ARAABIA RIIK
ISLAM
GEOGRAAFILINE ASEND
• Araabia poolsaar.
• Kõrbed.
• Leidub ka niiskemaid
kohti, kus kasvab
taimestik.
• Saab tegeleda
põlluharimisega.

Pärsia laht

Punane
meri

India ookean
ELUVIIS
• Beduiinid –
rändkarjakasvatajad.
• Kasvatasid kaameleid,
kitsi ja hobuseid.
• Elasid telkides.
• Mehed ja naised elasid
eraldi telkides ja sõid ka
eraldi.
• Naised tegelesid söögi
tegemisega.
• Mehed kasvatasid loomi,
muretsesid toidu.
KAAMEL
• Sõidu- ja
veoloom.
• Liha söödi,
piima joodi,
nahast tehti
telke ja
rõivaid.
ISLAMI TEKKIMINE
• 7 saj. hakkas Meka kaupmees Muhamed
kuulutama uut usku.
• Uue usu nimeks sai islam – “kuuletumine,
alistumine”.
• 622 põgenes Muhamed tagakiusamise
pärast Mekast Mediinasse- seda loetakse
islamiusuliste ajaarvamise alguseks
• Muhamedi tagasipöördumist Mekasse
aastal 630 loetakse Araabia riigi
tekkeajaks.
ISLAMI VIIS SAMMAST

U
S
K

P
A
L
V
E

A
L
M
U
S

P
A
A
S
T
U
M
I
N
E

P
A
L
V
E
R
Ä
N
N
A
K

Ei ole teist
Kes
5 x päevas
Kord elus
jumalat
saavad,
Kord
tegema
peale
peavad iga aastas
palvetam
palveAllahi ja
aasta
peab
a Meka
rännaku
Muhamed
tegema paastuma
poole
Mekasse
on tema
annetusi
prohvet
vaestele
USK
“Tunnistan, et ei ole
muud jumalat peale
Ainujumala ja
Muhammed on Tema
sõnumitooja.” Seda
lauset kordavad
moslemid 9 korda oma
palvetes
PALVE
Palvetatakse 5 korda
päevas:
1. Päikesetõusu ajalpalve nimi on farž
2. Keskpäeval - dohr
3. Pärastlõunal - asr
4. Päikeseloojangulmagrib
5. Õhtul - iiša
ANNETAMINE
Islami seaduse kohaselt
peavad rikkad osa oma
varast annetama vaestele.
Annetusi on
mitmesuguseid , kuid
olulisem neist on see, et
iga rikas peab aastas oma
vara pealt 2,5 % andma
vaestele.
PAAST
• Ramadanikuu paast.
Selle kohaselt ei tohi
moslemid terve kuu
jooksul päikesetõusust
kuni päikeseloojanguni
süüa ega juua.
• Pärast ramadanikuud
kaetakse suur ühine
pidusööma laud
PALVERÄNNAK
• Palverännak
moslemite pühasse
linna Mekasse on
kohustuslik vaid
neile moslemitele,
kellel selleks reisiks
raha on.
• Käiakse 7 korda
ümber Kaaba templi
KORAAN
• Islamiusulaste püha raamat
(araab.k – lugemine).
• Sisaldab Muhamedile edasi antud
ilmutisi.
• Põhiidee on õpetus ühestainsast
Jumalast – Allahist.
• Koosneb 114 peatükist e. suurast
• Sisaldab hoiatusi, üleskutseid,
seadusi, ajaloolisi ülevaateid,
usundilisi ettekirjutisi, palveid.
EHITUSKUNST
Kõige olulisem
ehitis pühakoda–
mošee.
Mošee koosneb
enamasti müüriga
ümbritsetud
nelinurksest õuest,
mida igast küljest
piiravad
sammaskäigud.
Damaskuse Suure mošee üldvaade.
TEADUS
• Rajati tarkusemaja - suure raamatukogu
ja observatooriumiga.
• Õpiti palju vanadelt kreeklastelt.
• Tegelesid astronoomia ja astroloogiaga.
Ibn Rušd - Averroes
• Kuulus Araabia
õpetlane
• Pühendas kogu elu
Aristotelese tööde
uurimisele ja
selgitamisele
Ibn Sina- Avicenna
• Alustas imearstina.
• Omas kõrgeid
teadmisi
arstiteaduskonnas.
• Kirjutas “Arstiteaduse
kaanoni”.
• Oli kuulus astronoom
ja filosoof.
• Kirjutas ka
pärsiakeelseid
luuletusi.
Araablaste loodud
maailmakaart aastast 1001 pKr
See araabia geograafi al-Idrisi tehtud kaart oli üks
täpsemaid maailmakaarte enne suuri maadeavastusi.
Lõuna on ülal, põhi all.
MÕJU TEISTELE
• Õpiti tundma kompassi.
• India numbrimärgid- tänapäeval araabia
numbrid.
• Araablaste kaudu levis Euroopasse
püssirohi.
• Paljud uued sõnad - nt. madrats, alkohol,
siirup, suhkur.
KIRJANDUS
 “1000 ja üks ööd”
 “Aladini imelamp”
 “Ali– Baba ja 40
röövlit”
 Tegevuspaik alati
Bagdadis
ARAABIA KEEL JA KIRI
• Araabia keel on
suurima kõnelejate
arvuga semiidi keel
• Kiri kujunes 7. sajandil
• Kiri koosneb 28
peamisest
kaashäälikumärgist
• Loetakse paremalt
vasakule
Kasutatud allikad
http://www.slideshare.net/uhisgum/araabia

