Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Põhikooli uurimistöö

1,325 views

Published on

Põhikooli loovtöö ja uurimistöö

Published in: Education
  • Be the first to comment

Põhikooli uurimistöö

  1. 1. Uurimistöö ja loovtöö põhikoolis Kai Pata
  2. 2. 1. Mida nõuab RÕK? • Läbivatest teemadest lähtuv – keskkond ja jätkusuutlik areng (kirjeldav uuring, eksperiment, arendusuuring, tegevusuuring) – tervis ja ohutus (kirjeldav uuring, tegevusuuring) – väärtused ja kõlblus (kirjeldav uuring, tegevusuuring) – elukestev õpe ja karjääri planeerimine (kirjeldav uuring) – kodanikualgatus ja eDevõtlikkus (nt. arendusuuring, tegevusuuring) – kultuuriline idenEteet (nt. loovtöö) – Teabekeskkond (nt. arendusuuring, hinnangu-­‐uuring) – tehnoloogia ja innovatsioon (nt. arendusuuring, tegevusuuring, hinnangu-­‐uuring) • Õppeaineid lõimiv • Individuaalne või kollek7ivne – Uurimus – Projekt – Loovtöö
  3. 3. Mis on mis? • Uuringute tulemiks on nii teadmised (kirjeldav uuring, eksperiment), loodud objekEd, seadmed, protsessid, ja nende rakendused (arendusuuring) või hinnangud nende kohta (hinnangu-­‐uuring), muudetud olukorrad ja lahendused (tegevusuuring). • Projekt on ühekordne, kindla alguse ja lõpuga uudne arenduslik või teostusele suunatud eDevõtmine, kus eesmärgile jõudmine eeldab tegevuste planeerimist ja juhEmist. ProjekE saab läbi viia arendus-­‐, tegevus-­‐ või hinnangu-­‐uuringu strateegia abil. • Loovtöö on eneseväljenduslik, loominguline protsess, mille loovat tulemi saavutamist võib läbi viia arendusuuringuna (kirjeldab loovtöö lähtealuseid ja/või töö tulemi eesmärke, oodatavat mõju) ning juhEda läbi projekEtöö (nt. näidend, film, sündmuse eDevalmistamine ja läbiviimine).
  4. 4. Juhendid
  5. 5. Töö objekEks on • Objek7d ja esemed, nende ülesehitus ja kasutatavus, nende loomine ja väärtuse hindamine (nt. arendusuuringus, hinnangu-­‐uuringus) • Protsessid ja käitumisviisid, nende toimemehhanismide mõistmine, loomine ja muutmisvõimalused (nt. ülevaateuuringus, eksperimendis, arendusuuringus, tegevusuuringus) • Nähtused, millised on seaduspärasused (nt. ülevaateuuringus, eksperimendis) • Sündmused, nende esilekutsumine ja seletamine (nt. tegevusuuringus, ülevaateuuringus) • Juhtumid, nende põhjalik selgitamine (nt. kirjeldavas uuringus) • Käsitlusviisid, arvamused, tähendused (nt. kirjeldavas uurimuses, tõlketöös)
  6. 6. 2. Uuringustrateegiad • Kirjeldav uuring, ülevaateuuring (survey) – kirjeldav uurimus, mis kogub loomulikus olukorras infot ja määratleb seoseid nähtuste või nende komponenEde vahel • Eksperiment (experiment) – katse kontrollitud olukorras põhjuslike seoste kontrollimiseks • Arendusuuring (design based research) – uue lahenduse -­‐ objekE, protsessi -­‐ loomine • Tegevusuuring (ac4on research) – olukorra parandamisele suunatud • Hinnangu-­‐uuring (evalua4on research) – objekEde/ protsesside võrdlemine tunnuste alusel, reastamine, et anda hinnangut väärtusele; objekE/protsessi eesmärgipärasuse väljaselgitamine
  7. 7. Näited: mis uuringustrateegiad? • 2006. aasta äikesevaatlused Muhus • Aspartaami kasutamisest ja leidumisest karastusjookides • Omadussõnad trükireklaamides • Neljaliikmelise pere ostukorv ja muud kulutused • InterneEkaubanduse tuntus põhikooliõpilaste seas • Koolirõõm ja seda mõjutavad tegurid • Mida hindavad õpilased õpetajates • Kas inimesed teavad ja kus kasutatakse Võrumaa tunnuslauset? • Erinevate juureEste mõju piima hapnemisele • Hõõglambi ja säästupirni võrdlus • Õpilaste helkurite peegeldusomaduste võrdlemine • Õunaäädikas ja selle valmistamine • Uuemeedia võimaluste kasutamine tavakoolis õpilaste akEveerimiseks • "Varsakabja" kodulehe koostamine • Viirustõrje programmide võrdlus • Tõlketöö Nan Gilbert "The Unchosen" • Lapsena Siberis • Rahvaarvu muutus kodukohas viimase 10 a jooksul ja sellega seonduvad probleemid • Minu vanaisa Joann Adramehe elulugu • Nõukogude aja noore inimese elu • Minu vanaisa ja ema elu EesE erinevate võimurežiimide ja NLKP peasekretäride ajal • Õpperada: Igaküla talud ja pered, kohad ja legendid • EfekEivne tunniplaan – võimalik või võimatu? • Koolilõuna vastavus EesE toitumissoovitustele • Milline peaks olema interakEivne klass
  8. 8. Uuringutüübi valik sõltub teadmisest • Avastuslik uuring: Uuritava probleemi komponendid ja võimalikud seosed on osaliselt tundmatud. Põhitunnuseks probleemi lahendamisel on selle paindlikkus. Kui saadakse uut infot võib lahenduse otsimise käik muutuda. • Kirjeldav uuring: Probleemi komponendid on häsE teada kuid vajavad struktureerimist. Struktureeritud instrumendid, uuringuplaan stabiilsem. • Põhjuslik uuring: Uuritava probleemi komponendid on struktureeritud ja teada ja uurija saab tegeleda põhjuslike seostega. Eksperiment.
  9. 9. RAKENDUSUURINGUID PÕHIUURINGUID Avastuslik ja kirjeldav uuring • Kirjeldatav (descrip4ve) – uurija püüab dokumenteerida, mis nähtused ilmnevad. See võib olla nii kvalitaEivne (kirjeldus sõnades) või kvanEtaEivne (kirjeldus numbritega). – Etnograafiline, autoetnorgaafiline (ethnographic) – püüab kirjeldada grupiliikmete käitumist ja vastasEkuseid suhteid sotsiaalsel tasandil. See põhineb kvalitaEivsel tehnikal, eelkõige vaatlusel ja tähelepanekul. – Ajalooline (historical) – püüab kirjeldada ja seletada mineviku olusid. Põhineb kvalitaEivsetel andmetel: dokumenEdel ja suulistel jutustustel.
