Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Põhikooli lõpueksam ühiskonnaõpetuses. kordamine.

16,401 views

Published on

Published in: Education
  • Be the first to comment

Põhikooli lõpueksam ühiskonnaõpetuses. kordamine.

  1. 1. Kordamine ühiskonnaõpetuse põhikooli lõpueksamiks Anu Tootsi õpiku järgi Koostas: Natalja Dovgan 2013
  2. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR Ühiskonna sektorid:  avalik sektor (valitsemine, võimuorganid, poliitika)  erasektor ehk tulundussektor(turg, majandus, tulu saamine, AS, OÜ, FIE)  kolmas sektor ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA, kodanikuühendused, vabatahtlikus, kodanikuosalus) eraelu (inimese isiklik elukorraldus) Ühiskonnaelu valdkonnad:  poliitika ( riigi, linna juhtimine)  majandus (tootmine ja tarbimine)  kultuur (haridus, teater, muusika, kunst)
  3. 3. AVALIK SEKTOR - POLIITIKA Avalikud poliitikad Hariduspoliitika Eluasemepoliitika Sotsiaalpoliitika Keskkonnapoliitika Poliitika Ühiskonnaelu korraldamine Regionaalpoliitika Rahvusvaheline poliitika Perepoliitika Hariduspoliitika Keskonnapoliitika
  4. 4. TÄIDA TABEL ERAELU AVALIK ELU ERASEKTOR ehk POLIITIKA KODANIKUÜHENDUSED
  5. 5. JAOTA MÄRKSÕNAD VALDKONDADE KAUPA 1 – Linnavalitsemise korraldamine 3 – Kunst 5 – Riigi juhtimine POLIITIKA MAJANDUS 2 – Haridus 4 – Teenindus 6 – Kaubandus KULTUUR
  6. 6. PAIGUTA ASUTUSED, ORGANISATSIOONID JA ETTEVÕTTED ÕIGESSE SEKTORISSE 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Nordea Pank Eesti Euroopa Liikumine Eesti Pank Vabariigi Presidendi Kantselei Ida-Virumaa maavalitsus Jalgpalliklubi “Vaprus” Cargobus OÜ I sektor 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. II sektor OÜ Peaministri Sepik Seltsing Ajalooklubi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet SA Pärnu Haigla AS Riigipirukas Naabrivalve Järve tee 100 korteriühistu III sektor
  7. 7. MÕISTED Poliitika - riigivalitsemiskunst Majandus – valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine Kultuur – mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Õigus – valdkond, kuhu kuuluvad seadused Moraal – kogum kõlbluspõhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid Kodanikuühiskond – ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus Eraelu – indiviidi isilik eluvaldkond
  8. 8. Massikommunikatsiooni iseloomulikud jooned ja vahendid Massikommunikatsioon Iseloomulikud jooned Vahendid teadete kiire edastamine ajalehed avalikkus ajakirjad kättesaadavus raadio lai tarbijaskond televisoon
  9. 9. MASSIKOMUNIKATSIOON Demokraatlikus riigis • • • info liikumine on vaba erinevate vaadete levitamine võimalik valitsuse kritiseerimine võimalik Mittedemokraatlikus riigis • • • info liikumine ei ole vaba, tsensuur erinevate vaadete levitamist takistatakse valitsust ei lubata kritiseerida
  10. 10. Sotsiaalsed normid Kirjutamata Kirjalikud Tavad Põhiseadus Moraalinormid Seadused Määrused Otsused Reeglid
  11. 11. MÕISTED            Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused Pluralism- ideede ja vaadete paljusus Demograafia - rahvastikuteadus Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel Sotsiaalne kihistus - (võimu, vara, teadmiste, tutvuste, oskuste) ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel Sotsiaalne struktuur - rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv või kahanemine Identiteet - ühtekuuluvustunne Tolerantsus - sallivus Kompromiss – otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi Konsensus – otsus, mis langetatakse üksmeelselt
