Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Majandus ja linnad Sigrid Pirnipuu Tallinna Sikupilli Keskkool
Mõisamajandus 19.sajandil <ul><li>Mõis  – põhiline majandusüksus – suurmajapidamine, mis toimis talupoegade tasuta ja sunn...
Mõisamajandus 19. sajandil <ul><li>Mõisnike väljaminekud suurenesid – elustandardi muutumine (toretsevad mõisahäärberid, p...
Pirgu mõis Harjumaal 1820ndad
Saku mõis Harjumaal 1830
Alatskivi loss Tartumaal 1880-85
Sangaste loss 1883
Mõisamajandus 19. sajandil <ul><li>Raha püüti hankida: </li></ul><ul><ul><li>Võttes võlgu </li></ul></ul><ul><ul><li>Suure...
Mõisamajandus 19. sajandil <ul><li>1820. aastate viljahindade langus maailmaturul kahandas mõisnike sissetulekuid </li></u...
Mõisamajandus 19. sajandil <ul><li>Uuenenud majandusolud viisid mõisiniku arusaamisele, et senine teoorjuslik majandamine ...
Talude iseseisvumine <ul><li>19.saj talurahvaseadused  jagasid mõisnike maa 2: talu- ja mõisamaa. </li></ul><ul><li>Talude...
Talude iseseisvumine <ul><li>Talude päriseksostmine algas 1850.aastatel Lõuna-Eestis.  </li></ul><ul><li>Talupojad said ra...
Talude iseseisvumine <ul><li>19. saj lõpuks oli päriseks ostetud Lõuna-Eestis u 80% ja Põhja-Eestis 50% taludest. </li></u...
Talude iseseisvumine <ul><li>Talupoegade jõukuse kasv – muudatused ka nende  elulaadis  ( kriuksuga  saapad ja ülikond, pe...
Laevandus ja meresõit <ul><li>19. saj arenes kiiresti laevandus ning paadikaubandus </li></ul><ul><li>Laevaehituskeskused:...
Laevajuhtide koolitamine <ul><li>Rannikkusõidul said hakkama nn metsakaptenid – rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid. ...
Tööstus <ul><li>Eeldused tööstuslikuks pöördeks – aurumasinate kasutuselevõttmisega </li></ul><ul><li>Eesti ala tööstuslik...
Tööstus <ul><li>Kalevivabrikud – Narva, Sinti, Kärdlasse </li></ul><ul><li>Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolam...
Kreenholmi manufaktuur
Tööstus <ul><li>Masina- ja metallitööstus – Tallinnas. </li></ul><ul><li>Balti puuvillamanufaktuur – Tallinna. </li></ul><...
Tööstus <ul><li>Narva ja Tallinna kõrval rajati tööstusettevõtteid ka väiksematesse linnadesse </li></ul><ul><li>Kundas, A...
Kunda tsemenditehas
Raudteed <ul><li>1870.a. Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburg e Balti raudtee. </li></ul><ul><li>Tapa-Tartu-Valga-Riia </li></...
Vedur, millega avati regulaarrongiliiklus Eesti raudteel
Eesti raudteel 1870/80ndatel sõitnud vedur
Raudteed ja kaubanduse areng <ul><li>Raudteevõrgu väljaehitamine:  </li></ul><ul><ul><li>Ühendas Eesti ala tihedamalt Pete...
Tallinna sadam 1885
Linnastumine <ul><li>Põhjused:  </li></ul><ul><ul><li>Tööstuse kiire kasv </li></ul></ul><ul><ul><li>Ühiskonna sotsiaalne ...
Linnastumine <ul><li>Suurimad linnad: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga. </li></ul><ul><li>Kiiresti kasvasid tööstusette...
Linnastumine <ul><li>1877.a. hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus </li></ul><ul><li>Linna juhtis valimiste teel mood...
Linnastumine <ul><li>Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele </li></ul><ul><li>Tasapisi kasvas k...
Küsimused: <ul><li>Mis võimaldas mõisnike elustandardi muutumist 19. sajandi alguses? </li></ul><ul><li>Mis muutus mõisama...
Küsimused: <ul><li>Kuivõrd oluline tegevusala oli eestlaste jaoks meresõit? </li></ul><ul><li>Mil moel mõjutasid raudteed ...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Majandus Ja Linnad