  10. 10. Põhjuslik uuring • Seoseid PÕHIUURINGUID otsiv (correla4onal) – uuringus leitakse ühe muutuja seos teise muutujaga, uuritakse vahekorda kahe muutuja vahel, mille üle uurijal puudub otsene mõjutamise võimalus (nt. vanus ja õppeedukus, tegevus ja tulemus), eesmärk on leida seoseid kahe erineva muutuja vahel, puudub võimalus tõestada. • Eksperimentaalne (experimental) – uurija manipuleerib ühe muutuja taset ja vaatleb teise muutuja taseme muutust (nt. muudetakse õpetamise metoodikat ja vaadeldakse õppeedukust). Eesmärk on kontrollida, kas kahe muutuja vahel on mingit põhjuslikku seost.
  11. 11. Eksperimendi tüüpe • Eksperimendi käigus uurija kogub andmeid, et oma oletust kontrollida – Mõõtmiseksperimendis tehakse mõõtmisi – Vaatluseksperimendis tehakse vaatlusi – Mudeleksperimendis luuakse uuritava objekE mudel (või makeD), mille abil tehakse mõõtmisi/vaatlusi ning seejärel kantakse mudeliga saadud tulemused üle reaalse fenomeni kirjeldamisse (kasutatakse kui ei saa eksperimenE läbi viia reaalse nähtusega, sest see on liiga väike/suur, aeganõudev, kompleksne, ohtlik katsetamiseks) – Simulatsioon kui eksperiment on nähtuse, protsessi või olukorra mudeldamine katse eesmärgil, mida võib teha nii reaalses olukorras läbi mängides, kui ka arvuEsimulatsioonina – MõLeline eksperiment toimub mõDeliste objekEdega, mida teooriate kohaselt seotakse, kasutades dedukEivset, indukEivset või abdukEivset loogikat
  12. 12. METOODIKA EESMÄRK UURIMISKÜSIMUS, HÜPOTEES TULEMUSED UURIMISTEEMA TULEMUS TOETAB JA VÕIMALDAB TULEMUSI HINNATA KIRJANDUSE ÜLEVAADE VASTUSED PROBLEEM TÄPSUSTAB PIIRAB MÄÄRAB LUBAB LOOB
  13. 13. Probleem Oletus Vaatlused, andmed Teadmised Ideed Katseplaan ja teostus Tulemuste uurimine Järeldused Üldistus Ana- Hinnang loogia Probleemi oletatava lahenduse loomine Probleemi oletatava lahenduse õigsuse kontrollimine
  14. 14. Lühiuurimus põhikoolis • Sissejuhatus: – Töö pealkiri – Uuringu teema valik: vajalikkus, huvi seda uurida – Probleemi püsEtamine, töö eesmärk ja uurimisküsimused • Kirjanduse ülevaade: – Selgitada, kuidas see erineb referaadist – Teabe kogumine, korrastamine, – Tööga seotud info väljaselekteerimine ja sünteesimine teksEs, – Oma seisukohtade sõnastamine kirjanduse põhjal • Uuringu metoodika: – Uurimuse kavandamine, ajakava, – Uuringustrateegia, uuringu instrumendid, analüüsi viisid, – Valim (kes või mis) või uuringu objekt (ese, protsess)
  15. 15. Kas referaat on uurimistöö? • Referaat on mingi teema, probleemi või kirjatüki sisukokkuvõte. • Referaat kirjeldab või resümeerib mõnda teemakäsitlust. • Referaat kirjutatakse kokku teiste autorite töödest ning selles esitatud referaadi koostaja mõLed peavad põhinema kirjandusallikatel. • Referaadi koostamine nõuab töös kasutatud kirjanduse allikates esinevate fakEde ja mõtete analüüsimist. • Referaadi eesmärgiks on arendada ainealase kirjandusega töötamise ja enda väljendamise oskust.
  16. 16. Kas tõlketöö on uurimus? • Tunneb tõlkeprotsessi ning tõlketöö käitumist uue kultuuri konteksEs, loob tõlketeksE semiooElise vastavuse originaaliga • Oskab rakendada oma teadmisi ja oskusi ning tõlkealast loovust • Oskab luua ja leida oma töös erinevaid variante ja • tõlkelahendusi • On pädev tõlkeelse ja -­‐järgse analüüsi teostamises • On tuDav erialase kirjandusega, orienteerub tõlketööks vajalikes interneE infoallikates ja andmebaasides, ning oskab neid kasutada • Osab tõlke loomisel teha meeskonnatööd
  17. 17. Lühiuurimus põhikoolis • Uurimuse läbiviimine, lahenduse pakkumine probleemile: – UuringuinstrumenEde loomine, (võib moodustada iseseisva arendusuuringu) – Andmekogumine , andmete süstemaEseerimine, – Andmeanalüüs muuhulgas kirjeldav staEsEka, andmete esitamine erineval kujul, – Arendus ja tegevusuuringus eseme/protsessi loomine, parendamine ja katsetamine – Järelduste tegemine, rakendusvõimaluste väljatoomine. • Töö rakendamine või rakenduse planeerimine • Töö kirjutamine ja vormistamine • Töö esitlemine ja kaitsmine (hindamine)
  18. 18. Mida sissejuhatusse saan kirjutada? • Uurimuse teostajal on uurimisobjekEst ja selle omadustest suhteliselt ebamäärane eDekujutus – saab sõnastada uuringu teema ja uurimisprobleemi • Uurimuse teostajal on uurimisobjekEst piisavalt selge eDekujutus defineerimaks kesksemaid mõisteid (muutujaid, objekE omadusi) – saab püsEtada uurimiseesmärgid ja esitada uurimisküsimusi. • Lisaks põhimõistetele on uurimuse teostajal piisav eDekujutus nende vahelistest empiirilistest seostest (objekE omaduste, nende põhjuste ja tagajärgede kohta) – saab formuleerida hüpoteese.
  19. 19. Abiks uurimisprobleemi püsEtamisel • Milles on probleem?: Milliste tunnustega me iseloomustame uurimisprobleemi? – Millised kontseptsioonid ja teoreeElised seisukohad selgitavad uuritavat sündmust/objekE? – Kuna ja mis Engimustes uurimisprobleem ilmneb? – Millal ja mis Engimustes ta ilmsiks ei tule? – Kuidas mõjutavad uurimisprobleemi ümbritsevas keskkonnas toimuv ja seal toimuvad muutused? – Kes on probleemi põhjustajad, kes on kannatajad? • Kuidas lahendada?: Mis on võimalikud probleemi lahendused? Kas need lahendavad olukorra piisavalt, miks miDe? • Kõike ei saa uurida, kitsendamine: Millist lahendust proovin mina, miks?