  12. 12. RIIK TERRITOORIUM Maapind RAHVAS Rahvuse alusel AVALIK VÕIM Kodakondsuse alusel Seadusandlik võim Õhuruum Põhirahvus Kodanikud Täidesaatev võim Territoriaalvesi Vähemusrahvused Kodakondsuseta Kohtuvõim Maapõud Välismaalased
  13. 13. RIIGI ÜLESANDED  Riik peab o o o  Kujundama rahva ühtekuuluvustunnet Korraldama avalikku elu valitusalusel territooriumil Koondama inimeste huvid mingiks kindlaks poliitikaks Riigil on ainuõigus o o o Kehtestada seadusi Koguda makse Rakendada sundi
  14. 14. DEMOKRAATIA TUGISAMBAD            Demokraatia – rahva võim Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas Rahva suveräänsus Valitsemine valitsetavate nõusolekul Enamuse võim Vähemuste õigused Põhiliste inimõiguste tagamine Vabad ja ausad valimised Korrakohane õigusemõistmine Põhiseadusega piiratud riigivõim Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus
  15. 15. DEMOKRAATIA VORMID  Otsene demokraatia – rahva otsene osalus valitsemises, nt rahvahääletus ehk referendum  Esindusdemokraatia – rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esindusorganite kaudu (Riigikogu, Volikogu)  Osalusdemokraatia – rahva osavõtt otsustusprotsessist (suhtlemine poliitikutega, ettepanekute esitamine, kampaaniad, meeleavaldused)
  16. 16. OSALUSDEMOKRAATIA Osalusdemokraatia võimalused:  Osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel  Osalemine Riigikogu valimistel  Erakonna liikmeks astumine  Osalemine rahumeelsetel meeleavaldustel  Oma rahumeelsete vaadete levitamine trükisõnas  Rahumeelne valitsuse kritiseerimine
  17. 17. MONARHIA VALITSEJA VÕIM ON PÄRITAV VERESUGULUSE ALUSEL PIIRAMATU PIIRATUD - ABSOLUUTNE PARLAMENTAARNE KONSTITUSTSIOONILINE - VALITSEMISVORM, KUS KOGU VÕIM KUULUB ÜHELE PÄRITAVA VÕIMUGA ISIKULE VALITSEMISKORRALDUS, KUS MONARH JAGAB VÕIMU PARLAMENDIGA, VALITSEB PÕHISEADUSE ALUSEL SAUDI ARAABIA, BRUNEI, KATAR SUURBRITANNIA, ROOTSI, NORRA, TAANI, HISPAANIA, ELISABETH II
  18. 18. VABARIIK VALITSEJA VÕIM ON VALITAV PARLAMENTAARNE Rahvas valib Riigikogu Riigikogu valib presidendi Riigikogu kontrollib valitsuse tööd Eesti, Saksamaa T.H. Ilves Angela Merkel PRESIDENTAALNE Rahvas valib parlamendi Rahvas valib presidendi President kontrollib valitsuse tööd Venemaa, USA Vladimir Putin Barack Obama
  19. 19. AUTORITAARNE JA TOTALITAARNE DIKTATUUR  Autoritarism on diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus.  Totalitarism - tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm:  üks mittedemokraatlik ideoloogia,  üksainus massipartei,  terroristlik salapolitsei,  tsensuur,  õiguste ja vabaduste piiramine,  käsumajandus. Jossif Stalin
  20. 20. RIIGIKOGU         JUHATUS – esimees (Ene Ergma) ja 2 aseesimeest LIIKMED – 101 saadikut VALIMISED 4 aasta tagant (valib rahvas – 18.a kodanikud, kandideerimisõigus – kodanik al 21.a) FRAKTSIOON – erakonna esindus (4) KOALITSIOON – parteid, mis kuuluvad valitsusse (RE, IRL) OPOSITSIOON – parteid, mis ei kuulu valitsusse (KE, SDE) HÄÄLETAMISE PÕHIMÕTTED: Riigikogu koosseisu häälteenamus (min 51 häält) Häälteenamus (poolt rohkem kui vastu) ÜLESANDED – huvide esindamine, seaduste vastuvõtmine, valitsuse ametisse panek ja kontroll tema tegevuse üle
  21. 21. KOALITSIOON Reformierakond Andrus Ansip Isamaa ja Respublica Liit Urmas Reinsalu OPOSITSIOON Keskerakond Edgar Savisaar Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser
