Frangi riik, feodaalkord

1. Keskaegse Euroopa kujunemine
Frangi riik
Feodaalkord
Natalja Dovgan, 2015

2. SUUR RAHVASTERÄNDAMINE
• Aeg: 400.- 600. pKr
• Ajend: 375.aastal tungisid hunnid Aasia sisealadelt
Euroopasse. See sundis Rooma riigi põhjapiiride taga
elanud germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa
keisririigi territooriumile elama asuma.
• Põhjused: ilmastiku jahenemine ja elanikkonna juurdekasv.
• Tagajärjed:
1. Hunnide läände tungimine pani liikuma germaani hõimud, kes
massiliselt põgenesid Rooma impeeriumi aladele.
2. 410.a vallutas üks germaani väepealik Rooma linna.
3. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma
provintside üle.
4. 476. a kuulutati Lääne-Rooma keiser võimult kõrvaldatuks.

3. SUUR RAHVASTERÄNDAMINE
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Invasions_of_the_Roman_Empire_1.png

4. FRANGI RIIGI TEKE
• Frangid – germaani hõim
Reini jõe alamjooksul.
• Kuningas Chlodovech (v.
481-511) ühendab kõik
frangid ühte riiki.
• Vallutab Rooma Gallia 496.
• Võtab vastu katoliku usu –
nüüdsest Rooma vaimulikud
ja frangid liitlased.
• Pandi kirja Saali õigus.
http://www.hethuisvanoranje.nl/01%20Ontstaan%20Nederlanden/Indexontstaannederlanden.html

5. FRANGI RIIK PÄRAST CHLODOVECHI
• Riik jagati traditsiooniliselt
valitseja poegade vahel.
• Siseriiklikud tülid ja kodusõjad.
• Kuningate võim käis alla.
• Al. 7 saj – laiskade kuningate
ajastu.
• Majordoomus – kuninga
kojaülem.
• Neile koondus riigi valitsemine.
• Kaitsesid riiki välisvaenlaste eest
ja hoidsid riigis korda.
http://et.wikipedia.org/wiki/Pippin_L%C3%BChike
Pippin Lühike
Karl Martell

6. KARL SUUR
• Pippini poeg.
• Sai kuningaks 768.
• Vallutas juurde uusi alasid ja
kaitses riigipiire.
• Vallutas langobardide riigi – sai
Itaalia kuningaks, alistas ja ristis
saksid.
• Head suhted Rooma keisriga –
kaitsja ja liitlane.
• Aastal 800 kroonis paavst Karli
keisriks.
• Keisririik ühendas ristirahvast ja
keiser oli kristlaste ülemvalitseja.
http://arhitektibyroo.eu/jutuwestja/viewtopic.php?p=22905&sid=f4f5002186fbeb4732260695cf3021eb

7. FRANGI RIIGI VALITSEMINE
• Riigis rahu ja kord.
• Karl sõitis mööda maad ringi ja korraldas riigiasju.
• Igaaastased sõjaväe ülevaatused.
• Kindlat pealinna polnud.
• Karli lemmiklinn Aachen (Saksamaa).
• Kohtadel Karli asevalitsejad ja kohtunikud.
• Pidas lugu kultuurist ja haridusest.
• Kutsus oma teenistusse andekaid õpetlasi.
• Õukond kui kultuurikeskus.
• Kool Aachenis.
• Kloostrite rajamine ja munkade töö väärtustamine.

8. FRANGI RIIK PÄRAST KARL SUURE SURMA
• Karl Suur suri 814. aastal ja jättis kõik valdused oma
pojale Ludvig Vagale.
• 13 aastat kestsid verised kodusõjad tema poegade vahel
Frangi riigi pärast.
• 843. aastal sõlmiti Verduni leping, millega jagati riik
kolmeks:
• 1) Lääne-Frangi riik
• 2) Ida-Frangi riik
• 3) Lõuna-Frangi riik ehk Keskriik
Frangi riigi koospüsimine oli väga raske (kodusõjad ja
sissetungijad).

9. FRANGI IMPEERIUM 481- 814
http://en.wikipedia.org/w/index.php?title=File:Frankish_Empire_481_to_814-en.svg&page=1

11. SISSETUNGIJAD
• Viikingid ehk normannid
• Araablased ehk saratseenid
• Ungarlased ehk madjarid
Kuningad ei suutnud rünnakutele vastupanu osutada:
• territoorium oli väga suur,
• kuningal puudus kindel residents,
• ohust teatamine ja väe kokkusaamine võttis nädalaid.
KES?
MIKS?

12. TAGAJÄRJED
Kuningavõim nõrgenes.
Riik kaotas tähtsuse.
Euroopa killustus väikesteks territooriumideks,
mille eesotsas olid feodaalid.

13. Ida-Frangi riigist sai
Saksa-Rooma
keisririik.
962. aastal taastati
Rooma keisririik.
Kuningas Otto I pani
aluse Ottoonide
dünastiale.
Lääne-Frangi riigist
sai Prantsuse
kuningriik.
987.a sai kuningaks
Hugues Capet, kes
pani aluse Kapetingide
dünastiale.