  20. 20. Karastusjookide liigne ja mõtlematu tarbimine Vähesed keskkonna-­‐ alased teadmised Vähesed keemia-­‐ alased teadmised Vähesed bioloogia-­‐ alased teadmised Vähesed sotsiaalsed oskused Jäätmete hulga suurenemine looduses Vähesed teadmised pH-­‐st, oskamatus siduda igapäeva eluga Ei tea seedeelundkonna talitluse iseärasusi Vähesed teadmised lahustest ja lahustuvusest Ei tea immuunsüsteemi talitluse iseärasusi Vähesed kogemused plakaEte koostamisel Halb suuline eneseväljendus Halb kirjalik eneseväljendus Vähesed kogemused info otsimisel ja olulise eristamisest ebaolulisest Väärkäitumine kesk-­‐ konna suhtes Ei mõtle oma tegude On halb eeskuju tagajärgedele Ei oska määrata pH-­‐d Ei tea tarbitava mõju seedeelundkonnale Ei oska analüüsida vaatlustulemusi ja teha järeldusi Ei tea tarbitava mõju hammastele Vähesed oskused koostada katse-­‐ plaani ja teha järeldusi Ei oska eDekandeid korrektselt vormistada Vähesed reporteri töö oskused Ei julge suuliselt väljendada Ei julge esineda Suhtlusbarjäärid Ei julge oma arvamust välja öelda ja kaitsta oma seisukohE Ei tea E-­‐ainete ja vitamiinide mõju Uurimistöö korraldamine põhikoolis on raskendatud Probleemipuu
  21. 21. Eesmärgid Suuline Kirjalik eneseväljendus eneseväljendus Õpilaste karastusjookide alase teadlikkuse tõstmine Keemialaste oskuste arendamine Sotsiaalsete oskuste arendamine Bioloogiaalaste teadmiste arendamine Lahused pH Keskkonnalaste teadmiste tõstmine Seisukohtade kaitsmine Organiseerimine Suhtlemine Reporteritöö ja oskused Seedeelundkond Immuunsüsteem
  22. 22. Halvad uurimisküsimused Kas saab uurida? • Kas MacDonald’i või Burger King’i burgerid on paremad (mille suhtes?)? • Mis on Skype’i tuleviku äriplaan (kas lubatakse uurida)? Lai või kitsas? • Kas põhikooliõpilaste (kelle?) pädevused (millised?) on rohkem (kui palju?) arenenud (mille suhtes?)?
  23. 23. Uurimisküsimused Järjestamine • Mis juhtus? • Milline on sündmuste toimumise järjekord? • Millistest etappidest mingi nähtus/tegevus/ sündmus koosneb?
  24. 24. Uurimisküsimused Võrdle ja vastanda • Millised on nähtustega seotud sarnased ja erinevad tunnused/omadused? • Millised nähtuse 1 tunnsed on sarnased/ vastavad nähtuse 2 tunnustele ja kuidas?
  25. 25. Uurimisküsimused Kirjelda omadusi • Milliseid kategooriaid/tunnuseid nähtusel on? • Mis iseloomustab nähtuse komponente?
  26. 26. Uurimisküsimused Osast tervikule ja vastupidi, üldistamisprintsiip • Mis on kogu nähtuse või kogu kontseptsiooni sisu? • Mis on selle peamised iseloomulikud osad? • Millised on peamiste osade komponendid?
  27. 27. Uurimisküsimused Vaatepunk7d ja perspek7ivid • Mis on nähtuse erinevad perspekEivid? • Kuidas käituvad/mõtlevad erinevate perspekEivide esindajad? • Miks erinevad perspekEivid esinevad? • Kuidas on erinevad perspekEivid kooskõlas/ vastuolus?
  28. 28. Uurimisküsimused Probleemilahendamine, Probleem/lahendus • Milles seisneb probleem? • Mis on probleemi võimalikud lahendused? • Milline võimalik lahendus on parim? • Kuidas seda lahendust ellu viia?
  29. 29. Uurimisküsimused Protsess, Põhjus/tagajärg, ennustamine • Millest see nähtus on Engitud ja mis on selle tagajärjed? • Mis võiks järgmisena juhtuda?
  30. 30. Hüpotees • Hüpotees on ”teaduslikult põhjendatud oletus” • Hüpotees on uurimisküsimuse oletatav vastus TEOORIA HÜPOTEES dedukEivne indukEivne VAATLUS TÕESTUS Kontrollitav Selgelt sõnastatud Kui ulatuslikult seletab? Mida võib veel seletada? Sobivus kehEvate paradigmadega TEOORIA OLETUS MUSTER VAATLUS
  31. 31. Mõju ennustav hüpotees Hüpotees on kontrollitav väide, mis võib sisaldada ennustust ….VÕIB põhjustada … Šokolaad võib põhjustada vistrikke. Teede soolatamine võib mõjutada elusEkku. Järgmisena peaks mõtlema, mida ennustus eeldab, KUIDAS võib põhjustada ja MIS ON TAGAJÄRG? KUI… SIIS… Kui lehe värvuse muutus sügisel on seotud temperatuuriga, siis madal temperatuur mõjutab/põhjustab taimede lehtede värvuse muutust.
  32. 32. Tegurid hüpoteesis • Hüpoteesis on alaE kaks tegurit. • Üks on ”sõltuv tegur”, ja teine ”sõltumatu tegur" • Sõltuv tegur on see, mida me eksperimendis vaatleme ja mõõdame, sõltumatu tegur on see, mida me teadlasena eksperimendis kontrollime ja muudame Kui lehe värvi muutus on seotud temperatuuriga, siis taimede mõjutamine madala temperatuuriga põhjustab muutusi ehe värvis.
  33. 33. Nullhüpotees • Null hüpotees on sageli vastupidine sellele oletusele, mida uurija tegelikult usub juhtuvat, seda kasutatakse hüpoteesi ümberlükkamiseks. • Hüpoteesi kontrollimine on null-­‐hüpoteesi paikapidavuse kontrollimine eksperimentaalsete andmete valguses. • Sõltuvalt katse tulemustest null hüpotees kas lükatakase ümber või leiab kinnitust. Küsimus: Kuidas sõltub valgusfoorile reageerimise kiirus tarbitud alkoholikogusest? H: Kui inimese reaktsiooniaega mõjutab alkohol, siis manustades juhile alkoholi kasvab reaktsiooniaeg. H0: The Keskmine reaktsiooniaeg, mis juhil valgusfoorile reageerimiseks kulub ei muutu, kui kuhil on joobeseisund > 0.1 promilli. Kui (UurimisDöö kursus) mõjutab, siis
  34. 34. Valim • EnamasE ei saa uurija uurida üldkogumit uuringu objek7dest, seetõDu võetakse üldkogumit iseloomustav valim • Valim on uuringusse kaasatute hulk, mille põhjal leitakse uuringu probleemile lahendus. • Valim iseloomustab üldkogumit teatud tõenäosusega, sõltuvalt sellest, kuidas valim on võetud. • Valimisse võivad kuuluda: – Inimesed (nt. ülevaateuuringus) – Dokumendid, teksEd, pildid jms. (nt. kirjeldavas uuringus) – Vaatlused nähtuse või protsessi kohta – Juhtumid (erilised, või iseloomulikud)
  35. 35. Andmekogumise viisid • Erinevates uuringustrateegiates võib vajaduse järgi kasutada erinevaid andmekogumise viise • Vaatlus: • struktureeritud • struktureerimata • Test: teadmiste mõõtmiseks • Küsitlus: arvamuste, hoiakute ja info kogumiseks – Kirjalik: KüsimusEk • valikvastustega • vabavastustega – Intervjuu: • Isikute või rühmadega – Struktureeritud – Pool-­‐struktureeritud – NarraEivne • Fooksrühma intervjuu
  36. 36. Küsitlused • Kirjalik küsitlus, struktureeritud suuline intervjuu/ telefoniintervjuu – Pikaajalised (longitudinal) – viiakse läbi pikema ajaperioodi jooksul samade vastajatega. – Läbilõikelised (cross-­‐secEonal) -­‐ erinevatel ajahetkedel uuritakse erinevaid vastajaid (uuring tehakse samal ajamomendil) (nt. Arvamusuuring). – Trendi või ennustuslikud uurimused (trend, predicEon study) -­‐ uuritakse mõnda valitud faktorit pidevalt aja jooksul, võivad olla nii pika-­‐ kui lühiajalised (nt. Rahvastku uuring). – Test on üks küsitluse tegemise viisidest. Test on võimete, oskuste, arusaamise, teadmise või saavutuse mõõtmise vahend.