  22. 22. VALITSUS    -   - JUHT – peaminister (Andrus Ansip) LIIKMED – ministrid (12) MINISTEERIUMID – valitsusasutused (11) Haridus- ja Teadus – Jaak Aaviksoo Majadus- ja Kommunikatsioon – Juhan Parts Välisministeerium – Urmas Paet Rahandus – Jürgen Ligi Siseministeerium – Ken-Marti Vaher ÜLESANDED – sise- ja välispoliitika KOOSSEISU VAHETUS: 4 aasta tagant pärast Riigikogu valimisi pärast valitsuskriisi
  23. 23. VALITSUSE MOODUSTAMINE Riigikogu valimiste tulemused või umbusaldus peaministrile President nimetab peaministri kandidaadi Peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile President nimetab valitsuse ametisse Peaministri kandidatuuri hääletus Riigikogus Riigikogu annab volitused valitsuse moodustamiseks
  24. 24. PRESIDENT EV presidendi ülesanded:  Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises  Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused  Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed  Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president  Olla riigikaitse kõrgeim juht
  25. 25. PRESIDENDI VALIMINE EESTIS RIIGIKOGU – 2/3 koosseisu poolthääled (68) - kuni 3 hääletusvooru  VALIMISKOGU – osalejate häälteenamus  KANDIDEERIMISÕIGUS – vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik  AMETIAEG – 5 aastat 
  26. 26. Presidendi kantselei hoone Toompea loss, Riigikogu Stenbocki maja, Valitsus Riigikohtu hoone
  27. 27. KOHTUSÜSTEEM II I Riigikohus Kassatsioonid Konstitutsiooniline järelevalve Ringkonnakohtud Tallinn Tartu II Priit Pikamäe Riigikohtu esimees Apellatsiooni d I Maakohtud Tsiviilhagid Kriminaalasjad Halduskohtud Haldusasjad
  28. 28. KOHTUSÜSTEEM Indrek Teder Õiguskantsler ja ombudsman  Õiguskantsler – ametiisik, kes jälgib riigiasutuste poolt välja antud õigusaktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega  Kohtunik – valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist  Advokaat –jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus  Prokurör –jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine  Kohtukaasistuja – kohtuniku abiline kriminaalasjade lahendamisel, kes on ametisse nimetatud 5 aastaks selle linna või valla volikogu poolt, kus kohus asub  Ombudsman – usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte
  29. 29. KOHTUPIDAMISE PÕHIMÕTTED  Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on:     korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis      kodu ja isiku puutumatus õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (48 tundi tohib inimest ilma kohtuniku otsuseta kinni pidada) õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel       igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse seaduse ülimuslikkus süütuse presumptsioon õigus nõuda kiiret ja avaliku kohtuprotsessi õigus süütuse presumptsioonile (vahistatud ja kohtuliku uurimise all olevat isikut tuleb kohelda kui süütut niikaua, kuni kohus pole teinud süüdimõistvat otsust) õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine enese-inkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine (inimest ei tohi sundida tunnistama iseenda või lähedaste vastu) korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil    korduva süüdimõistmise välistamine apellatsioon ehk edasikaebamise õigus süüdi mõistetud inimest ei tohi ilma jätta võõrandamatutest inimõigustest: õigus elule, mõtte-, usu- ja südametunnistusevabadus, rassiline, sooline ja rahvuslik võrdsus. Keelatud on piinamine ja alandav kohtlemine.
