Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Vana-Kreeka linnriigid

28,346 views

Published on

Published in: Education
  • Be the first to comment

Vana-Kreeka linnriigid

  1. 1. Vana-Kreeka linnriigid Koostas Natalja Dovgan 2012
  2. 2. Vana-Kreeka ehk Hellas BALKANI POOLSAAR JOONIA MERI PELOPONNESOSE POOLSAAR EGEUSE MERI VAHEMERI http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Asendi_kaart_Kreeka.png
  3. 3. Vana-Kreeka ajalugu 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-30 eKr).
  4. 4. Alates 8. sajandist eKr ilmnesid seal kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused. Meenuta, millised on tsivilisatsiooni tunnused?
  5. 5. - viljelusmajandus, - varanduslik kihistumine, - riiklus, - kiri, - vaimne tegevus. Tsivilisatsiooni tunnused:
  6. 6. Vana-Kreeka ühiskonna areng  Uuteks keskusteks said linnad, millest hakkasid kujunema linnriigid.  Kerkis esile aristokraatia – rikas ja mõjukas ülemkiht.  Kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega).  U 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet.  8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd.  7. saj. eKr hakkasid kreeklased müntima hõberaha.
  7. 7. Ühiskonna struktuur 1)Aristokraadid (kr k aristos – parim; kratos – võim) – Kreeka ühiskonna rikkam ja mõjukam osa, ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid orjade ja sõltlaste tööjõudu. 2)Lihtrahvas (kr k demos – rahvas) - käsitöölised (linnaelanikkond), talupojad, väikekaupmehed. 3)Orjad ja sõltlased - vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased.
  8. 8.  Orje oli palju (sõltuvalt linnriigist kuni 80%), kes tegid ära suurema osa tootvast tööst.  Orjust peeti ühiskonnale vajalikuks ja normaalseks nähtuseks ning orje omasid sageli ka vaesemad inimesed. Orjandusliku korra eripära
  9. 9. Linnriik ehk polis  kreeka keeles „linn”,  koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest,  tavaliselt elas 30000- 40000 inimest,  kõige suuremad linnriigid - Ateena ja Sparta (u 200000 inimest),  sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv,  poliitilise-, usu- ja kultuurikeskus,  akropol (kr k mägilinn) - künkale või kaljunukile rajatud kindlustus, linnriigi keskus,  agoraa - koosoleku ning turuplats.
  10. 10. Linnriigi kodanikkond  vabad  füüsiliselt tugevad  meessoost  täisealised  põliselanikud Naised, orjad, võõramaalased kodanike hulka ei kuulunud!
  11. 11. Kodanikud  Võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates 30 eluaastast olla valitud riigiametisse.  Kohuseks oli teenida vastavalt vara suurusele maakaitseväe põhimõttel moodustatud sõjaväes ja muretseda ise selleks vajalik relvastus.  Aristokraadid teenisid ratsaväes või raskerelvastuses jalaväes, lihtrahvas raske- või kergerelvastuses jalaväes ning kõige vaesemad teenisid madruste ja sõudjatena sõjalaevadel.  Lisaks tuli maksta väiksemaid makse.
  12. 12. Valitsemine linnriigis  Kõrgeim võimuorgan on rahvakoosolek. • Rahvakoosolek valis igal aastal ametnikud, kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu.  Rikastest kodanikest koosnev nõukogu. • Täitis ka kõrgema kohtukoja ülesannet. • Paljudes polistes etendas suuremat osa linnriigi valitsemises ning rahvakoosolek piirdus vaid nõukogu otsuste heakskiitmisega.
  13. 13. Valitsemisvormid  Aristokraatia  Demokraatia  Türannia
  14. 14. Aristokraatia  „parimate valitsemine”,  valitseb, domineerib rikkaste ühiskonnakiht,  lihtkodanike osa valitsemises oli teisejärguline, kuid poliitiliselt olid kaitstud,  ainuvorm Kreeka varasemal perioodil ja väga levinud ka klassikalisel ajajärgul.
  15. 15. Demokraatia  „rahva võim”,  kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule,  aristokraatia eesõigused kaotatud,  otsene demokraatia,  5. saj eKr, Ateena, Perikles.