  37. 37. Küsitlused
  38. 38. Vaatlused Vaatlus võib olla: -­‐ süsteemitu või süstemaaEline (kasutades vaatlusprotokolli) -­‐ ühekordne, episoodiline või järjepidev -­‐ loomulikus keskkonnas või katseEngimustes provotseeritud (läheneb eksperimendile) -­‐ konstanteeriv, tõlgendav või hinnanguline -­‐ avatud või varjatud -­‐ kõrvalejääv või osalev • Tänapäeval asendadatakse vaatlus sageli videoga
  39. 39. Vaatlusprotokoll – konstanteeriv juhtumi vaatlusprotokolli abil
  40. 40. Vaatlusprotokoll – konstanteeriv suunatud vaatlus Eelnevalt on määratletud, mida soovitakse jälgida, milliseid näiteid on vaja koguda. hDp://www.neirtec.org/evaluaEon/PDFs/PreparingtoCollect2d.pdf
  41. 41. KvanEtaEivne (või struktureeritud) vaatlus • KvanEtaEivse vaatluse tegemiseks läheb tavaliselt tarvis spetsiifilisemat ja detailselt läbi mõeldud instrumenE – Vaatlusi tehakse kindlate ajavahemike järel. N: uurija vaatleb õpilasi iga tunni alguses 10 minuEt. – Vaatlusi tehakse ainult mingi kindla sündmuse järel. N: vaatlust tehakse klassiruumis siis kui õpilane rikub korda • KvanEtaEivse vaatluse tulemused sisaldavad tavaliselt üldarvu, sagedust, osakaalu (protsenE)
  42. 42. Vaatusprotokoll – hinnanguline juhtumi vaatlus Eelnevalt on määratletud vaadeldavad elemendid ja hinnanguline skaala hDp://www.horizon-­‐research.com/instruments/lsc/cop.pdf
  43. 43. Kodeeritud vaatlusprotokoll Sündmuste ajalise järgnevuse jäädvustamine koodide abil hDp://www.umaine.edu/center/MST/Teaching_ObservaEon_Protoc.pdf
  44. 44. Video kasutamine vaatluses • Video on sekkuv jäädvustamismeetod • Osalejavideod kui vähesekkuv enesevaatluse meetod • Osalejate kaasamine videote analüüsimisse hDp://www.eval.org/Resources/QDA.htm
  45. 45. Etnograafiline uurimus • Vaatluse abil inimrühma või sotsiaalse koosluse kirjeldamine ja mõistmine • Pikemaajaline vaatlusperiood • Loomulikus keskkonnas • Vaatleja elab koos vaadeldavatega: alusfilosoofaks vaatleja mõistab vaadeldavate poolt kasutatavaid sümboleid ja tähendusi (sümbolistlik interaktsionism) või ka autoetnograafia Õpilase kogemused Facebook’is Uue digikultuuriga õppija
  46. 46. Intervjuud • Struktureeritud (standardiseeritud) või strukureerimata • Avatud või suletud küsimustega • Otsese huvisuunaga küsimused ja tagamõDega/ kaudsed/projekEivsed küsimused (ei viita otseselt, mida küsitakse) • Fookusrühma intervjuu, rühma-­‐ ja individuaalsed intervjuud, narraEivne intervjuu • Tänapäeval intervjuud audiosalvestatakse ja töödeldakse digitaalselt. • ‘Mõtle valjusE’ protokoll (tegevuse ajal, tegevuse järgne)
  47. 47. Intervjuu või küsimusEku protokolli eDevalmistamine Kontrollitavad teoreeElised kontsepEd Intervjuu küsimused Küsimuste esitamisjärjekord
  48. 48. Tüüpküsimused • Taustaküsimused • Kirjelda! • Jaga kogemust! • Kirjelda käitumist või tegevust! • Sinu teadmised millestki… • Teadmise konstrueerimist jälgivad küsimused • Võrdlemine • Sinu tunded, emotsioonid, arvamused, tõekspidamised • Sinu soovitused
  49. 49. Täpsustavad küsimused • Tooge mõni näide...? • Kas saaksite sellest rohkem rääkida...? • Mida te selle all mõtlete ...? • Mis tundeid see teis tekitab...? • Mida veel tahaksid lisada? • Kuidas selle kokku võtaksid, seda üldistaksid? • Vihjamine, suunamine • Sekkumine, katkestamine • Küsimuse täpsustamine, üleküsimine, ümbersõnastamine
  50. 50. Poolstruktureeritud intervjuu • Uurija esitab avatud küsimusi (laseb pildi/katse põhjal seletada) • Uurija ei oota ühest vastust, vaid uuritavate erinevaid arvamusi • Küsimuste esitusviis ja järjekord võib muutuda erinevate intervjueeritavatega • Küsimusi esitatakse loomulikus olukorras ja püütakse saavutada usalduslik suhe
  51. 51. Fookusrühma intervjuu • Fookusrühma intervjuu on üks rühmaintervjuu vorme • Erinevus rühmaintervjuust -­‐> fookusrühma liikmed suhtlevad üksteisega, küsivad üksteiselt küsimusi • Intervjueerijal on moderaatori roll • Oluline on luua mitmekülgsete vaadetega fookusrühm • Fookusrühma intervjuu sobib teemade avamiseks, hüpoteeside genereerimiseks, andmete analüüsimiseks ja interpreteerimiseks osalejaid kaasates Mida hindavad õpilased õpetajates Õpingute poolelijäämise põhjused Koolirõõm ja seda mõjutavad tegurid
  52. 52. NarraEivne intervjuu • Filosoofiline taust: Inimtegevus, teod, tajud, kogemused mõeldakse välja ja vahendatakse kultuuriliste ja isiklike narraEivide kaudu • NarraEiv loob reaalsuse • Intervjueerija annab intervjueeritavale monoloogilise õiguse sündmustest vabalt ja sekkumata jutustada • Täpsustatakse jutustuse järel järelküsimustega Lapsena Siberis 43. lend