  30. 30. KOHALIK OMAVALITSUS Valla või linna volikogu Valla- või linnavalitsus Mis see on? Esindusorgan, seadusandliku võimu organ Täidesaatva võimu organ Juht Esimees Ametiaeg 4 aastat 4 aastat Kes valib? Rahvas Volikogu Ülesanded Valla või linna elanike huvide esindamine, määruste vastuvõtmine, valla või linna eelarve vastuvõtmine lasteaedade ülalpidamine, ühistranspordi korraldamine, sotsiaalabi korraldamine Vallavanem / linnapea
  31. 31. KAITSEVÄGI  KAITSEVÄGI on sõjaväeliselt korraldatud riiklik relvajõud. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajalkaitseväe ülemjuhataja.  Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega.  Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel.
  32. 32. AJATEENISTUS      Meessoost kodanik vanuses 18-27 EESMÄRK on Eesti kaitseks vajalike reservüksuste väljaõpetamine ning eelduste loomine elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse palju tsiviileluks vajalikke oskusi – esmaabivõtteid, topograafiat, side ja infotehnoloogiat, keskkonna- ja kodanikukaitset, aja planeerimist ning korra ja puhtuse hoidmist. KESTUS – 8 või 11 kuud ASENDUSTEENISTUS (neile, kes usulistel või kõlbelistel põhjustel keelduvad kaitseväeteenistusest) – 12 kuud (päästetööd, riigi või kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud sotsiaalteenused või töö õppeasutuses, kus õpib erivajadusega õpilane)
  33. 33. KAITSELIIT  KAITSELIIT on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon.  KAITSELIIDU ÜLESANNE on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.  ERIORGANISATSIOONID: Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred KOOSTÖÖ: politsei, piirivalve, tuletõrje, kiirabi 
  34. 34. KAITSEPOLITSEI Iseseisev eriteenistus, mis uurib kuritegusid, mis ohustavad eesti põhiseaduslikku korda ja julgeolekut  Näited: - Terrorism - Riigisaladuse reetmine - Altkäemaks 
  35. 35. KODAKONDSUS Õiguslik side riigiga  Kodakondsuse saamise võimalused:  Üks vanematest peab vähemalt olema Eesti kodanik  Eriliste teenete eest  Naturalisatsiooniga (teatav õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks)  Kodakondsuse saamise tingimused:  Eesti keele eksami sooritamine  Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamine  Vähemalt 15-aastane  5 aasta vähemalt Eestis elanud  riigitruudusvanne  seaduslik sissetulekuallikas
  36. 36.    o  o Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab asuda palgalisele tööle?  Vajalik on elamisluba  Vajalik on tööluba Kuidas hindad kodakondsuseta isikute ja välismaalaste osakaalu Eesti rahvastikus? Kas nende osakaal väheneb või kasvab? Kes määrab kodakondsuse? Valitsus Mis amet väljastab passi? Politsei- ja Piirivalveamet, Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo
  37. 37. Kodanikuõigused:  Õigus ja kohustus teenida kaitseväes  Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust  Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis  Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes  Õigus kuuluda erakonda  Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel  Õigus osaleda rahvahääletusel  Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilisest esindusest kaitset välismaal olles
  38. 38.  Peamised inimõigustealased dokumendid on: ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon  Euroopa inimõiguste konventsioon  Euroopa sotsiaalharta   Tähtsamad inimõigused on: Õigus elule  Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele  Õigus korrakohasele õigusemõistmisele  Õigus perekonnale ja eraelule   Poliitilised õigused ja vabandused ehk kodanikuõigused on Õigus kodakondsusele  Hääleõigus   Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on Õigus tööle ja puhkusele  Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele  Õigus sotsiaalsele kindlustatusele  Õigus tervise kaitsele ja arstiabile   Kultuurilised õigused: Õigus haridusele ja kultuurile  Õigus rahvuskultuuri ja –keele säilitamiseks  Õigus teabele 
  39. 39. ERAKOND     ERAKOND on ühesuguse maailmavaate ja ühiskondlike huvidega inimeste ühendus, kelle eesmärk on omandada poliitiline võim. TUNNUSED: kindel struktuur, liikmeskond, ideoloogia Erakond pääseb võimule tänu valimistel rahva poolt antud häältele. Demokraatlikus ühiskonnas on igal kodanikul õigus kuuluda talle meelepärasesse erakonda või asutada oma partei.
