Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Esimene maailmasõda

21,297 views

Published on

Published in: Education
  • Be the first to comment

Esimene maailmasõda

  1. 1. ESIMENEMAAILMASÕDA28.07.1914 – 11.11.1918 Koostas Natalja Dovgan 2013
  2. 2. Esimese maailmasõja põhjused Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid. Prantsusmaa soov saada revanšš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel.
  3. 3. Esimese maailmasõja eeldused Puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Sõda on ülev ja hiilgav. Sõjaline mõtlemine. Ohu alahindamine. Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.
  4. 4. Sõjaromantism http://www.greatwar.nl/frames/default-romantic.html
  5. 5. Vastasleerid 1914. aastal ANTANT KOLMIKLIIThttp://www.xtimeline.com/evt/view.aspx?id=69424 Prantsusmaa Saksamaa Inglismaa Austria-Ungari Venemaa Itaalia
  6. 6. Sõjalised liidud 1914. aastal http://en.wikipedia.org/wiki/File:Map_Europe_alliances_1914-en.svg
  7. 7. Sõja ajend 28.juunil 1914 sooritati Sarajevos (Bosnias) Serbia salaorganisatsiooni „Must käsi” poolt atendaat Austria- Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (1863-1914). Tapja - Gavrilo Princip (Serbia revolutsioonilise organisatsiooni “Mlada Bosna” liige, kes oli “Musta käe” poolt koolitatud) Põhjuseks oli Serbia leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Austria-Ungariga ja soov luua Suur- Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid.
  8. 8. Franz Ferdinand ja Sophiahttp://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:%D0%A4%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86_%D0%A4%D0%B5%D1%80%D0%B4%D0%B8%D0%BD%D0%B0%D0%BD%D0%B4_%D0%B8_%D0%A1%D0%BE%D1%84%D0%B8%D1%8F.jpg
  9. 9. Gavrilo Princip http://en.wikipedia.org/wiki/Gavrilo_Princip http://en.wikipedia.org/wiki/File:Gavrilo_Princip_captured_in_Sarajevo_1914.jpg19 – aastane (alaealine), pandi 20 aastaks vangi, 1918. a. suri tuberkuloosi
  10. 10. Sõja algus 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Serbia liitlane Venemaa alustas mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1.augustil vastuseks sellele Venemaale sõja. 3.augustil kuulutas Prantsusmaa Saksamaale sõja. 5.augustil kuulutas Suurbritannia Saksamaale sõja, sest Saksamaa rikkus Belgia neutraliteedi.
  11. 11. SõjaplaanidSaksamaa nn Schliffeni plaan: kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa- Prantsuse piiril ning seal purustada. välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3 - 4 kuud. http://de.wikipedia.org/wiki/Alfred_von_Schlieffen
  12. 12. Schliffeni plaanhttp://www.schoolhistory.co.uk/gcselinks/wars/firstwwlinks/schlieffen_summary.html
  13. 13. Schliffeni plaanhttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Schlieffen_Plan.jpg
  14. 14. SõjaplaanidPrantsusmaa – plaan 17: Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn passiivse kaitse strateegiast (ehk lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). Lotringi ja Elsassi hõivamine. Sissetung Saksamaale (hoogne pealetung).
  15. 15. SõjaplaanidVenemaa: loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud.
  16. 16. SõjaplaanidInglismaa: lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest.
  17. 17. Sõdivate koalitsioonide koosseis Keskriigid Antant (4 riiki) (sõja lõpuks 34 riiki)- Saksamaa - Prantsusmaa- Austria-Ungari - Venemaa- Türgi (alates 1914 - Suurbritannia oktoobrist; soovis tagasi - Serbia saada Esimeses Balkani - Jaapan sõjas kaotatud alasid) - Itaalia (alates 1915;- Bulgaaria (alates 1915 vastuolud Austria-Ungariga oktoobrist; üritas saada Aadria mere äärsete revanšši Teises Balkani piirkondade kuuluvuse sõjas 1913.a. saadud pärast). kaotuse eest). - USA (alates 1917) jt
  18. 18. Sõja osapooled kaardil Antant ja liitlased Keskriigid Neutraalsedhttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4f/WWI-re.png/800px-WWI-re.png
  19. 19. Keskriikide liidrid Wilhelm II Franz Joseph I Mehmed V http://commons.wikimedia.org/wiki/File:SultanmehmedV1917.jpg?uselang=ruhttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Wilhelm_II_of_Germany.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/Franz_Joseph_I_of_Austria
  20. 20. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Drei_Kaiser_Bund.jpg
  21. 21. Antandi liidrid Nikolai II Georg V Raymond Poincaré http://en.wikipedia.org/wiki/George_Vhttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mikola_II.jpg?uselang=ru http://fr.wikipedia.org/wiki/Raymond_Poincar%C3%A9
  22. 22. SõjarindedLäänerinne Idarinne Teised rinded Inglismaa, Venemaa ItaaliaPrantsusmaa Balkan Lähis-Ida Aafrika Aasia Saksamaa Okeaania Saksamaa Austria-Ungari Kaukaasia