  53. 53. Intervjueerimise vead • Keerulised mõisted on arusaamatud • Ära kohe küsi peamist, enne on vaja küsitletavat häälestada • Ära küsi abstraktsete vaid konkreetsete asjade/ näidete/juhtumite kohta • Vajadusel anna lisaselgitusi, miks seda asja küsitakse (see võib aga mõjutada vastust) • Väldi vastuse determineerimist (‘olete ju nõus, et..) • Ülekuulaja sEil
  54. 54. Fenomenograafiline uurimus • Ilmingute kujutamine, nende kirjeldamine • Uuritakse, kuidas maailm vaadeldavatele teadvustub, kuidas nad asju mõistavad ja mõtestavad. • Uuritakse, kuidas mõistmine sõltub iseloomulikest tunnustest (sugu, vanus, haridus) • On vajalik, et mõista, kas uuritavad lähtuvad samasugusest maailmapildist kui uurija • Vajalik on uuritavate kogemuse kaardistamine • Kasutatakse intervjuusid TeksEd, mida loevad minu eakaaslased Noorte keelekasutus täiskasvanute silme läbi
  55. 55. Fenomenograafilise intervjuu küsimusi • Mida tähendab sinu jaoks … • Kuidas tuleks suhtuda… • Keda peaks kaasama.. • Mismoodi sa mõistad…
  56. 56. NarraEivsete andmete sisuanalüüs • Andmete vähendamine (juhuslikud näited andmekogumist) • Segmenteerimine, segmendi suuruse valimine • Esmane kategoriseerimine, kodeerimine: kategooria, kategooria nimetus, kategooria kirjeldus, kategooria näide, kas kategooriad moodustavad hierarhia, paremusjärjestuse – Intracoder reliability (usaldatavus) (kas eri kodeerijad on järjekindlad koodide kasutamisel) – Interrater reliability (kas kodeerijad kodeerivad nähtust sama koodiga) • Andmemassiivi kategoriseerimine
  57. 57. Intervjuu (essee, jutustuse) vastuste kategoriseerimine • Uurija loeb läbi kõik intervjuu vastused ja leiab võimalikud kategooriad. • Uurija loeb uuesE läbi vastused ja liigitab iga vastaja vastuse kategooriate alla (kas arvuliselt või variatsioonidena). • Näit: PosiEivsed küljed olid: – huvi tõus (7 inimest– Näit. EriE sobib poistele. Tegemist on arvuEte ja aine sidumisega, mis tõstab kindlasE huvi). – võrdne osalemisvõimalus (2), – osalejate akEivsus (14)2 Vastuste kategooriate abil võib iseloomustada ka vastajaid • Iga vastus peab sobima ainult ühte kategooriasse, vastasel korral tuleb kategooriaid korrigeerida.
  58. 58. Põhjenda, miks me ei tohiks Suure Munamäe ja teiste Lõuna-­‐ EesE kuplite nõlvu metsast paljaks raiuda?  Puud PÕHJUS 1: Õhuga seotud põhjendused toodavad hapnikku  Puid on vaja muidu ei saa hingata, hapnik saab otsa.  Puud toodavad hapnikku. Kui need maha raiuda, jääks värsket õhku vähemaks.  Sest puud toodavad hapnikku.  Puud toodavad õhku  Sest, et igal pool peavad kasvama puud ja need puud annavad õhku.  Sellepärast ,et mets on loodusvara ja puhastab õhku.Kui see kõik maha raiuda,siis saastub õhk palju rohkem, kuna kokku on seda metsa väga palju.  Õhu 7heduse muutus kuplitel  Kõrgemal  Värske õhk  Sealt saame värsket õhku. Seal on kaunis loodus.  Kui need maha raiuda, jääks värsket õhku vähemaks.  Õhk läheks umbseks  Värske õhu puudus võib tulla mägi võib kokku variseda on õhk hõre.Puud toodavad hapnikku ja kui puid ei ole siis ei ole ka hapnikku seal.  Kuna kõrgemal on õhk hõre ja puud toodavad õhku. Inimesed ei saaks enam käia. Pealegi on seal tuuline puud varjavad tuult. • Kliimamuutus • Kliima muutub, tuulte ja vihma mõju tugenveb, tekib erosioon.  Õhusaastus  Sest et õhk ei saastuks rohkem.  Kuna puud puhastavad õhku ja valmistavad hapniku.
  59. 59. StruktuurielemenEde kategoriseerimine • Eelnevalt on täpsustatud süsteemi elemendid ja nendevahelised oletatavad seosed • Kategoriseeritakse kooskõla mudeliga (binaarselt võib näiteks kategoriseerida iga struktuuri esinemist või iga seose esinemist (1/0))
  60. 60. NarraEivi struktuurne visualiseerimine • NarraEivist võib analüüsimisel koostada mõistekaardi, järelduskaardi • Järgnevalt võrreldakse teatud struktuurielemenEde olemasolu saadud skeemidel või rühmitatakse narraEivid eri tüüpi juhtumiteks
  61. 61. Andmeanalüüsi viisid • Andmed on narraEivsed: – Sisuanalüüs, kategoriseerimine • Kategooriad on eelnevalt määratletud • Kategooriad kujunevad teksEst • Andmete teisendamine numbriliseks • Andmed on numbrilised – Kirjeldav staEsEka – RisDabel – Korrelatsioon (seosed)
  62. 62. nominaalskaala ordinaalskaala intervallskaala
  63. 63. Andmetüübid ja staEsEka • Otsesed kvanEtaEivsed andmed: – Intervallskaala • Sagedused • Kirjeldav staEsEka • Keskmiste võrdlemine – Järjestusskaala (nt. LikerE skaala) • mood ja mediaan • Kaudsed kvanEtaEivsed andmed: Esmalt leitakse kategooriad: – Nominaalkaala (üksteist välistavad kategooriad) – Järjestusskaala (kategooriate paremust saab järjestada – Intervallskaala (binaarne 1/0 kodeerimine)
  64. 64. Korrelatsioonianalüüs • Korrelatsioon on kahe omaduse või muutuja seose mõõt. • Korrelatsiooni ilmnemine ei eelda põhjuse-­‐ tagajärje suhet kahe muutuja vahel.