  40. 40. ERAKONNAD Vasakpoolsed Parempoolsed Võrdsus, õiglus Riik toetab abivajajaid Tugev sotsiaalabi-, tervishoiu- ja haridussüsteem Astmeline tulumaks Vabadus Konkurents Inimene vastutab ise oma elujärje eest Proportsionaalne tulumaks Sotsiaaldemokraadid Keskerakond Reformierakond Isamaa ja Respublica Liit
  41. 41. HUVI REALISEERIMINE ÜHISKONNAS ERAKONNAD  SURVEGRUPID  HUVIGRUPID  AMETIÜHINGUD  KODANIKUOSALUS  ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED 
  42. 42. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni Eesti peamised registrid Registri nimetus Mis liiki andmeid sisaldab? Andmed kruntide kohta Maaregister ehk maakataster Äriregister Ettevõtete andmed Rahvastikuregister Eesti elanike isikuandmed Autoregister Sõidukite andmed
  43. 43. MAJANDUS Valdkond, mis hõlmab tootmist ja tarbimist Inimeste piiramatud soovid Piiratud ressursid Turumajandus Mida toota? Inimesed lepivad kokku Palju toota? Kellele toota? Käsimajandus Riik otsustab
  44. 44. MAJANDUSSÜSTEEMID Majandussüsteem Iseloomulikud jooned Tavamajandus Toodetakse lihtsate tööriistadega Kõik eluks vajalik toodetakse enda jaoks ise Raha praktiliselt ei kasutata Plaani- ehk käsumajandus Riik sekkub majandusse, määrab plaani Hinnad kehtestab valitsus Kaupade ja teenuste valik on väike Valdavalt riiklik omand Turumajandus Hinna määrab vaba konkurents, turg Kaupade ja teenuste valik on lai Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressursidest Segamajandus Turu- ja plaanimajanduse segu
  45. 45. RIIGI SEKKUMINE MAJANDUSSE Majanduslikud motiivid Sekkumise vahendid Konkurentsi suurendamine Monopolide kontroll Ettevõtluse arendamine Konkurentsiamet Konkurentsiseadus Abi äri alustamiseks Sotsiaalsed motiivid Sekkumise viisid Tööpuuduse vähendamie Abi nõrgematele ühiskonnakihtidele Keskkonnapuhtuse tagamine Tasuta koolitus, ümberõpe Abi firma rajamiseks Ühishüviste pakkumine Sanitaarhügieeni-, tervishoiu- ja tööohutusnõuded
  46. 46. Erahüvis Ühishüvis Konkreetne hind Tarbija jaoks tasuta Hüvis ammenduv Hüvis ammendamatu Tarbija kindlaks tehtav Tarbijaskonda raske piiritleda Tarbimine välistatav Tarbimist ei saa välistada Tarbijate hulk oluline Tarbijate hulk pole tähtis Näiteks: hamburger, tossud, kinopilet, … Näiteks: majakas, valgusfoor, TV, korrakaitse, …
  47. 47. Kuidas ühishüvist tarbitakse? V: kollektiivselt ilma turu vahenduseta Miks ühishüvist pakutakse? V: et tagada kõikide ühiskonnaliikmete heaolu Mis on ühishüvis? V: hüved, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta Milliseid ühishüviseid kasutad? V: mererand, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark
  48. 48. EELARVE    EELARVE on rahaline plaan eeldatavate tulude ja kulutuste kohta eelarveaasta jooksul. PROGNOOSI ALUS: eelmise aasta eelarve, majanduse arengu näitajad, valitsuse eesmärgid. RIIGIEELARVE SÜNNIB valitsuse (koostab) ja parlamendi (võtab vastu) koostöös. EELARVEPOLIITIKA MAKSUPOLIITIKA KULUPOLIITIKA määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub tegeleb eelarve tasakaalu hoidmisega
  49. 49. EELARVE KOOSTAMINE JA VASTUVÕTMINE         Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus President kuulutab riigieelarve seaduse välja
  50. 50. Eelarvedefitsiit - kulud ületavad tulusid. Põhjus – maj kriis, reformid Vahend – kärped, laenud, reserv  Eelarve ülejääk - tulud ületavad kulusid. Võetakse vastu lisaeelarve   Eelarve tasakaal – tulud ja kulud on tasakaalus  Milles seisneb maksupoliitika sotsiaalne roll?  Kuidas suurendada riigi tulusid, makse oluliselt tõstmata?