4,687 views

Published on

Published in: Education
  • Be the first to comment

Majandus Ja Linnad

  1. 1. Majandus ja linnad Sigrid Pirnipuu Tallinna Sikupilli Keskkool
  2. 2. Mõisamajandus 19.sajandil <ul><li>Mõis – põhiline majandusüksus – suurmajapidamine, mis toimis talupoegade tasuta ja sunniviisilisel tööl. </li></ul><ul><li>Viljatootmine – viin (Vene kroonu, maakõrtsid) </li></ul><ul><li>Praak – viinatootmise jääk, kasutati härgade nuumamiseks, kes hiljem müüdi Peterburi turul. </li></ul><ul><li>Sõnnik </li></ul>
  3. 3. Mõisamajandus 19. sajandil <ul><li>Mõisnike väljaminekud suurenesid – elustandardi muutumine (toretsevad mõisahäärberid, pargid, kallid ja mitmekesised road, välismaised veinid, kallimad riided) </li></ul><ul><li>Mõisamajanduses muutusi ei olnud </li></ul>
  4. 4. Pirgu mõis Harjumaal 1820ndad
  5. 5. Saku mõis Harjumaal 1830
  6. 6. Alatskivi loss Tartumaal 1880-85
  7. 7. Sangaste loss 1883
  8. 8. Mõisamajandus 19. sajandil <ul><li>Raha püüti hankida: </li></ul><ul><ul><li>Võttes võlgu </li></ul></ul><ul><ul><li>Suurendades tootmist uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt </li></ul></ul><ul><ul><li>Talupoegade koormiste tõstmisega </li></ul></ul>
  9. 9. Mõisamajandus 19. sajandil <ul><li>1820. aastate viljahindade langus maailmaturul kahandas mõisnike sissetulekuid </li></ul><ul><li>Majanduses hakati otsima uusi lahendusi – maaparandamine, mitmeväljasüsteem, uued põllukultuurid. </li></ul><ul><li>Viina hakati tootma kartulist , mis oli viljast odavam </li></ul><ul><li>Kartul jõudis ka talupoja põllule ja toidulauale </li></ul>
  10. 10. Mõisamajandus 19. sajandil <ul><li>Uuenenud majandusolud viisid mõisiniku arusaamisele, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning et vana süsteemi püsimine võib kaasa tuua täieliku laostumise. </li></ul><ul><li>Nõustuti talupoegadele suuremate õiguste andmisega, raharendile üleminekuga </li></ul>
  11. 11. Talude iseseisvumine <ul><li>19.saj talurahvaseadused jagasid mõisnike maa 2: talu- ja mõisamaa. </li></ul><ul><li>Talude rentimine ja müümine rajas teed kasumajandusele – määravaks said turusuhted (pakkumine-nõudmine, raha) </li></ul><ul><li>Ettevõtlikkuse olulisus </li></ul>
  12. 12. Talude iseseisvumine <ul><li>Talude päriseksostmine algas 1850.aastatel Lõuna-Eestis. </li></ul><ul><li>Talupojad said raha eelkõige linakasvatusest. </li></ul><ul><li>Enamasti osteti talu välja järk-järgult mõisnikule võlga tagasi makstes. </li></ul><ul><li>Põhja-Eestis algas talude massiline päriseksmüümine 1860.-70.aastatel, Saaremaal 20. sajandi algul. </li></ul>
  13. 13. Talude iseseisvumine <ul><li>19. saj lõpuks oli päriseks ostetud Lõuna-Eestis u 80% ja Põhja-Eestis 50% taludest. </li></ul><ul><li>See pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste – väikepõllumeeste väljakujunemisele Eesti külas. </li></ul><ul><li>Maatarahvas – talupojad, kellel polnud maad, kes teenisid elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes ning ka käsitöö või kaubandusega. </li></ul>
  14. 14. Talude iseseisvumine <ul><li>Talupoegade jõukuse kasv – muudatused ka nende elulaadis ( kriuksuga saapad ja ülikond, petrooleumlamp) </li></ul><ul><li>Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus </li></ul><ul><li>Tähelepanu pöörati ka uuemate suundumuste kasutuselevõtule põllumajanduses – info põllumajandusseltsidest, ajalehtedest jms. </li></ul>
  15. 15. Laevandus ja meresõit <ul><li>19. saj arenes kiiresti laevandus ning paadikaubandus </li></ul><ul><li>Laevaehituskeskused: Häädemeeste rannik, põhjarannik, eriti Lahemaa. </li></ul><ul><li>Purjelaevad enamasti rannasõitudeks </li></ul><ul><li>Kaupa transporditi Riiga, Peterburi jm </li></ul><ul><li>Tihe laevaliiklus Soome ja Rootsi vahel </li></ul><ul><li>Salakaubandus </li></ul>
  16. 16. Laevajuhtide koolitamine <ul><li>Rannikkusõidul said hakkama nn metsakaptenid – rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid. </li></ul><ul><li>1864.a. rajati Heinaste merekool . </li></ul><ul><li>Seilati ka kaugetel meredel ja ookeanidel. </li></ul><ul><li>Laevandusest kujunes eestlaste jaoks oluline majandusharu. </li></ul>
  17. 17. Tööstus <ul><li>Eeldused tööstuslikuks pöördeks – aurumasinate kasutuselevõttmisega </li></ul><ul><li>Eesti ala tööstuslik areng seotud ülevenemaalise turuga </li></ul><ul><li>Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest... </li></ul><ul><li>...järjest suurenev nõudlus kalevi järele... </li></ul><ul><li>...vajas hiiglaslik sõjavägi, ametnikkond. </li></ul>
