2. Venemaad valitsenud monarhid
(al 1721 Venemaa keisririik)
1682 – 1725 Peeter I
1725 – 1727 Katariina I
1727 – 1730 Peeter II
1730 – 1740 Anna Ivanovna
1740 – 1741 Ivan VI
1741 – 1762 Jelizaveta Petrovna
1762 Peeter III
1762 – 1796 Katariina II Suur
1796 – 1801 Paul I
1801 – 1825 Aleksander I
1825 – 1855 Nikolai I
1855 – 1881 Aleksander II Vabastaja
1881 – 1894 Aleksander III
1894 – 1917 Nikolai II
3. Asustus
Pärast Põhjasõda elas Eestis u 170000 inimest
(sõda, näljahäda, katk)
Kirikud olid metsa kasvanud.
Põllud kasvatasid sööti.
Koduloomi ei olnud.
Mõisad nägid välja nagu rehielamud.
1858. aastaks elas umbes 750000 inimest
(loomulik iive, immigratsioon)
4. Asustus
Eesti oli agraarmaa
Linnaelanikke – u 5% (sakslased – 40-50%; eestlased –
30-40%, muud rahvused – 10%)
Talupoegi – u 95%
Aadlikke – u 0,5-1%
Sotsiaalne jaotus: sakslased ja mittesakslased
Kui talupojal õnnestus sotsiaalselt tõusta, siis ta
saksastus (kuni 20. saj)
5. BALTI ERIKORD
Balti kubermangude (Eesti-, Liivi- ja Kuramaa)
laialdane autonoomia (e omavalitsus) Vene riigi
koosseisus kuni 1880-ndate aastate alguseni.
Kehtestati 1710.aasta kapitulatsiooniaktidega ja
lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega.
6. BALTI ERIKORD
Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud
eramõisad tagastati nende endistele omanikele.
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus.
Valitseva usundina Balti kubermangudes tunnustati
luterlust.
Kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel.
Balti kubermangude ja Venemaa pärisalade vahele
jäi püsima tollipiir.
7. Aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja
Saaremaa rüütelkonnad.
Rüütelkondade kõrgeimaks organiks oli maapäev.
Kohaliku aadli hulgast määrati kindralkuberneride
abilised- valitsusnõunikud.
Koostati aadlimatriklid - aadlike nimekirjad, kuhu
kantud isikutele laienesid kõik eesõigused ja
privileegid.
Linnad säilitasid laialdase omavalitsuse, mida
teostasid linnavalitsused ehk raed.
BALTI ERIKORD
8. ROSENI DEKLARATSIOON
Otto Fabian Roseni(Roseni deklaratsioon- 1739) järgi
oli siinne talupoeg pärisori:
Talupoega võis pärandada, vahetada, müüa.
Talupoeg ja tema vara kuulusid mõisale.
Maa kasutamiseks tuli teha mõisakoormisi, mille suurus
polnud piiratud.
Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale, mitte
riigile.
Sellist suhtumist asus toetama ka riigivõim ja talupoeg
kaotas kõik oma senised õigused, mistõttu algasid
ulatuslikud põgenemised Soome, Rootsi ja Pihkvasse.
9. Leidke põhjuseid, miks Põhjasõja võitnud
Venemaa tuli baltisaksa aadlile nii palju
vastu ja kehtestas Balti erikorra?
Millised olid Balti erikorraga kaasnenud
negatiivsed nähtused?
Millised olid Balti erikorraga kaasnenud
positiivsed nähtused?
11. + hoidis ära põliselanike
venestumise
+ aitas säilitada kohalikku
kultuuri ja omapära
+ võimaldas säilitada
tihedad suhted Lääne-
Euroopaga ja tagas
piirkonna kiire arengu
- baltisaksa aadli
piiramatu võim
- eestlaste õiguste
mahasurumine
- pärisorjuse süvenemine
BALTI ERIKORD
12. ASEHALDUSKORD
1762 Venemaa troonile asunud saksa
päritolu keisrinna Katariina II eesmärgiks
oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine
ja piirialade tihedam liitmine Venemaaga.
Kehtis 1783 – 1796
13. HALDUSKORRALDUS
Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa
ja Liivimaa), kummaski kubermangus 5 maakonda
Eesti territooriumil.
Narva koos lähima ümbrusega liideti Peterburi
kubermanguga.
Kõik maakonnakeskused said linnaõigused.
Eestisse jäi 12 linna ning uuteks linnadeks said
maakonnakeskused Paldiski (1783) ja Võru (1784).
Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste muudatustega
kuni 1917.aastani.
14. VALITSEMINE
Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai
asehaldur (sellest tuletatakse ka termin
asehalduskord).
Asehalduriks sai Katariina II usaldusalune ning
senine Liivimaa kindralkuberner iirlane George
von Browne, kes sekkus aktiivselt kohalike
küsimuste lahendamisse, mis seni oli olnud vaid
rüütelkondade otsustada.
15. Linnakodanikuõigused said kõik majaomanikud
linnades sõltumata rahvusest ja tegevusalast.
Raed linnades saadeti laiali ja uute
linnavalitsustena moodustati linnaduumad, kuhu
tuli valida esindajaid ka vaesematest linnaelanike
kihtidest.
Kõik aadlikud võrdsustati.
Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti
laiali.
VALITSEMINE
16. Balti erikord Asehalduskorraldus
Kes kehtestas?
Millal kehtis?
Kõrgeim kohapealne
riigiametnik?
Aadlike õigused?
Riigivõimude sekkumine
kohalikesse asjadesse?