  51. 51. MITTEMAKSULISED TULUD    Tulu riigivaradelt Riigilõiv (autonumber, pass, abielu, sünni ja surma registreerimine) Majandustegevusest saadud tulu MAKSULISED TULUD  Otsesed maksud (tulumaks, maamaks)  Kaudsed maksud (käibemaks, aktsiisimaks)  Sotsiaalkindlusmaksed (sotsiaalmaks)
  52. 52. MAKSUD Otsesed Riik/KOV Kaudsed Riik/KOV Füüsilise isiku tulumaks 21% Riik/KOV Käibemaks 20% Riik Juriidilise isiku tulumaks Riik Aktsiisimaks Riik Maamaks KOV Hasartmängumaks Riik Sotsiaalmaks Riik Tollimaks Riik Aktsiisimaks kütus, tubakas, alkohol, pakend, elekter
  53. 53. SOTSIAALMAKS SOTSIAALMAKS (33%) on sihtotstarbeline maks, millest saadud tulu läheb määratud otstarbeks – pensionikindlustuseks (20%) ja riiklikuks tervisekindlustuseks (13%). Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad! Millised rahalised väljamaksed kuuluvad sotsiaalse turvalisuse alla? Tervisekindlustusmakse, pensionikindlustusmakse, töötuskindlustusmakse (töötaja 2,8% tööandja 1,4%)
  54. 54. KOHALIKUD MAKSUD        Müügimaks Paadimaks Mootorsõidukimaks Loomapidamismaks Lõbustusmaks Reklaami- ja kuulutustemaks Teede ja tänavate sulgemise maks Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele.
  55. 55. VÄLJAMAKSED TÖÖTAJA TULUMAKS – 21% TÖÖTUSKINDLUSTUS – 2,8% PENSIONIKINDLUSTUS – 2% TÖÖANDJA SOTSIAALMAKS – 33% TÖÖTUSKINDLUSTUS – 1,4%
  56. 56. TULUDEKLARATSIOON Tuludeklaratsioon on üksikisiku või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne, mille eesmärk on välja selgitada, kas inimest on maksustatud õiglaselt.    Tuludeklaratsioon tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile (või e-maksuametis) märtsi lõpuks. Teatud kulutused annavad tulumaksusoodustust (nt õppemaks). Tulumaksuvaba miinimum on 144 €/kuus
  57. 57. SOTSIAALKAITSE Sotsiaalse turvalisuse poliitika - riigi kulutused ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks Sotsiaalne risk – olukord, mil inimene ei saa ajutiselt või alaliselt oma heaolu eest seista, nt töötus, pension, haigus, puue, alaealiste laste kasvatamine Sotsiaalturva väljamaksed  sotsiaalkindlustus (tervise-, pensioni-, töötus-)  Sotsiaaltoetus (toimetulekutoetus)
  58. 58. SOTSIAALTURVA LIIGID  Sotsiaalkindlustus (penisoni-, tervise- ja töötuskindlustus)  Peretoetused (laste-, sünnitoetus, lapsehooldustasu ja koolitoetus)  Sotsiaalhoolekanne ja –toetused (toimetulekutoetused, puuetega inimeste toetused, lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused)
  59. 59. Varjupaika või rehabilitatsioonikeskusesse sattumise põhjused Eestis       elukoha puudumine hulkurlus kodune hoolimatus perevägivald raske majanduslik olukord alkoholi kuritarvitamine Sotsiaalhoolekandega tegelevad sotsiaaltöötaja, omavalitsus