  65. 65. Korrelatsioonanalüüs • StaEsEline olulisus näitab staEsElist usaldusväärtust. StaEsEline olulisus näitab, milline on tõenäosus, et teatud tulemus saadi miDe üksnes tänu juhusele. • p<0.05 tõenäosusega 95% üks muutuja iseloomustab teist (nende vahel on kas posiEivne või negaEivne seos), viga 5%. • p< 0.01 tugev seos 99%, viga 1%. • p< 0.001 peaaegu 100% kaDuvus, viga 0.1% • Determinatsiooni kordaja r2 näitab mõju suurust, kahe tunnuse ühisosa, mis moodustab seose • 0,20 kuni 0,35 – väga nõrk seos kahe muutuja vahel (üks tunnus kirjeldab teisest vaid 4%) • 0,35 kuni 0,65 – staEsEliselt olulised seosed, võib teha juba algelisi ennustusi uuritava grupi tunnuste seoste kohta. • 0,65 kuni 0,85 – ennustused uuritava grupi ja isikute kohta on võimalikud • üle 0,85 – kahe muutuja vahel on oluline seos (üks tunnus kirjeldab teist vähemalt 72%)
  66. 66. Arendusuuring (design-­‐based research) • Wang and Hannafin (2005): Arendusuuring on süstemaaEline ja paindlik objelEde, protsesside ja prakEkate edendamisele suunatud tsükliline analüüsi, disainimise, arendamise, ja rakendamise metoodika, mis tugineb uurijate ja prakEkute vahelisele koostööle autentsetes situatsioonides ja mille tulemuseks on kontekstuaalselt paindlikud disainiprintsiibid ja -­‐teooriad.
  67. 67. Arendusuuringud • Disaini-­‐ e. arendusuuringud on saanud üheks juhEvaks meetodiks arendamaks ja uurimaks kuidas kasutajad uute tehnoloogiatega võikisd tegutseda. • Arendusprotsess hõlmab nii prakElise keskonna kui ka tegevuse disaini (Reigeluth, 1999), ning on ka teooriate tesEmise ja loomise raamisEk (Cobb, 2001; Edelson, 2002; Sweller, 2004).
  68. 68. Arendamine ja õppimine • Arendamise kaudu õppimine (Kolodner, Crismond, Gray, Holbrook, & Puntambekar, 1998) õpilased miDe ainult ei mõtle komplekssetest süsteemidest meie ümber kui disainidest, vaid oskavad ka ise mõne kunstliku süsteemi luua, millel on sarnased omadused. • Arendamise kaudu õppimine on õppeainete ülene, prakElisele tegevusele orienteeritud, loov, eristumisele suunatud, meeskonnatööd nõudev, moEveeriv, akEveeriv, vastutustunnet arendav ning sünteesiv õppimine, mis viib erialaste vilumuste kujunemiseni (Wijnen, 2000).
  69. 69. Disaini mõiste • Disaini võib mitme7 seletada: – Kui disainimise protsessi, mille läbi jõutakse lahenduseni – Kui disainiprotsessi tulemit (objekt, mudel, probleemsituatsiooni lahend) • Disainimine on lahendite leidmine määratlemata struktuuriga probleemidele (Hmelo et al., 2000). • Perkins’i (1986) arvates võib kõiki kompleksseid süsteeme vaadata disainidena ning selliste süsteemide mõistmine ja redisainimine on üks disainikontseptsiooni rakendusi • Disainimisel avatakse nii süsteemi osad, nende funktsionaalsed rollid ning nendevahelised põhjuslikud seosed ja toimemehhanismid (Hmelo et al., 2000).
  70. 70. Kes osalevad arendusuuringus? • Arendusuuring eeldab partnerlust kasutajate ja arendajate vahel. • Kaasavad arendusuuringud erinevad kasutajate arendusse kaasamise tüübi poolest -­‐ neid eristab kasutajatele ja arendajatele antud arendusotsuste tegemise õigus. • Kaasatuse ühes otsas on kasutajad pelgalt arenduse tesEjateks, teises aga on kasutajad ise peamised arenduse loojad.
  71. 71. Kasutajakeskne arendus • Kes on selle “asja” kasutajad? • Mis on nende eesmärgid ja ülesanded? • Millised on kasutajate kokkupuuted ja kogemused selle “asjaga” ja sarnaste “asjadega”? • Millised iselle “asja” funktsionaalsusi kasutajad vajavad? • Mis lisainfot “asja” kasutajad võivad vajada, ning millisel viisil nad seda soovivad saada? • Kuidas see “asi” kasutajate arvates peaks töötama? • Kuidas “asja” selline disain toetab kasutajate kogniEivseid protsesse? Aimee Truchard and Rassa Katz-­‐Haas:"Ten Guidelines for User-­‐Centered Web Design"
  72. 72. ADDIE mudel
  73. 73. Mõned disainimudelid: Protsessimudelid Ilmnemise mudelid Seemnemudelid Hagen & Robertson (2009)
  74. 74. Meta-­‐arendusuuring: Külvamine-­‐ uuesEkülvamine mudel Visioon Hinnang Analüüs Kasutuslugu Prototüüp Kogukonna ideed Evolutsioon Kogukonna ideed* Külvamine Taaskülvamine
  75. 75. Abivahendid andmekogumisel ja andmete analüüsil • Metafoorid • Mõistekaardid, ideekaardid, järelduskaardid, järgnevuskaardid • hDps://noteapp.com/ hDps://bubbl.us/ • Süsteemikaardid ja -­‐mudelid • Mustrid • Tüüpkasutajad (personas, stakeholders) • Stsenaariumid • Peamiste tegevuste sketšid (storyboard) hDp://www.sketchup.com/, koomiksid • Paberprototüübid, makeEd • hDp://scratch.mit.edu/ • Esseed, jutustused, videod • Refleksioonid hDp://reflex.aalto.fi/ • Süsteemides kogunevad andmed ja nede visualiseerimine
  76. 76. Metafooride kasutamine arendusuuringus • Metafoor on analoogia kahe objekE või idee vahel, kus esialgset objekE tähistatakse analoogse objekE kirjelduse või sõna abil. • Analoogia on kahe miDesarnase objekE sarnasuste kõrvutamine/ võrdlemine. Internet = dušš
  77. 77. Metafooride kasutamine arendusuuringus Mul on ülev meelolu! Mul on madal meeleolu! Lackoff’i raamat “Metaphors we live bye” väidab, et metafoorid on enamat kui analoogid, nad mõjutavad otseselt meie taju ja mõistmist, me elame metoafooride kaudu.
  78. 78. Kasutajate/osapoolte arhetüübid Kasutaja: • Vajadused, soovid, eesmärgid • MoEvatsioon • Harjumused, harjumuslik käitumine -­‐ mida alaE teeb, mida ei tee kunagi • Kogemused, kultuuritaust • Ootused antud olukorras, mingi protsessi või objekE suhtes Disaini funktsioonidele kasutaja kaardistamine hDp://www.steptwo.com.au/papers/kmc_personas
  79. 79. Mustrite avastamine Mustri eesmärk Mis on iseloomulik, mis on erinev Mis meeldib kasutajale, miks?