14. FRANGI RIIGI LAIENEMINE
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/23/Franks_expansion.gif

15. SEISUSED
1. VAIMULIKUD
2. AADLIKUD
3. TALUPOJAD

16. ÜHISKONNA STRUKTUUR
SEISUSED
VAIMULIKUD AADLIKUD TALUPOJAD
JUMALA
TEENIMINE,
RISTIUSU
LEVITAMINE
RIIGI KAITSMINE,
SÕDIMINE
PÕLLUHARIMINE,
KARJAKASVATUS,
TEISTE
ÜLALPIDAMINE

17. SEISUSED KESKAJA LÕPUL
VAIMULIKUD
1%
AADLIKUD
1%
LIHTRAHVAS
(talupojad, käsitöölised, rikkad kaupmehed,
advokaadid, juristid jt)
98%
suur maksukoorem
poliitiliste õiguste
puudumine
Ei maksnud makse
Tähtsamad ametid
1/3 maavaldustest

18. MÕISTED
• FEODAALKORD / LÄÄNIKORD
• FEOOD / LÄÄN
• FEODAAL / LÄÄNIMEES
• FEODAALNE HIERARHIA / LÄÄNIPÜRAMIID
• SENÖÖR
• VASALL

19. • FEODALISM (LÄÄNIKORD) –
ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud
feodaalidele ja seda harisid feodaalidest
sõltuvad talupojad.
• FEOOD (LÄÄN) – maatükk, mis anti
sõjamehele, ja mille eest tuli tasuda
väeteenistusega
• FEODAAL (LÄÄNIMEES) – maatüki saaja.
• FEODAALNE HIERARHIA
(LÄÄNIPÜRAMIID) – feodaalide reastatus
tähtsuse järgi.

20. FEODALISMI KUJUNEMISE PÕHJUSED
• Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke.
Loodi raskeratsavägi, mis nõudis kalli
varustuse. Vastutasuks anti maad koos
talupoegadega, kellelt koguti makse.
Tekkis rüütlite kiht.
• Vajadus luua stabiilne võimusüsteem.
Valitsejad tuginesid oma käskude ja
seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil
seotud meestele.

22. VASALL
MAATÜKI SAAJA
• SÕJALINE ABI
• RAHALINE ABI
• NÕU
SENJÖÖR
ISAND
• EESTKOSTE
• KAITSE KOHTUS
• ÜLALPIDAMINE

23. FEODALISMI LEVIK
• Koos Karl Suure vallutustega levisid
feodaalsuhted mujalegi Euroopasse:
praegusele Saksamaale,Põhja-ja Kesk-
Itaaliasse.
• Normannide vallutuse käigus 11. sajandil
Inglismaale ja Lõuna-Itaaliasse.
• Saksa kolonisatsiooni tulemusel jõudis
feodalism Eesti aladele 13. saj algul.

24. MAAISAND KOHALIK ISAND
EHK MÕISNIK
LÄÄN EHK MAA
SÕJATEENISTUS
TALUPOEG
M
A
A
K
O
O
R
M
I
S
E
D
Kogu maa
kuulus keskajalfeodaalidele
või
kirikule

25. MÕIS
Maale rajasid feodaalid oma suurmajapidamise
– mõisa
Mõisa maavaldused olid jagatud kaheks:
mõisamaa
talumaa
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vihula_m%C3%B5isa_peahoone_2012.jpg

26. MAAISANDA JA TALUPOEGADE VASTASTIKUSED
KOHUSTUSED
MAAISAND
• TALUPOEGADE EEST
HOOLT KANDMINE
• NENDE ÕIGUSTE
TAGAMINE
• OMAVAHELISTE
TÜLIDE LAHENDAMINE
• KAITSE
• ABI
TALUPOEG
• NATURAALANDAMID
• KOORMISED
o TÖÖ PÕLDUDEL,
o VILJAKORISTUS,
o EHITUSTÖÖ,
o KÜTTEPUUDE
VARUMINE,
o TÖÖRIISTADE
VALMISTSMINE JNE

27. TALUPOEGADE KOORMISED
 teotöö e. teoorjus - mõisapõldude harimine
 loonusrent - naturaalandam e. osa toodangust (k.a.
põllusaadused, kariloomad, käsitöötooted,
küttepuud)
 raharent
 abiellumismaks
 isikumaks e. pearaha
 kogukondlikud koormised (ehitustööd; teede ja
sildade korrashoid)
 kirikukümnis
 feodaal omas talupoegade üle ka politsei- ja
kohtuvõimu (N: trahvid)

28. TALUPOEGADE ÕIGUSLIK OLUKORD
PÄRISORJUS – talupoegade sõltuvus isandast;
talupoeg oli isanda omand, teda võis müüa,
vahetada, kinkida maast lahus.
SUNNISMAISUS – talupojal oli keelatud isanda
loata elukohta vahetada.

29. KASUTATUD KIRJANDUS
• Aleksejev T., Hiiemaa K., Kala T. jt. 2000. INIMENE,
ÜHISKOND, KULTUUR II. KESKAEG JA
VARAUUSAEG. XI klassi ajalooõpik. Tallinn, Koolibri
• Põltsam-Jürjo I., Piirimäe P., Vent U. 2011. Keskaeg.
Ajalooõpik 7. klassile. Tallinn, Avita