  60. 60.             Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP – ühiskonna rikkuse taseme näitaja (rahvuslik rikkus jagada inimeste arvuga riigis) Inflatsioon – raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu – summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu – summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud – inimese võime osta kaupu ja tarbida teenuseid Elukallidus - leibkonna kulutused eluks esmavajalikele asjadele ja teenustele Tarbijahinna indeks ehk THI – elukalliduse mõõtühik Leibkond – koos ühes majapidamises elavad inimesed Toimetulekupiir ehk vaesuspiir – arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla Toimetulekutoetus – abiraha, mida riik kasutab inimese toimetuleku parandamiseks vähemalt vaesuspiiri tasemel Absoluutne vaesus – olukord, kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus – olukord, mil inimene ei tunne ennast ühiskonna täisväärtusliku liikmena
  61. 61. TOIMETULEKURESSURSID  Rahaline tulu (töötasu, rendi- ja müügitulu, intressid ja dividendid, tulusiirded)  Füüsiline vara ehk kinnisvara ja vallasvara (maa, eluase ja kestvuskaubad)  Vaimne vara (teadmised, oskused, sotsiaalsed kontaktid) Mis on peamised riigi poolt vaesuse leevendamise meetmed?
  62. 62. Nõusta järgmisi inimesi, kuidas pääseda toimetulekuraskustest     Heino (42): töötu poissmees, taluomanik, 20 hektarit maad, põhiharidus Matilde (77): üksik pensionär, kellele on jäänud Nõukogude ajast 100-ruutmeetriline korter Tallinna kesklinnas Kärt (29): abielus, kolme väikelapse ema, kodune, elab vanematelt päranduseks saadud eramus Pärnus, hariduselt pedagoog Siiri (45): lahutatud, töötab müüjana, elab 2-toalises korteris Tartus; poeg Juss õpib ülikoolis tasulisel kohal, ei tööta, üürib omaette korterit
  63. 63. Tööturg – süsteem, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti Tööpuudus – olukord, kui töötajaid on rohkem kui saadaolevaid töökohti Tööjõupuudus – olukord, kui pakutavat tööd on rohkem kui inimesi, kes tahaksid ja oskaksid seda teha Tööandja – isik, kes pakub tööd Töövõtja – isik, kes töötab tööandjalt saadud ametikohal Töötu – tööealine ja – võimeline isik, kellel pole tööd Tööhõiveamet – koht, kus saavad kokku tööotsijad ja töö pakkujad
  64. 64. Tööleping – leping tööandja ja töövõtja vahel Töölepingus on kirjas:  Töö sisu  Töö- ja puhkeaja pikkus  Palga suurus  Palga maksmise tingimused
  65. 65. Tööandja õigused Töötaja vallandamine, koondamine, karistamine, sundpuhkusele saatmine Tööandja kohustused Töötajale palga maksmine, puhkuse võimaldamine, sotsiaalmaksu maksmine, heade töötingimuste pakkumine, tööohutusnõuetest kinnipidamine
  66. 66. TÖÖTU ÕIGUSED     Registreerida ennast töötuks Töötukassas Saada töötu abiraha Käia tasuta koolitustel ja ümberõppel Saada abiraha firma rajamiseks KUIDAS TÖÖTUST VÄLTIDA?  Eriala, mille järele on suur nõudlus  Pidev ennast täiendamine (kursused, koolitus)  Keelteoskus  Kohusetundlikkus, aktiivsus
  67. 67. Millega tegelevad need riigiasutused? Riigiasutus/institutsioon Töövaidluskomisjon Tööinspektsioon Tööhõiveamet Töötukassa Tegevusvaldkond
  68. 68. TÖÖTASU BRUTOPALK PREEMIA NETOPALK PALK TULEMUSPALK ALAMPALK PÕHIPALK