  80. 80. Arendusuuringu algusfaasis vajaduste väljaselgitamine • Kes on selle “asja” potentsiaalsed kasutajad? • Mis on nende eesmärgid ja ülesanded? • Millised on kasutajate kokkupuuted ja kogemused selle “asjaga” ja sarnaste “asjadega”? • Millises arendusuuringu faasis seda on vaja mõõta? Andmekogumismeetod: Intervjuu KüsimusEk
  81. 81. FormaEivne hindamine parandamiseks • Milliseid selle “asja” funktsionaalsusi kasutajad vajavad? • Kuidas “asja” selline disain toetab kasutajate kogniEivseid protsesse? • Mis lisainfot “asja” kasutajad võivad vajada, ning millisel viisil nad seda soovivad saada? • Kuidas see “asi” kasutajate arvates peaks töötama? • Millises arendusuuringu faasis seda on vaja mõõta? Andmekogumismeetod: Vaatlus KüsimusEk, Mõõtmine
  82. 82. Neli hinnangu taset - Donald Kirkpatrick 1959 I. Kasutaja reaktsioon • Kas süsteem meeldis? • Kuidas meeldisid süsteemi komponendid, disain, simuleeritud protsess, vms • Kui vajalik (relevantne) tundus süsteem kasutajale? • Kus seda süsteemi saab kasutada? • Kas süsteemi kasutamine oli väärt kasutamisele kulunud aega? • Mil määral süsteemi kasutati? • Kas kasutamine oli mugav? • Mil määral tuli vaeva näha, et süsteemi kasutamine annaks soovitud tulemuse? • Kas süsteem oli kasutajasõbralik? • Millises arendusuuringu faasis seda on vaja mõõta? Andmekogumismeetod: Vaatlus, KüsimusEk, Intervjuu
  83. 83. Neli hinnangu taset - Donald Kirkpatrick 1959 II. Mida kasutajad õppisid? • Kas süsteemi kasutamine õpetas midagi, mida see pidi õpetama? • Kas süsteemi kasutajad kogesid seda, mida nad pidid kogema? • Kas süsteemi kasutades tuli rakendada planeeritud teadmisi ja oskusi? • Kas süsteemi kasutamine avaldas oodatud mõju? • Kas süsteemi kasutamine toetas kõiki kasutajarühmi sarnaselt? • Kuidas erines erinevate kasutajarühmade süsteemi kasutusviis ja tulemus süsteemi kasutamisel? • Millised ootamatud tagajärjed olid süsteemi kasutamisel erinevatele kasutajarühmadele? Millised muudatused süsteemis on seetõDu vajalikud? • Millises arendusuuringu faasis seda on vaja mõõta? Andmekogumismeetod: Vaatlus, KüsimusEk, Intervjuu
  84. 84. Neli hinnangu taset - Donald Kirkpatrick 1959 III. Kuidas muutus kasutajate teadmine/käitumine – Mil määral süsteemi kasutajate teadmised ja oskused edasi arenesid ja kas areng toimus ettekavatsetud suunas? – Kas süsteemis õpitut kasutajad ka rakendavad? – Kas kasutajate käitumises või nende rollides ilmes kasutamise järel muudatusi? – Kas muutus kasutajate teadmistes ja käitumises viis nad uuele oodatud tasemele? – Kas kasutaja on oma muutusest teadlik? – Millises arendusuuringu faasis seda on vaja mõõta? Andmekogumismeetod: Vaatlus, KüsimusEk, Intervjuu
  85. 85. Neli hinnangu taset - Donald Kirkpatrick 1959 IV. Millist mõju kasutajale avaldab kasutajale või tema keskkonnale • Kuidas muutus kasutajate (töö)keskkond kasutamise tagajärjel? • Milline on keskkonnamuutuse mõju kasutajale? • Millises arendusuuringu faasis seda on vaja mõõta? Andmekogumismeetod: Vaatlus, KüsimusEk, Intervjuu, mõõtmine
  86. 86. Hindav uuring (EvaluaEon research) • On Võib olla ka kaasav uuring (parEcipatory research) rakendusuuringu üks vorme, mille eesmärgiks on uuritava objekE (isikud, programmid,produkEd) evalveerimine (Guba & Lincoln, 1981). • Evalveerimise tulemiks on hinnang uuritavale objekEle: – Kas objekE rakendamisel on soovitud tagajärjed? (Kas see töötas?) – Kuidas uuritav objekt funktsioneerib? – Kas uuritav objekt on ratsionaalselt kasutatav (cost effecEve)? Kas on odavamaid võimalusi? – Kuidas uuritavat objekE tuleks edasi arendada? Täpsemalt hDp://www.slideshare.net/kpata/evalveerimine
  87. 87. FormaEivne hindamine • Forma7ivne hindamine viiakse tavaliselt läbi programmi tegijate poolt töö käigus st kontrollitakse, kas valmisolevad moodulid on õiged ja töötavad. Fookuses on protsess! • 3 astmeline: • 1 hindaja 1 õppija • Väike grupp 6-­‐8 õppijat (siin faasis peaks olema õppijad õiges vanusegrupis, et saada objekEivset tagasisidet) • Kogu klass – see hindamise faas sõltub tugevalt arendaja kvalitaEivsetest meetoditest, näiteks intervjuudest ja vaatlustest.
  88. 88. SummaEivne hindamine • Summa7ivne hindamine kontrollib programmi kui terviku tööd. – N: kas õppijad ikka õppisid seda, mida nad pidid õppima? • SummaEivse hindamise abil on võimalik hinnata programmi headust ja konkurentsivõimet st võrrelda teiste programmidega.
  89. 89. Donald Kirkpatrick 1959 Neli evalveerimise sammu • Evalveerimise 4 sammu on vajalikud eelkõige piiratud eelarve Engimustes, kusjuures iga samm loob aluse järgmiseks evalveerimistegevuseks: – Õpilase reaktsioon – mida nad mõtlesid ja tundsid õppimise käigus – Õppimine – õpilaste teadmiste ja pädevuste kasv – Käitumine – õpilaste käitumise muutus ja pädevuste kujunemine õppimise käigus – Tulemused – üldine mõju õppija edukusele ning toimetulekule keskkonnas
  90. 90. Reaktsioon Mida õppija tundis meetodi rakendamise käigus Kas õppijatele meeldis ja nad nauEsid õppimist? Kas õpitav oli neile relevantne? Kas õppija aega kasutaE otstarbekalt? Kas õppijale meeldisid meetodi elemendid? Vahendid: Vaatlus, intervjuud, küsimusEkud Kiire ja odav!
  91. 91. Tegevusest osavõtjad peavad kirjutama jutumullidesse oma reaktsioonid seoses sellega, mida tuleks tegevuse käigus evalveerida ja mida Snoopy sellest arvab.