  18. 18. Tööstus <ul><li>Kalevivabrikud – Narva, Sinti, Kärdlasse </li></ul><ul><li>Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist </li></ul><ul><li>Suurim tööstusettevõte – 1858.a. Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur </li></ul><ul><li>Vabrikus kasutati ära Narva jõe koskede vee-energia, töödeldi puuvilla, mida veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest. </li></ul><ul><li>Toodang – kedratud puuvill – saadeti Venemaa riidevabrikutesse. </li></ul><ul><li>Narva – Eesti kõige olulisem tööstuskeskus. </li></ul>
  19. 19. Kreenholmi manufaktuur
  20. 20. Tööstus <ul><li>Masina- ja metallitööstus – Tallinnas. </li></ul><ul><li>Balti puuvillamanufaktuur – Tallinna. </li></ul><ul><li>20. saj alguseks muutus Tallinn peamiseks tööstuslinnaks. </li></ul><ul><li>Eesti oli ka paberitootmiskeskus – 19.saj lõpul toodeti Eestis ligi 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist </li></ul>
  21. 21. Tööstus <ul><li>Narva ja Tallinna kõrval rajati tööstusettevõtteid ka väiksematesse linnadesse </li></ul><ul><li>Kundas, Aseris – tsemenditehased </li></ul><ul><li>Üle Eesti tellise- ja lubjatehased, villa-, jahu- ja saeveskid. </li></ul><ul><li>20. saj alguseks oli Eestis juba üle 27 000 vabrikutöölise (4x rohkem, kui pool saj tagasi) </li></ul><ul><li>Tööstust paisutati lähtudes Vene impeeriumi huvidest </li></ul>
  22. 22. Kunda tsemenditehas
  23. 23. Raudteed <ul><li>1870.a. Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburg e Balti raudtee. </li></ul><ul><li>Tapa-Tartu-Valga-Riia </li></ul><ul><li>Valga-Võru-Pihkva </li></ul><ul><li>20.saj algul Tallinn-Haapsalu </li></ul><ul><li>Laiarööpmelise raudtee kõrval ehitati erakapitaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini ( Pärnu-Valga, Mõisaküla-Viljandi-Tallinn, Türi-Paide-Tamsalu ) </li></ul>
  24. 24. Vedur, millega avati regulaarrongiliiklus Eesti raudteel
  25. 25. Eesti raudteel 1870/80ndatel sõitnud vedur
  26. 26. Raudteed ja kaubanduse areng <ul><li>Raudteevõrgu väljaehitamine: </li></ul><ul><ul><li>Ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti aladega </li></ul></ul><ul><ul><li>Kiirendas uute tööstusettevõttete ja asulate rajamist </li></ul></ul><ul><ul><li>Kaubavahetusvõimalused suurenesid </li></ul></ul><ul><ul><li>Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu transiitveosed </li></ul></ul><ul><ul><li>Sisekaubanduse kiirem areng </li></ul></ul><ul><li>Tallinn – oluline sisseveosadam </li></ul><ul><li>Pärnu - väljaveosadam </li></ul>
  27. 27. Tallinna sadam 1885
  28. 28. Linnastumine <ul><li>Põhjused: </li></ul><ul><ul><li>Tööstuse kiire kasv </li></ul></ul><ul><ul><li>Ühiskonna sotsiaalne kihistumine </li></ul></ul><ul><ul><li>Kaubalis-rahaliste suhete areng </li></ul></ul><ul><li>1862.a. Eesti linnades 62 000 inimest </li></ul><ul><li>19. saj lõpul linnades 181 000 inimest </li></ul><ul><li>Iga 5 Eesti elanik oli linlane. </li></ul><ul><li>20. saj alguseks Eestis 12 linna </li></ul>
  29. 29. Linnastumine <ul><li>Suurimad linnad: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga. </li></ul><ul><li>Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevid: Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi, Otepää. </li></ul><ul><li>Linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased. </li></ul>
  30. 30. Linnastumine <ul><li>1877.a. hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus </li></ul><ul><li>Linna juhtis valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsus. </li></ul><ul><li>Linnavalitsuse eesotsas linnapea. </li></ul><ul><li>Valimistel kehtis varanduslik tsensus. </li></ul>
  31. 31. Linnastumine <ul><li>Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele </li></ul><ul><li>Tasapisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv </li></ul><ul><li>Õiguslikult eestlased endiselt teisejärgulised – linnavalitsemine jäi veel sakslaste kätte. </li></ul><ul><li>Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsus </li></ul><ul><li>Kadakasakslased </li></ul>
  32. 32. Küsimused: <ul><li>Mis võimaldas mõisnike elustandardi muutumist 19. sajandi alguses? </li></ul><ul><li>Mis muutus mõisamajanduses 19. sajandil. Miks oli neid muutusi vaja? </li></ul><ul><li>Analüüsige muutusi ühiskonnas seoses talude päriseksmüümisega. Mis muutus mõisnike, mis talupoegade elus? </li></ul>
  33. 33. Küsimused: <ul><li>Kuivõrd oluline tegevusala oli eestlaste jaoks meresõit? </li></ul><ul><li>Mil moel mõjutasid raudteed tööstuse, kaubanduse arengut ja asustuse kujunemist? </li></ul><ul><li>Leidke seoseid linnastumise ja majandusarengu vahel. </li></ul>

×