  69. 69.      Brutopalk – töötasu enne maksude mahaarvamist Netopalk – tasu pärast maksude mahaarvamist Alampalk – miinimumpalk, millest vähem ei tohi täisealisele täistööajaga töötavale inimesele maksta Tulemuspalk – töötasu, mida makstakse lisaks põhipalgale ning mille summa oleneb töötingimustest Preemia – ühekordne väljamakse heade töötulemuste eest või tähtpäeva puhul
  70. 70. Kontole laekunud summa DEEBETKAART KREEDITKÄIVE PANGAKAART Kontolt kulutatud summa DEEBETKÄIVE Kaart, millega saab maksta siis, kui on raha konto peal KREDIITKAART Kaart, millega saab minna miinusesse, kuid peab tagasi maksma %-ga
  71. 71. TARBIJAKAITSE Tarbijakaitse on tarbija õigusi kaitsev riiklike ja ühiskondlike meetmete süsteem. Tarbijal on õigus  Kvaliteedile  Turvalisusele  Informatsioonile  Tema huvide arvestamisele  Kahjude hüvitamisele
  72. 72. LAHENDAMIST VAJAVAD PROBLEEMID Probleem Majanduslik kihistumine ja tulude ebavõrdsus Pikaajaline töötus Vaesus Piirkondliku arengu tasakaalustamatus Sündimuse langus Kuritegevuse kasv, narkomaania levik Ettevõtete üleminek väliskapitalile Võimalik lahendus
  73. 73. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Org ÜRO EN NATO EL OSCE Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Tegevusvaldkond 1991 Rahvusvaheline koostöö, majandus-, sotsiaal-, humanitaarprobleemide lahendamine, kultuur, inimõigused Euroopa Nõukogu 1993 Inimõiguste kaitsmine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Euroopa Liit Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organis 2004 Rahu ja julgeoleku tagamine, konfliktide lahendamine 2004 Majanduse ja kaubanduse arendamine, politsei koostöö, julgeolek, võitlus narkokaubandusega 1991 Konfliktide ennetamine, kriiside ohjamine, konfliktijärgne sots. taastustöö
  74. 74. EL NATO UNICEF ÜRO UNESCO
  75. 75. Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon ülemaailmne vaimne koostöö teaduse, hariduse, kultuuri, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas. UNESCO annab välja erialase ja üldisema suunitlusega ajakirju, põhjalikke ajalookäsitlusi, maakaarte ja atlasi, tegeleb ka maailmakirjanduse tähtsamate teoste tõlkimisega ning paljude eri rahvaste rahvamuusika salvestamisega, toetab traditsioonise käsitööoskuse säilitamist ning loovkunstnike õppe- ja tööreise. 1997. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond Laste probleemide lahendamine, laste õiguste kaitsmine, laste sündimuse suurendamine, hariduse kättesaadavus Heategevuskampaaniad, projektid, infopäevad, seminarid, koolitused jms
  76. 76.  Unitaarriik – ühtne tugeva keskvõimuga riik N: Eesti, Läti, Soome  Föderaalriik – liitriik, mis koosneb osariikidest N: Venamaa, Saksamaa, USA
  77. 77. Kasutatud pildid http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:IRL_Urmas_Reinsalu.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ansip,_Andrus_%282007%29_crop.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:IRL_Ene_Ergma.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:SDE_Sven_Mikser.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Savisaar_2005.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_UNICEF.svg

×