  23. 23. Sõjategevus läänerindel - 19145.- 12. september - Marne’i lahing Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile. Prantsuse valitsus evakueerus. Prantsuse ja Briti väed andsid Joffre juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku. Kogu läänerindel tekkis positsioonisõda ehk kaevikusõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati ja uuesti mehitati. Kindlustused sügavuti - 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida.
  24. 24. Marne’i lahinghttp://en.wikipedia.org/wiki/File:Battle_of_the_Marne_-_Map.jpg
  25. 25. Joseph Joffre Prantsusmaa armee ülemjuhatajahttp://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Joffre
  26. 26. Prantsuse sõduridhttp://en.wikipedia.org/wiki/File:French_soldiers_ditch_1914.jpg
  27. 27. Positsioonisõja eeldused Miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67 miljonit meest sõdivate riikide armeedes). Industriaalühiskond (tööstusühiskond), mis suudab varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. Uute relvade massiline kasutuselevõtt - kuulipildujad, kauglaskekahurid jne. Uut tüüpi kaitseehitised - kaevikud, betoonist punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid hoida pidevat kaitseliini).
  28. 28. Sõjategevus idarindel - 191426.- 30. august - Tannenbergi lahing Venemaa ja Saksamaa otsustav lahing Ida- Preisimaal. Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee, eesotsas Hindenburg’iga, lõi pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma.
  29. 29. Preisimaahttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Prussiamap.gif?uselang=ru
  30. 30. Tannenbergi lahing 23.-26.08.1914 http://en.wikipedia.org/wiki/File:BattleOfTannenberg2.jpg
  31. 31. Tannenbergi lahing 27.- 30.08.1914 http://en.wikipedia.org/wiki/File:Tannenberg3008.jpg
  32. 32. Paul von Hindenburg Alexander V. Samsonovhttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Von_Hindenburg.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Alexander_V._Samsonov.png?uselang=ru
  33. 33. Vene sõjavangid peale lahingut http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Russian_prisoners_tannenberg.jpg
  34. 34. Sõjategevus läänerindel - 191522. aprill - Ypres’i lahing Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega. 22. aprill kasutasid sakslased lahingus kloori sisaldavat mürkgaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri.
  35. 35. Gaasi mõju http://supotnitskiy.ru/images/book5-16.gifhttp://en.wikipedia.org/wiki/File:Mustard_gas_burns.jpg
  36. 36. Gaasirünnakhttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Bundesarchiv_Bild_183-F0313-0208-007,_Gaskrieg_%28Luftbild%29.jpg?uselang=ru
  37. 37. Erinevad gaasimaskidhttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Various_gas_masks_WWI.jpg?uselang=ru
  38. 38. Sõjategevus idarindel - 19152. mai – Gorlice lahing Saksamaa proovis otsustada sõja saatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida. Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35 km ulatuses läbi ning Saksa- Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma.
  39. 39. Sõjategevus läänerindel - 191621. 02 - 18.12 – Verduni lahing Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele. 270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu.
  40. 40. Verduni lahinghttp://en.wikipedia.org/wiki/File:Verdun_and_Vincinity_-_Map.jpg
  41. 41. Kindral Pétain – Verduni kaitse juht http://et.wikipedia.org/wiki/Philippe_P%C3%A9tain
  42. 42. Sõjategevus läänerindel - 19161.07. – 18.11 - Somme’i lahing  Prantsuse ja Briti väed alustasid vastupealetungi.  Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala. (surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit).  Inglased kasutasid esmakordselt tanke.
  43. 43. Briti tankhttp://en.wikipedia.org/wiki/File:British_Mark_I_male_tank_Somme_25_September_1916.jpg
  44. 44. Inglased kaevikushttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cheshire_Regiment_trench_Somme_1916.jpg
  45. 45. Läänerinne 1915-1916http://en.wikipedia.org/wiki/File:Western_front_1915-16.jpg
  46. 46. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal (21 milj meest Keskriikide 10 miljoni vastu). Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allveesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6. aprill), Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki.
  47. 47. Sõjategevus 191724. oktoober - Caporetto lahing  Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu.  Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast.  Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda.
  48. 48. Venemaa 1917. aastal Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena sunniti keiser Nikolai II troonist loobuma, kuulutati välja vabariik ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Novembris 1917 teostasid enamlased V.Uljanovi (Lenini) juhtimisel riigipöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (e rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes ja nendega konsulteerimata).
