– teine komponent näitab tegevusaladesisest efekti (kui majanduse struktuur olekssama, siis tootlikkuse erinevus tuleneks vaid tegevusalade erinevast tootlikkusest)– kolmas komponent on interaktsiooniefekt või ka nn spetsialiseerumise efekt (kasEE hõive on suurem tegevusaladel, kus EE tootlikkus on suhteliselt kõige lähemalFIle))()()()(,,,,,,,,,,iFIiEEi iFIiEEiFIiEEi iFIiFIiEEi iFIFIEEooLprodLprodooLprodLprodLprodoLprodLprod
  31. 31. Tootlikkus ja tootmisstruktuur: tulemused• Eesti tööjõu tootlikkus on Soome omast 2,8 korda madalam, vastavalt23,6 ja 65,1 tuh EUR/töötaja kohta (EE 36% FIst) Sellest -100% tuleb Eesti madalamast tootlikkusest tegevusalade sees-> kui Eesti ja Soome majanduse struktuur oleks sama, oleks Eesti jaSoome tootlikkuste erinevus ikka 2,8 kordne Samas on võrreldes Soomega Eesti majanduse struktuurisSoomes tootlikemate tegevusalade osatähtsus kõrgem -> kui Eestisoleks tegevusalade sisene tootlikkus sama mis Soomes, oleks Eestitootlikkus Soomest 24% kõrgem Nn spetsialiseerumise efekt on samuti negatiivne, st tegevusalad,kus Eesti tootlikkus on Soomele kõige lähemal, moodustavadkoguhõivest suhteliselt väikese osa-> Vaatame eraldi kõrg- ja madaltehnoloogilisi tegevusalasid, kas seal onsõnum sarnane?[OECD ja Eurostat jagavad kõrg- ja madaltehnoloogilisteks töötleva tööstuse tegevusaladnende teadus- ja arendustegevuse (T&A) mahukuse; teenuste tegevusalad nende T&Amahukuse, haru keskmiste haridustasemete ja IKT kasutamise järgi]
  32. 32. Eesti vs Soome, kõrgtehnoloogilised tegevusalad 2011• Kõrgtehnoloogilisel tegevusaladel on Soome ja Eesti tööjõu tootlikkuse käärid väikseimad, tootlikkus vastavalt 81.9 ja41.1 tuh EUR/töötaja kohta ehk vahe alla 2 korra– Erinevused on suured töötlevas tööstuses, teenuste pool on konkurentsivõimelisem • Suurim osa tootlikkuse erinevusest tuleneb madalamast tootlikkusest tegevusalade sees, -82%, aga ka tegevusaladesuurusest (EEs vähem töötajaid farmaatsias, IT teenustes), -37% (interaktsiooniefekt +19%, suhteliselt suurel kõrgteh.tegevusalal, arvutiteenustes, on EE tootlikkus suhteliselt lähemal FIle)• Kõrgtehnoloogilised tegevusalad on kogu hõive seisukohast vähetähtsad, 4,2% hõivest EEs ja 5,3% hõivest FIs050100150200250C21 -FarmaatsiatoodetetootmineC26 -Arvutite jmelektroonika tootmineJ59_J60 - Video- jahelisalvestistetootmine; ringhäälingJ61 -TelekommunikatsioonJ62_J63 -Programmeerimine;infoalane tegevusM72 - Teadus- jaarendustegevusLisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2011 (Eurostat) EestiSoome
  33. 33. Eesti vs Soome, madaltehnoloogilised tegevusalad 2011• Madaltehnoloogilistel tegevusaladel on tootlikkuse käärid suurimad, Eesti tootlikkus on üle 3 korra madalam,vastavalt 25.9 ja 78.3 tuh EUR/töötaja kohta• See erinevus tuleneb erinevast tootlikkusest tegevusalade sees, -111%, samas kui tegevusalade struktuur on Eestiskõrgema tootlikkusega tegevusalade kasuks (nt kinnisvara teenused), 75%, interaktsioon -64%• Madaltehnoloogilised tegevusalad on hõive poolest tähtsad, 38% EE hõivest ja 30% FI hõivest020406080100120140C10-C12 -Toiduainete ja joogitootmineC13-C15 - Tekstiili-;rõiva-; janahktoodetetootmineC16 -Puidutöötlemine,puittoodete (vamööbel)tootmineC17 - PaberitootmineC18 - Trükindus jasalvestiste paljundusC31_C32 -Mööblitootmine;muu tootmineG45 -Mootorsõidukitehulgi- ja jaemüükG46 -Hulgikaubandus(vamootorsõidukid)G47 - Jaekaubandus(va mootorsõidukid)H49 -MaismaaveondusjatorutransportH52 - Laondus javeonduseabitegevusedI - Majutus jatoitlustusN77 - RentiminejakasutusrentN79 - ReisibüroodetegevusN80-N82 - Turvatöö;kinnisvara haldus;büroohaldusS95 - Arvutite jatarbeesemeteparandusLisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2011EestiSoome
