3. Loovtöö - Uurimistöö
• Uurimistöö on mingi nähtuse, sündmuse, protsessi
jms uurimine.
• Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast.
• Antakse aru, mida uuriti, kuidas uuriti ja millised on
järeldused ning tulemused.
• Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise
võimet, tema oskust esitada küsimusi ja leida nendele
vastuseid.
• NB! Uurimistöö ei tohi olla plagiaat, seetõttu
nõuab uurimus ka viitamisoskust.
4. Uurimise sammud
1. Vali teema.
2. Vali uurimismeetodid (vaatlus, intervjuu,
ankeetküsitlus, katsed).
3. Kogu teavet (loe, intervjueeri, vii läbi katsed).
4. Hinda materjali.
5. Korrasta ideed, vaata üle tulemused, märkmed.
6. Kirjuta uurimus (esita teoreetilised andmed ja
praktilise töö tulemused)
7. Vormista töö nõuetekohaselt.
8. Kaitse töö kaitsmiskomisjoni ees, kasutades
PowerPoint-esitlust oma seisukohtade
väljatoomisel.
5. Uurimistöö struktuur
• Tiitelleht
• Sisukord
• Sissejuhatus (1 lk)
• Sisu – põhiosa (2-3 peatükki ja alapeatükid)
• Kokkuvõte (1 lk)
• Kirjanduse loetelu
• Lisad ( vajaduse korral)
Kokku u 15 lk.
7. Praktilise töö sammud
1. Vali teema.
2. Vali teostusvorm (vastavalt teemale ja ülesandele).
3. Kogu teavet (loe, mis on selles valdkonnas varem
tehtud).
4. Koosta plaan töö sooritamiseks (planeeri tegevused,
rühmatöö puhul jagage ülesanded omavahel ära).
5. Tee töö valmis (koosta õppevahend, vii läbi üritus jne)
6. Jäädvusta lõpp-produkti esitlemine pildile (nt ürituse
korraldamise puhul).
7. Koosta loovtöö kirjalik osa nõuetekohaselt.
8. Kaitse töö kaitsmiskomisjoni ees, kasutades
PowerPoint-esitlust oma seisukohtade väljatoomisel.
8. Praktilise töö kirjaliku
osa struktuur
• Tiitelleht
• Sisukord
• Sissejuhatus (1 lk)
• Sisu – põhiosa (2-3 peatükki)
• Kokkuvõte (1 lk)
• Kirjanduse loetelu
• Lisad ( vajaduse korral)
Kokku 5-10 lk.
10. Tiitelleht
• Kooli nimi
• Töö koostaja nimi
• Klass
• Töö pealkiri
• Töö liik (uurimistöö või loovtöö)
• Juhendaja nimi
• Koht ja aasta
11. Sisukord
• Sisaldab kõikide jaotiste ja alajaotiste
pealkirju, lisasid ja leheküljenumbreid.
• Nummerdust alustatakse tiitellehest (seda
arvestatakse, kuid numbrit sellele ei
kirjutata)
12. Sissejuhatus
• töö teema;
• teema valiku põhjendus;
• töö eesmärgi sõnastamine;
• ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja
meetoditest;
• ülevaade töö peatükkidest;
• ülevaade peamistest allikatest;
13. Sisu – põhiosa
Uurimistööl võiks olla 3 peatükki:
• Esimeses kirjeldatakse, mis selle teemaga seoses on juba
tehtud, millised on seisukohad;
• Teises peatükis on juttu metoodikast. Õpilane-uurija
kirjeldab töö protsessi (ankeete, intervjuusid, katseid,
vaatlusi jms.) ;
• Kolmandas peatükis avaldatakse tulemused (arvandmete
puhul ka diagrammide või skeemidena), järeldused,
avaldatakse vastus sissejuhatuses esitatud küsimusele.
• Uurimistöö ei tohi piirduda refereerimisega!
Peaks sisaldama autori mõtteid ja analüüsi!
14. Praktilise töö kirjalikul osal võiks olla 2 peatükki:
•Esimeses kirjeldatakse teoreetilisi andmeid teema
kohta, mis selle teemaga seoses on juba tehtud,
antakse ülevaade teemast;
•Teises kirjeldatakse töösisu (töö käik, vahendid,
praktilise töö kirjeldus, kollektiivselt tehtud töö
puhul ka iga õpilase panuse kirjeldus jt), tehakse
järeldusi, antakse hinnanguid tööle, analüüsitakse
tulemusi.