  16. 16. Türannia  valitsemisvorm, kus kõrgeim võim on ainuvalitseja käes,  kindla korra kehtestamine riigis,  kodanike poliitiliste õiguste kärpimine,  vägivallaga võimu kindlustamine ja suurendamine,  ei kestnud üle kahe inimpõlve.
  17. 17. Otsusta, kas tegu on aristokraatia, demokraatia või türanniaga. 1. Rahvakoosolek otsustab polise peaküsimused. 2. Mõjukad kodanikud suruvad rahvakoosolekul peale oma seisukohad. 3. Vaesel kodanikul ei ole õigust rahvakoosolekul osaleda. 4. Kõik vabad mehed osalevad rahvakoosolekul. 5. Aristokraat tõuseb lihtrahva toel ainuvalutsejaks. 6. Riigiametnikud valitakse sageli ümber, et nad võimu ei kuritarvitaks
  18. 18. Ateena  Atika maakond  Algselt aristokraatlik valitsemine  Alates 594. a eKr hakkas Solon kärpima aristokraatia eesõigusi  Soloni reformid – alus demokraatiale  Mõneks ajaks türannia  5. saj keskel asus riigi etteotsa Perikles, kelle ajal kujunes Ateenast kindel demokraatlik võimhttp://et.wikipedia.org/wiki/Ateena
  19. 19. Solon ja Perikles http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Solon.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Bust_Pericles_Chiaramonti.jpg
  20. 20. Ateena valitsemine  Kodanikud - Atika maakonna meessoost põliselanikud.  Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul.  Valitsemine: 1. Rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant 2. 500-liikmeline nõukogu (bulee) – koosolekute vahel 3. Riigiametnikud, sh 10 strateeegi – väejuhti, 6000 kohtunikku (valitakse liisu heitmise teel).
  21. 21. Ateena  rahvakoosolekul osalesid kodanikud  kodanikkonda ei kuulunud: naised, orjad, barbarid  Aristokraatide suur mõju rahvakoosolekul:  palju aega  palju raha  palju poolehoidjaid  hea haridus  kõnepidamisoskus
  22. 22. Sparta  Lakoonika maakond  Messeenia maakond  Sparta ei arenenud kunagi päris linnaks  Keskus koosnes neljast kindlustamata külast  Sparta kodanikkond- spartiaadid – Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud http://et.wikipedia.org/wiki/Sparta
  23. 23. Sparta valitsemine  Sparta riigi eesotsas seisis kaks päritava võimuga kuningat - täitsid preestri ülesandeid - neile allus sõjavägi  Muu osas juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu – geruusia  Igal aastal valiti kodanike poolt 5 efoori (riigiametnikku)  Lõppsõna ütles rahvakoosolek
  24. 24. Sparta valitsemine 2 KUNINGAT (sõjaväe juhtimine, ohverdamine) VANEMATE NÕUKOGU (tähtsamate riigiasjade üle otsustamine) 5 EFOORI ehk vaatlejat RAHVAKOOSOLEK (vanemate nõukogu otsuste heakskiitmine) kuulusid kontrollisid valivad
  25. 25. Sparta  Spartas olid riigihuvid alati esikohal, tänu sellele tagati suhteline sisestabiilsus  Spartas ei olnud kunagi esinenud türanniat  Vaimukultuuri osa spartalaste seas on tühine  Kasvatuse eesmärk – sõjameheomaduste arendamine Sparta poiss 7.aastaselt - õpilane 20.aastaselt – sõjamees 30.aastaselt – kodanik
  26. 26. Sparta Ühiskonna kihistumine:  Spartiaadid – sparta kodanikkond (10%)  Perioigid – isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta, spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud (10%)  Heloodid – spartiaatide maaorjad (80%)
  27. 27. Täida tabel! Sparta Ateena Asukoht Riigi juhid Kõrgeim võimuorgan Võim rahvakoosolekute vaheaegadel Ametnikud Ühiskonnakihid Valitsemisvorm
  28. 28. Sparta  Lõuna-Kreeka võimsaim linnriik,  jalavägi Kreekas tugevaim,  range sõjaline sisekorraldus,  Sparta ümber koondus paljusid Lõuna- Kreeka poliseid ühendav Peloponnesose Liit.
  29. 29. Ateena  Demokraatlik riik,  peamine kaubandus- ja kultuurikeskus Kreekas,  Ateena Mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevaid poliseid,  Ateena laevastik oli võimsaim Kreekas.
  30. 30. Kasutatud kirjandus  Kõiv,M.,Mäesalu,A.jt. 1998. Inimene, Ühiskond, Kultuur I. XI klassi ajalooõpik.Tallinn: Koolibri  Kõiv,M. 2006. Inimene, ühiskond, kultuur. I osa. Vanaaeg. Tallinn: Avita

×