  92. 92. Õppimine Õppija teadmiste kasv enne ja pärast Kas õppijad õppisid seda, mida plaaniE? Kas õpetaja nägi õppimise käigus seda, mida oodaE Milline on õppijate areng ja kas see on toimunud soovitud suunas? Vahendid: küsimusEk, vaatlus või intervjuu Võimaldab kvanEtaEivselt hinnata, vähem rakendatav komplekssete pädevuste evalveerimisel
  93. 93. Infootsimise oskused • Küsimuste esitamine – Suudab iseseisvalt pärast teemaga tutvumist tõstatada probleemi, milleks infot otsida – Suudab juhendaja abiga formuleerida teema kohta küsimusi ja keskenduda probleemile – Toetub küsimuste ja probleemide püsEtamisel täiskasvanu abile • Planeerimine – Suudab iseseisvalt leida sobivaid kõrgekvaliteedilisi infoallikaid – Valib infot selekEivselt, sisu on kõikuva kvaliteediga – Liigub ühelt infoallikalt teisele, suutmata otsustada, millest võiks olla abi • Info kogumine – Suudab iseseisvalt infopäringuid esitada ja infot sorteerida saadud vastuste olulisuse alusel – Kogub infot mõningal määral organiseeritult – Ei suuda olulist infot leida Pädevus Mõõdetavad kriteeriumid
  94. 94. Infootsimise oskused • Info sorteerimine – Struktureerib leitud info loogiliselt – Struktureerib infot osaliselt – Jätab saadud info algsesse formaaE seda sorteerimata • Sünteesimine – Loob leitud info alusel originaalse lahenduse – Reorganiseerib ja kombineerib teiste poolt pakutud strateegiaid – Esitab teiste poolt leitud lahendusi • Hindamine – Kontrollib oma lahendeid et näha kas toetav info on piisav – Otsib juurde puuduvat informatsiooni – Ei mõtle lahenduse üle järele ega hinda infot Virtual training site of searches: hDp://www.vts.rdn.ac.uk/
  95. 95. ArEfakE hindamine: Lühikirjandi kriteeriumid Mõõdetavad kriteeriumid Skaala
  96. 96. Käitumine teadmiste ja pädevuste rakendamine Kas õppijad rakendavad teadmisi ja pädevusi, mida õpiE? Kas õppijate tegevuses on märgata muutusi Kas õppijad on teadlikud oma käitumise muutusest? Vahendid: vaatlus ja intervjuu Käitumise muutuse hindamine on pikaajaline ning hinnangud on kvalitaEivsed KüsimusEk ei ole objekEivne: mida teeksin/mida teen
  97. 97. SWOT analüüs • On strateegline planeerimisvahend, millega hinnatakse projekE v. organisatsiooni: – tugevusi (S) Strengths -­‐ Mis aitab seesmiselt kaasa eesmärgi saavutamisele? – nõrkusi (W) Weaknesses -­‐ Mis takistab seesmiselt eesmärgi saavutamist? – võimalusi (O) OpportuniEes, -­‐ Mis aitab väliselt kaasa eesmärgi saavutamisele? – ohtusid (T) Threats -­‐ Mis takistab väliselt eesmärgi saavutamist?
  98. 98. seesmine väline posiEivne negaEivne tugevus nõrkus võimalused ohud
  99. 99. IV: Post-­‐posiEvistlik e. interpreteeriv/ fenomenoloogiline lähenemine evalveerimisele • Evalveerimise kaasaegne lähenemisviis on interpreteeriv • Selles rõhutatakse subjek7ivsust ja reaalsuste paljusust, mis on kõik võrdväärsed ja loovad evalveerimisele spetsiifilise konteksE • See evalveerimismudel eeldab, et on olemas mitmed alterna7ivsed lähenemisviisid nähtusele, mida evalveeritakse ning evalveerija peab kirjeldama kõiki neid erinevaid lähenemisnurki, et saada nähtusest ülevaadet ning seda hinnata
  100. 100. Reageeriv, tundlik (responsive) evalueerimine • Oma raamatus Effec4ve evalua4on idenEfitseerivad Egon Guba and Yvonna Lincoln reageeriva evalueerimise neli olulist etappi: – (1) osapoolte (stakeholder) väljaselgitamine – (2) oluliste teemade ja probleemide väljaselgitamine osapooltega tehtavate intervjuude kaudu, – (3) osapoolte poolt määratletud probleemide, teemade kohta nende väärtushinnangust lähtuva info kogumine – (4) tulemustest ülevaate andmine osapooltele arusaadavas formaadis, tehes kogutud info põhjal vajalikke soovitusi erinevatele osapooltele
  101. 101. Tegevusuuring (AcEon research) • On rakendusuuringu üks vorme, mis seab eesmärgiks prakEkute ees seisvate lokaalsete probleemide lahendamise (Lewin, 1946). • Reegilina viivad seda läbi õpetajad, adminstreerijad, nõustajad jt. eesmärgiga leida probleemile sobivaid lahendusi • Nt. Mis põhjustab õpetajate läbipõlemist? • Tegevusuuring on tsükliline protsess, mis sisaldab: – lokaalse probleemi diagnoosimist, – uuringu planeerimist ja läbiviimist lokaalses konteksEs, – uuringutulemuste sihtgrupi probleemi lahendamise otstarbeks sõnastamist, – uurimistulemuste lokaalset ellurakendamist probleemi lahendamiseks. Ka kaasav uuring (parEcipatory research) Kuidas taastada koolirõõm põhikoolis?
  102. 102. Tegevusuuring Ühine probleemi määrtalemine Ühine tegevuste planeerimine Eksperimentaalsed uuendused Püsivad rakendused Tagasiside uuenduste rakendamisele Mõju järgimine, analüüsimine ja aruanne Lokaalne andmekogumine Tagasiside andmetele või Probleemi uus määratlemine või
  103. 103. Juhtumiuuring (Case study) Ka kaasav uuring (parEcipatory research) • Juhtumiuuring on üks rakendusuuringute liike, mis seab eesmärgiks empiirilise uuringu kaudu mõista mingi uuritava objekE (juhtum(ite) olemust teatud konteksEs, selle struktuuri, mõju, seal toimuvaid protesesse. • Juhtumiuuringu etapid: – Vali näitjuhtumid, mis iseloomustavad nähtust – Loe läbi juhtumiga seonduvad materjalid, tutvu juhtumiga seotud teguritega, määratle juhtumi kontekst – Defineeri uuringu keskne teema, probleem – Defineeri uuringu eesmärgid ja uurimisküsimused (Miks? Kuidas?) – Autenses konteksEs andmekogumine – Kasuta mitmeid alternaEivseid andmekogumisviise ja trianguleeri andmeid – Interpreteeri andmeid koos juhtumis osalejatega – Juhtumitevaheline võrdlus – Uuringu tulemusi hinda juhtumis osalejatega
  104. 104. Juhtumiuuringute rakendusi • Probleemide lahendamine juhtumitele tuginedes, õppimine juhtumite abil
  105. 105. Juhtumiuuringute rakendusi • Analoogiapõhine nt. juhtumid arsE-­‐ ja kohtuprakEkast: juhtumi lahendus sõltub teistest sarnastest juhtumitest

×