2. Linnade teke
476.a kukutati viimane Lääne-Rooma keiser ning selle
riigi hävitamisega kadusid ka vanaaja linnad
8. saj – linnade taastekkimine
Põhjused:
6. Rahvaarvu kasv
7. Põlluharimisviiside täiustumine
8. Põllumajandustoodangu kasv
9. Käsitöö ja kaubanduse eraldumine põlluharimisest
10. Kaubavahetuse elavnemine
3. Linna asukoht
• Kaubateede ristumiskohad
• Valitsejate lossid
• Sadamad
• Linnused
• Kloostrid
• Sillad
http://www.koolielu.edu.ee/sirpre/KRISTLIK%20ehk%203%20t%F6%F6/Gooti%20asjad/keskaegne%20linn%20carcassone.jpg
4. Linnade isandad
Maahärra – linna isand.
Kuningas, krahv, hertsog või piiskop.
Algul väga suur võim.
Ülesanded:
7. Maksude kehtestamine
8. Kohtumõistmine
9. Kauplemiseeskirjade kehtestamine ja nende
täitmise kontroll
10. Julgeoleku ja ausa kauplemise tagamine
5. Suured linnad
Pariis – 100 000 elanikku
Köln – 40 000 elanikku
Riia – 10 000 elanikku
Tallinn – 7000-8000 elanikku
Eestis oli 13.-14. saj. 9 linna: Tallinn, Tartu, Vana- ja
Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere.
6. Linna elanikkond
Kaupmehed - linna kõige rikkamad kodanikud, nende
hulgast valiti tavaliselt linna juhid.
Käsitöölised - kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega
omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis.
Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate elukutsete
pidajatest –teenijad, kerjused jt
7. Linna kodanikud
Kodanikuks saadi kas sünni läbi või olles teatud aja linnas
elanud (1 aasta ja 1 päev ) – „Linnaõhk teeb vabaks!“
Linnakodanikuks saamisel pidi andma kodanikuvande ja
tasuma kodanikumaksu.
8. Linnakodaniku kohustused
• Vahiteenistus linna
müüril
• Linna sõjaline kaitse
• Maksude maksmine
• Osavõtt linnale
vajalikest töödest
http://pilt.delfi.ee/picture/7823815/
9. Linnakodaniku eesõigused
• Linnakohus mõistis
kohut
• Käsitöö
• Kaubandus
• Tollimaksust vaba
• Linna metsade,
heinamaade ja
karjamaade vaba
kasutamine
http://www.tallinnapostimees.ee/285400/valisturistid-ummistasid-tallinna-keskaja-paevade-avamispidustused/
10. Linna rahvuslik koosseis
• Palju sisserändajaid (vähemusrahvuseid)
• Vana-Liivimaal (Eesti + Põhja-Läti)
- eestlased - rootslased
- lätlased - venelased
- sakslased - juudid
- taanlased
11. Linnastumise mõju
• Linnad on kaubanduskeskused
• Käsitöö arenemine
• Linnad on kultuurikeskused (teatrid, koolid, kirjandus,
muusika)
• Ülikoolide teke
• Kuningavõimu tugevnemine
• Talupoegade vabanemine
12. Kuidas tekkis Tallinn?
• Linnus ehitati umbes 11. saj algul seoses sadama
kasutuselevõtuga
• Linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn, mis
paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas
• 1154 - esimest korda on Tallinna mainitud al-Idrisi
koostatud maailmakaardi kommentaarides Koluvenina
• 1219 - suvel vallutasid Tallinna taanlased
1248 - Taani kuningas Valdemar II andis Tallinnale
linnaõiguse Lübecki eeskujul
13. Linnaõigus
• Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise
linnaõiguse alusel.
• Linnaõigus - õigusnormide kogumik
• Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle
vasalliks maahärra oli.
• Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki
(Lüübeki) linnaõigus, mis oli kehtiv ka näiteks Tallinnas.
14. Linna õiguskord
Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad:
• linnriigid - omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat (nt
Veneetsia ja Genova jt)
• vabalinnad - omasid laiaulatuslikku omavalitsust (nt Köln,
Mainz jt)
• riigilinnad - kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid
maahärra esindajale (nt Nürnberg, Augsburg jt)
15. Linna õiguskord Liivimaal
Kujunes naaberlinnade eeskujul
• Lübecki õigus – Tallinn, Narva, Rakvere
• Riia õigus – Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu,
Haapsalu
• Piiskopiõigus – Vana-Pärnu
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Coat_of_arms_of_Tallinn_(small).svg
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Tartu_coat_of_arms.svg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4e/Haapsalu.svg/529px-Haapsalu.svg.png
16. Lübeck
Lübeck asutati 1143.a.