Sisu – põhiosa
15. Kokkuvõte
• Võetakse kokku töö analüüsi tulemused.
• Antakse vastus sissejuhatuses esitatud
küsimusele.
• Esitatakse lühidalt ja süstematiseeritult
kõige olulisemad järeldused, milleni töö
käigus jõuti;
• Kokkuvõttesse ei tooda enam uusi fakte!
16. Kirjanduse loetelu
• ESTONICA. Entsüklopeedia Eestist. Vähemusrahvused
Eesti Vabariigis enne Teist maailmasõda.
http://www.estonica.org/et/V%C3%A4hemusrahvused_Ees
(19.11.2015)
• Vahtre, L. 1994. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan
Tõnissoni Instituudi Kirjastus
17. Lisad
• Arvandmed ja materjalid, mis täiendavad põhiteksti
(suuremahulised skeemid, dokumendivormid jt.
selgitavad ning abistavad materjalid).
• Kõik lisad tuleb pealkirjastada.
• Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb nad
nummerdada vastavalt neile tekstis viitamise
järjekorrale (Lisa 1, Lisa 2).
• Iga lisa peab algama uuelt lehelt.
• Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära töö
sisukorras.
18. Vormistamine
• Tööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 kiirköitjas.
• Tekst trükitakse arvutil kirjas Times New Roman,
tähesuurusega 12, reavahega 1,5.
• Leheküljele jäetakse vasakule 3 cm, üles ja alla 2,5 cm,
paremale 2 cm laiune vaba äär.
• Töö põhiosad (sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte,
allikate loetelu, lisad ) algavad uuelt leheküljelt, vastava lehe
ülaosa jäetakse 6 cm ulatuses tühjaks. Põhiosade pealkirjad
trükitakse läbivate suurte tähtedega, tähesuurus 16.
• Pealkirjade järele punkti ei panda.
• Lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida.
• Kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada, numbrid
kirjutatakse lehekülgedele alates sissejuhatusest.
19. Viitamine
• Mõeldamatu on copy-paste süsteemi kasutamine!
• Viitamise ülesanne on näidata, kust on pärit esitatavad
mõtted või andmed.
• Kõikidele kasutatud materjalide loetelus olevatele
allikatele peab olema uurimuses vähemalt korra viidatud.
• Kasutatakse tekstisisest viitamist.
• Kohe tsitaadi (peab olema jutumärkides!) või refereeringu
järele pannakse sulgudesse kirja töö autor, töö
ilmumisaasta ja leheküljenumber.
• Näide: (Mereste 1987: lk 163-164).
20. Tabelite ja jooniste vormistamine
• Tabeleid ja jooniseid (nt diagramme) kasutatakse
arvulise materjali süstematiseeritud ja kompaktseks
esitamiseks ja visualiseerimiseks.
• Tabelid pealkirjastatakse, joonised, pildid
allkirjastatakse ja nummerdatakse (Pilt 1, Tabel 3
jne)
• Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata.
Näiteks (vt tabel 2)
• Kui tabelis või diagrammis kasutatakse andmeid
kirjandusest, siis peab olema viide allikale.
21. Töö kirjutamise stiil ja keel
• korrektne ja loogiline sõnastus
• selge ja täpne keel, üldtunnustatud ja väljakujunenud
terminoloogia
• loomulikud ja lihtsad väljendused
• ei liialdata võõrsõnadega
• paljusõnalisuse vältimine
• sõnakorduste vältimine
• ei kasutata slängi, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi fraase
• hoiduda tuleb võõrkeele mõjust eestikeelsele tekstile
23. • Loovtöö lõpeb avaliku kaitsmisega.
• Loovtöö kaitsmiseks valmistab õpilane ette kirjaliku
kaitsmisettekande, mis koosneb järgmistest osadest:
sissejuhatus (töö eesmärgid, teema valiku põhjendus);
töö sisu (töö käik, kasutatud meetodid, kollektiivselt
tehtud töö puhul ka iga õpilase panuse kirjeldus);
kokkuvõte (hinnang tehtud tööle, põhijäreldused).
Kaitsmine on suuline. Suulise ettekande pikkuseks on kuni 8
minutit. Kollektiivse töö puhul osalevad
kaitsmisettekande esitlemisel kõik õpilased .
24. Suulist ettekannet on soovitav näitlikustada
PowerPoint esitlusega.
Soovitusi esitluse koostamiseks:
• tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks
• kirja suurus 28
• illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga
• ühele slaidile vaid üks illustratsioon
• efekte ja animatsioone tuleb kasutada mõõdukalt