Araabia riik

  • 1.
  • 2.
    GEOGRAAFILINE ASEND • Araabiapoolsaar. • Kõrbed. • Leidub ka niiskemaid kohti, kus kasvab taimestik. • Saab tegeleda põlluharimisega. Pärsia laht Punane meri India ookean
  • 3.
    ELUVIIS • Beduiinid – rändkarjakasvatajad. •Kasvatasid kaameleid, kitsi ja hobuseid. • Elasid telkides. • Mehed ja naised elasid eraldi telkides ja sõid ka eraldi. • Naised tegelesid söögi tegemisega. • Mehed kasvatasid loomi, muretsesid toidu.
  • 4.
    KAAMEL • Sõidu- ja veoloom. •Liha söödi, piima joodi, nahast tehti telke ja rõivaid.
  • 5.
    ISLAMI TEKKIMINE • 7saj. hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku. • Uue usu nimeks sai islam – “kuuletumine, alistumine”. • 622 põgenes Muhamed tagakiusamise pärast Mekast Mediinasse- seda loetakse islamiusuliste ajaarvamise alguseks • Muhamedi tagasipöördumist Mekasse aastal 630 loetakse Araabia riigi tekkeajaks.
  • 6.
    ISLAMI VIIS SAMMAST U S K P A L V E A L M U S P A A S T U M I N E P A L V E R Ä N N A K Eiole teist Kes 5 x päevas Kord elus jumalat saavad, Kord tegema peale peavad iga aastas palvetam palveAllahi ja aasta peab a Meka rännaku Muhamed tegema paastuma poole Mekasse on tema annetusi prohvet vaestele
  • 7.
    USK “Tunnistan, et eiole muud jumalat peale Ainujumala ja Muhammed on Tema sõnumitooja.” Seda lauset kordavad moslemid 9 korda oma palvetes
  • 8.
    PALVE Palvetatakse 5 korda päevas: 1.Päikesetõusu ajalpalve nimi on farž 2. Keskpäeval - dohr 3. Pärastlõunal - asr 4. Päikeseloojangulmagrib 5. Õhtul - iiša
  • 9.
    ANNETAMINE Islami seaduse kohaselt peavadrikkad osa oma varast annetama vaestele. Annetusi on mitmesuguseid , kuid olulisem neist on see, et iga rikas peab aastas oma vara pealt 2,5 % andma vaestele.
  • 10.
    PAAST • Ramadanikuu paast. Sellekohaselt ei tohi moslemid terve kuu jooksul päikesetõusust kuni päikeseloojanguni süüa ega juua. • Pärast ramadanikuud kaetakse suur ühine pidusööma laud
  • 11.
    PALVERÄNNAK • Palverännak moslemite pühasse linnaMekasse on kohustuslik vaid neile moslemitele, kellel selleks reisiks raha on. • Käiakse 7 korda ümber Kaaba templi
  • 12.
    KORAAN • Islamiusulaste püharaamat (araab.k – lugemine). • Sisaldab Muhamedile edasi antud ilmutisi. • Põhiidee on õpetus ühestainsast Jumalast – Allahist. • Koosneb 114 peatükist e. suurast • Sisaldab hoiatusi, üleskutseid, seadusi, ajaloolisi ülevaateid, usundilisi ettekirjutisi, palveid.
  • 13.
    EHITUSKUNST Kõige olulisem ehitis pühakoda– mošee. Mošeekoosneb enamasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Damaskuse Suure mošee üldvaade.
  • 16.
    TEADUS • Rajati tarkusemaja- suure raamatukogu ja observatooriumiga. • Õpiti palju vanadelt kreeklastelt. • Tegelesid astronoomia ja astroloogiaga.
  • 17.
    Ibn Rušd -Averroes • Kuulus Araabia õpetlane • Pühendas kogu elu Aristotelese tööde uurimisele ja selgitamisele
  • 18.
    Ibn Sina- Avicenna •Alustas imearstina. • Omas kõrgeid teadmisi arstiteaduskonnas. • Kirjutas “Arstiteaduse kaanoni”. • Oli kuulus astronoom ja filosoof. • Kirjutas ka pärsiakeelseid luuletusi.
  • 19.
  • 20.
    See araabia geograafial-Idrisi tehtud kaart oli üks täpsemaid maailmakaarte enne suuri maadeavastusi. Lõuna on ülal, põhi all.
  • 21.
    MÕJU TEISTELE • Õpititundma kompassi. • India numbrimärgid- tänapäeval araabia numbrid. • Araablaste kaudu levis Euroopasse püssirohi. • Paljud uued sõnad - nt. madrats, alkohol, siirup, suhkur.
  • 22.
    KIRJANDUS  “1000 jaüks ööd”  “Aladini imelamp”  “Ali– Baba ja 40 röövlit”  Tegevuspaik alati Bagdadis
  • 23.
    ARAABIA KEEL JAKIRI • Araabia keel on suurima kõnelejate arvuga semiidi keel • Kiri kujunes 7. sajandil • Kiri koosneb 28 peamisest kaashäälikumärgist • Loetakse paremalt vasakule
  • 24.