Asub Läänemere Lübecki
lahe kaldal.
Hansa Liidu pealinn
14. sajandist alates.
http://www.your-visit-to-germany.com/2010/03/luebeck-the-marzipan-city
17. Lübecki õigus
Lübecki õigus - keskaegne mandrieuroopa õigusnormide
kogumik, mis oli kehtiv ligi sajas linnas, sh Rostockis,
Wismaris, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.
15. mail 1248.a andis Taani kuningas Erik Plovpenning
(Adraraha) siinsetele kodanikele "kõik õigused, mis on
Lübecki kodanikel". Lübecki õigus andis Tallinnale
vabalinna staatuse.
18. Lübecki õigus
Lübecki õigus sisaldas nt raadi ja raehärrasid puudutavaid
sätteid, tsiviil- ja kriminaalõiguslikke norme, ehitus- ja
heakorraeeskirju.
Lübecki raad oli Tallinnale kuni 1584. aastani
apellatsiooniinstantsiks, kuhu võis edasi kaevata Tallinnas
langetatud kohtuotsuste peale. Lübecki õigusele rajanev
õiguskord säilis Tallinnas kuni 19. sajandi viimase
veerandini.
20. Raekoja plats
Linna keskpunkt, kus
liituvad paljud tänavad.
On läbi aegade olnud
seltskonnaelu keskus,
kus on toimunud hukkamisi,
festivale, karnevale ja
pulmatseremooniaid.
http://www.crossfire.nu/?x=journal&mode=item&id=139322
21. Tallinna Raekoja platsi nimetused
1313 – lad.k. Forum
1371 – alamsaksa k. Market
1442 – Vana turg ja Uus turg
18. saj lõpp - Saksa või Suur turg, pärast
Rootsi turg
1923 - Raekoja plats
22. Tallinna Raekoda
Põhja- Euroopas ainus
säilinud gooti stiilis
raekoda - hoone, kus
toimusid rae istungid.
Raekoda oli olemas
juba 13. saj. Allikates
mainitakse koosoleku-
saaliga ja keldriga
hoonet 1322.a.
Linnavalitsus töötas
raekojas kuni 1970.
aastani
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Tallinnaraekoda2.jpg
23. Raad
Raad – linna peamine võimuorgan, linnavalitsus
Raehärra – rae liige (sündinud seaduslikust abielust,
omab kinnisvara, kaupmees)
Bürgermeister – rae juht
Sündik – jurist
Linnafoogt – maahärra esindaja rae juures
24. Rae ülesanded
• sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest
hoolitsemine
• abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö
soodustamiseks
• linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja
maahärradega
• hoolitsemine kirikute ja koolide eest
• hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest-
hospidalid
• kohtumõistmine
• kodanike julgeoleku tagamine
• hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest
25. Raekoda ja suur turg Tallinnas u 1860.a
http://linnamuuseum.ee/linnamuuseum/kogud/
31. Tänavad ja majad
• tänavad kitsad
• peatänavad viisid välja turuplatsile
• tänavatele visati aknast välja kogu prügi
• sageli olid need sügisel ja talvel porimülkad
• suvel aga tolmased
• majad nii kivist kui puust
• ehitatud sein seina vastu
• seepärast oli keskajal tulekahju tekkimisel suur oht
põleda maha tervetel linnaosadel
32. Tänavad
Gerona vanalinna tänavad Stockholmi vanalina tänavad
http://pilt.delfi.ee/album/187985/?view=blog&page=7
http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=503&curmese=August%202009
33. Elamu
Keskmise linnakodaniku maja
oli 3-korruseline:
1. korrusel olid avar eeskoda
(diele) koos väikese köögiga,
üks köetav eluruum (dörnse),
kütmata kambrid, keldriruumid.
2. korrusel olid eluruumid
3. korrusel olid laoruumid,
panipaigad
http://www.puhkaeestis.ee/et/multimedia/tallinna-keskaegsed-elamud?selected=12725&type=yldine_objekt_pilt
36. Ametialased ühendused
Gild – kaupmeeste ühendus.
Tsunft – käsitööliste ühendus.