  34. 34. EESTI TOOTLIKKUSE ARENG2002-2011
  35. 35. Eesti ettevõtete tootlikkuse arengud üle ajaAllikas: autori arvutused Eesti äriregistri põhjal• Tootlikkuse arengud järgivad üldjuhul majandustsüklit, majanduskasvuajal tootlikkus ↑, languse ajal tootlikkus ↓• 2000-2003 on tööjõutootlikkus kasvanud suhteliselt kiiremini kuikogutootlikkus (TFP) (kapitali kasv?)2000250030003500400045005000TFP, mediaan, EUR (2005 hinnad)4000550070008500100001150013000Lisandväärtus töötaja kohta, mediaan, EUR(2005 hinnad)
  36. 36. Eesti 2002 vs 2011• Eesti tootlikkus on kasvanud kiiremini Soome vastavast näitajast, 2002.aastal moodustas EE tootlikkus FIst 25%, 2011. aastal 31%– ehk EE tootlikkus on kasvanud 33% ja FI tootlikkus 7,5% (reaalhindades)• Teeme sama shift share analüüsi Eesti tootlikkuse arengu kohta üle aja, stEE 2002 vs EE 2011 Tegevusaladesisese tootlikkuse kasvu komponent moodustab 110%kogutootlikkuse kasvust (suurimad kasvud kinnisvaras, veonduses jalaonduses) Tegevusaladevahelise ümberpaiknemise efekt moodustab 35%tootlikkuse kasvust (kõrgema tootlikkusega teenuste osatähtsus onkasvanud) Spetsialiseerumise efekt on negatiivne, -45%, st kiiresti on kasvanudtootlikkus just sellistel tegevusaladel, mis moodustavad koguhõivestvaid väikese osa (vee- ja õhutransport, kinnisvara,telekommunikatsioon)
  37. 37. Kokkuvõte• Eesti tootlikkus on aastal 2011/2012 2,8 korda madalam kui Soomes– Valdav osa sellest tootlikkuse erinevusest tuleneb erinevast tootlikkusesttegevusala sees, mitte Eesti ebasoodsast majanduse struktuurist• OECD: tähtis pole mis tooteid riik toodab vaid mis tegevusi riiktootmisahelas teeb• Kõrgtehnoloogiliste teenuste tootlikkus on kõige lähemal Soomevastavale näitajale, aga võrreldes Soomega on Eestis neil tegevusaladelsuhteliselt vähem hõivatuid• Samas on Eesti tootlikkus kasvanud väga kiirelt, perioodil 2002-2011 kolmandikuvõrra, samal ajal Soomes 7,5% (reaalhindades) Tootlikkuse kasvust suurem osa tuleneb tegevusalasisesest tootlikkusekasvust, aga ka majanduse struktuuri nihkumisest tootlikematetegevusalade suunas Tegevusala tasandil on spetsialiseerumise efekt negatiivne, tootlikkus onkasvanud kõige kiiremini koguhõive poolest väikestes tegevusalades Ettevõtte tasandil on spetsialiseerumise efekt positiivne, suurematootlikkusega ettevõtetele kuulub suurem tegevusala turuosa ning seeefektiivsus on kriisijärgselt paranenud
  38. 38. TÄNAME!KÜSIMUSED, KOMMENTAARID…Tairi.Room@eestipank.eeJaanika.Merikyll@eestipank.ee
  39. 39. Võimalikud teemad aruteluks• Kas Eesti ettevõtete tihe integreeritus globaalsesse tootmisahelasse onEesti majanduse ja ettevõtete jaoks oht või võimalus?• Kas ettevõtted on globaalse finantskriisi käigus/järgselt ümberorienteerunud mõnele teisele tootmisahela etapile? Milliselt etapilt kuhuliiguti ja miks?• Kas keegi on seotud ettevõttega, mis toodab kogu tootmisahela etapidEestis? Milline on teie kogemus? Kas ja millisel tegevusalal oleks Eestispotentsiaali klastri tekkeks, st kus enamus lisandväärtuse tootmisesttoimuks Eestis?• Mille arvelt suudaksid Eesti ettevõtted tootlikkust tõsta? Millised onsuurima potentsiaaliga valdkonnad:– Organisatoorsed innovatsioonid– Teadus – ja arendustegevus, toote ja/või protsessiinnovatsioonid– Liikumine kõrgema lisandväärtusega toodete või tootmisahelaetappide suunas, teatud tootmisetappide viimine välisriikidesse
  40. 40. Tööjõukulude osakaal SKPs pole oluliseltmuutunudSKP sissetulekute meetodil0%20%40%60%80%100%199519961997199819992000200120022003200420052006200720082009201020112012Palk Tööandja sotsiaalmaksedPõhivara kulum Tegevuse ülejääk ja segatuluNeto-tootmismaksudAllikas: Statistikaamet

×