  49. 49. Veebruarirevolutsioon http://en.wikipedia.org/wiki/February_Revolution
  50. 50. Saksamaa 1918. aastal Veebruaris okupeeris Saksamaa Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Venemaast. 1918 märts - sõlmiti Bresti rahu, Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). Kui idarindel oli sõda lõppemas, otsustas Saksamaa rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel. 21. märts – 17. juuli neli suurt pealetungi, mis aga kokkuvõttes ei toonud edu, kaotati 700 000 meest.
  51. 51. Saksamaa väed sisenevad Riiga http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:German_troops_riga_1916.jpg
  52. 52. Sõjategevus 191815. juuli - II Marne’i lahing  15.juulil alanud lahingus läks algatus lõplikult üle Antandile.  Antandi vägedega oli liitunud 1,2 milj USA sõjaväelast.  Saksa vägi purustati.
  53. 53. Saksamaa liitlased Kapituleerusid : 30.september - Bulgaaria,  30.oktoober - Türgi, 3.november - Austria-Ungari.
  54. 54. Sõja lõpp 1918 28. okt algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon). Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist, Saksamaal kuulutati välja vabariik. 11. 11.1918 kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja. Saksamaa alistus.
  55. 55. Saksamaa kohustus vaherahuga: evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid, loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad, loovutama suurema osa oma raudtee-veeremist.
  56. 56. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Big_four.jpg Pariisi rahukonverents 18.01.1919 - 21.01.1920David Lloyd George (Suurbritannia), Vittorio Orlando (Itaalia), Georges Clemenceau (Prantsusmaa) ja Woodrow Wilson (USA) , Verssailes’ rahu põhiautorid
  57. 57. 28.06.1919 - Versailles rahu Versailles lossi osa, kus kirjutati alla rahulepingule http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Chateau-de-versailles-cour.jpghttp://en.wikipedia.org/wiki/File:Treaty_of_Versailles,_English_version.jpg
  58. 58. Versailles´ vaherahu sõlmimine William Orpeni maalhttp://en.wikipedia.org/wiki/File:William_Orpen_%E2%80%93_The_Signing_of_Peace_in_the_Hall_of_Mirrors,_Versailles_1919,_Ausschnitt.jpg
  59. 59. Sõja tulemused Rahulepingud  10. sept 1919 sõlmiti rahu Austriaga (Saint - Germain)  27. sept 1919 Bulgaariaga (Neuilly)  4. juuni 1920 Ungariga (Trianon)  10. august 1920 Türgiga (Sévres) Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi.
  60. 60. Sõja tulemused Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari  tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia,  Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia- Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (hilisem Jugoslaavia). Venemaast eraldusid  Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome.
  61. 61. Territoriaalsed ümberkorraldused http://en.wikipedia.org/wiki/File:Map_Europe_1923-en.svg
  62. 62. Sõja tulemused Saksamaa  kaotas osa territooriumi (Elsass-Lotring’i, Poola alasid jm; kokku 73,5 km², kus elas 7,3 milj inimest,  kaotas oma asumaad,  kaotas suurriigiseisundi. Võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revanšitaotluste kasvule, Saksamaa agressiivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele.
  63. 63. Sõja tulemused USA  sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma,  USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele,  1921.a oli Euroopa riikide võlg USA-le 21 miljardit.
  64. 64. Tehnika areng mürkgaaside kasutamine (esimest korda sakslaste poolt 1915 Ypres` all Belgias, kus hukkus või sai kannatada 15tuhat Antanti sõdurit). tankide kasutamine (esmakordselt brittide tankid Somme ´i lahingus 1916). autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus, 1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni 1 miljonini). lennunduse areng - algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda; kasutati ka tsepeliine. allveesõda, eriti Saksamaa poolt, uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks liinilaev “Louisitania” uputamine koos 1198 reisijaga).
  65. 65. Sõja tulemused Tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). Purustatud vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea) Tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine); seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid).
  66. 66. Kasutatud kirjandus https://sites.google.com/site/konspektid/esileht/ajaloo-kursuse-materjal http://www.slideshare.net/madlimaria/02-esimene-ms Laar. M., Vahtre. L. 2006. Lähiajalugu gümnaasiumile I. Tallinn: Avita

×