Need kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid seltsielu,
pakkusid häda korral abi ja toetust, aitasid korraldada
liikmete matuseid, hoolitsesid leskede ja orbude eest.
Gildidel olid oma traditsioonid. Nt 4 suurt pidustust:
jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine,
maikrahvipidu.
37. Suurgild
Asutati umbes 1325. aastal
Koondas linna võimsaimaid
ja rikkamaid kaupmehi.
Raehärra valiti selle gildi
liikmete hulgast.
http://et.wikipedia.org/wiki/Suurgildi_hoone
38. Suurgildi hoone
Alates 1872. aastast tuntud 1952. aastast paikneb Suurgildi
Börsihoone nime all. hoones Eesti Ajaloomuuseum.
http://lastejutud.wordpress.com/2011/02/07/ajaloomuuseum-vanad-pildid/
39. Mustpeade Vennaskond
Tekkis 1399. aastal
Koondas vallalisi kaupmehi
ja kaupmeheselle.
Kui mustpea abiellus, sai
temast enamasti Suurgildi
liige.
http://www.mustpeademaja.ee/galerii/fassaad.html
40. Väikegild
Käsitöögilde nimetati
tavaliselt väikegildideks,
need koondasid eri
käsitööharude tsunfte.
Tallinnas oli 2 käsitööliste
gildi:
• Püha Kanuti Gild
• Püha Olevi Gild
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Tallinna_Kanuti_gildi_hoone,_1863_%282%29.jpg
41. Tsunft
• Linnakäsitöölised koondusid
ametialade järgi tsunftidesse,
mille raames korraldati
väljaõpet, kaitsti turgu,
kontrolliti toodete hindu ja
kvaliteeti.
• Tsunftisundus!
• Tsunftijänes – tsunftiväline
käsitööline.
Olevi Gild
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Oleviste_Guild.JPG
42. Skraa
• Tsunfti põhikiri
• Skraa määras ära, mis tingimustel saadakse
meistriks, tsunfti liikmeks, reeglid vastaval erialal
töötamisel.
• Meistristaatusel ja tsunfti liikmeks astumisel oli suur
tähtsus – see eeldas kodanikuõiguste omandamist ja
abiellumist.
43. Hansa Liit
• Ühist poliitikat ajavate
Põhja-Euroopa
kaubalinnade liit, mis oli
oma võimsuse tipul 14.saj.
• Eesti linnadest olid
hansalinnad Tallinn,
Tartu, Viljandi ja Uus-
Pärnu.
https://fbcdn-sphotos-a.akamaihd.net/hphotos-ak-ash4/224751_190463994333236_100001089114887_469305_1496709_n.jpg
44. Hansakaubandus
Läänest Venemaale: Venemaalt läände:
kalev (Flandriast, Hollandist, karusnahk
Inglismaalt, Itaaliast)
pargitud nahk
sool (Prantsusmaalt, Põhja-
vaha
Saksamaalt)
heeringad (Lõuna-Rootsist) mesi
relvad puit
metallitooted vili
vein lina
õlu kanep
vürtsid
45. Liivimaa kaubandus
• Liivimaa linnadel oli kaubanduslikult äärmiselt soodne
asend Kirde-Euroopa kaubateede võrgus.
• Tallinnal – sidemed Rootsi, Soome, Novgorodiga.
• Tartul – Pihkva ja Novgorod.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/27/Tartu_1553.jpg/800px-Tartu_1553.jpg
46. Liivimaa kaubandus
Liivimaalt välja: Liivimaale sisse:
teravili sool
lina relvad
kanep metall
paekivi
puit
http://www.kirmus.ee/Asutus/portantius.php
47. Kasutatud materjal
Vana-Liivimaa aeg Eesti linnades
http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2400&l
ayer=146&lang=est#2400
Hansa Liit
http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=2
48&lang=est
Kaubaartiklid Vana-Liivimaal
http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=4116&l
ayer=248&lang=est#4116
Kriiska, Ly. 2010. Tallinna lugu. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Avita
Põltsam-Jürjo.I jt.2011. Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. I osa. Tallinn:
Avita
Põltsam-Jürjo.I. jt.2012. Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa. Tallinn:
Avita
Piirimäe.,H. 2000. Inimene, ühiskond, kultuur. II osa. Tallinn: Koolibri
Suurgildi hoone
http://et.wikipedia.org/wiki/Suurgildi_hoone
