Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Vana-Kreeka mütoloogia ja religioon

12,697 views

Published on

Published in: Education
  • Be the first to comment

Vana-Kreeka mütoloogia ja religioon

  1. 1. VANA-KREEKA MÜTOLOOGIA RELIGIOON OLÜMPIAMÄNGUD Koostas Natalja Dovgan
  2. 2. Vana-Kreeka mütoloogia  Mütoloogia on müütide kogum.  Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia.  Muinaskreeklased ei teinud selget vahet ajaloo ja mütoloogia vahel.  Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi.  Kreeka mütoloogia avaldas muljet ka roomlastele.
  3. 3. Jumalad  Panteon - usundi või mütoloogia jumaluste süsteem, ka kõigile jumalatele pühendatud tempel.  Jumalate paljusus – polüteism.  Jumalad on antropomorfsed ehk inimesekujulised.  Universumi jõudude kehastused.  Enam-vähem muutumatud.  Sageli väiklased ja kättemaksuhimulised.  Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust.  Jumalatega võis suhelda iga inimene, ametis olid ka preestrid.
  4. 4. Jumalate ja inimeste põlvnemine Poeet Hesiodose 7.saj eKr pärineva teose „Theogonia“ („Jumalate põlvnemine“) järgi:  kõige alguseks oli kaos (Chaos), millest sündis kõigi elusolendite ema Maa (Gaia), kes sünnitas endale abikaasaks Taeva (Uranose).  Nende kooselust sündisid jumalate esivanemad- titaanid.  Titaan Kronos kukutas oma isa Uranose, tegi ta sirbiga viljatuks ning võttis maailma valitsemise üle.  Ta abiellus oma õe titaan Rhea`ga ning nende lapsed ongi vanema põlve jumalad- Zeus koos oma vendade ja õdedega.  Zeus olevat suureks saades vabastanud oma vennad ja õed, kelle Kronos oli pärast nende sündi alla neelanud.  Sellele järgnes titaanide ja jumalate võitlus, mille võitjad- jumalad tõusid maailma valitsejaks.  Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt mullast ja veest.  Titaan Prometheus aitas kaitsetuid inimesi, õpetades neile tule kasutamist, jumalatele ohverdamist ning muid tsiviliseeritud eluks vajalikke oskuseid.
  5. 5. Olümpose mägi – jumalate kodu http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpos
  6. 6. Olümpose mäe asukoht
  7. 7. Olümpose jumalad http://www.tigtail.org/L_View/TIG/TVM/E/Ancient/Greek/greek-background.html
  8. 8. ZEUS Peajumal ning taeva-, tormi- ja äikesejumal. Kõige võimsam, kõik jumalad pidid talle kuuletuma. Lemmikohvriloom – härg. Sümbolid – piksenooled, valitsuskepp ja kotkas. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Statue_of_Zeus_%28Hermitage%29_-_%D0%A1%D1%82%D0%B0%D1%82%D1%83%D1%8F_%D0%AE %D0%BF%D0%B8%D1%82%D0%B5%D1%80%D0%B0.jpg?uselang=ru
  9. 9. HERA Kõrgeim jumalanna. Taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja, Zeusi abikaasa ja õde. Kujutati sageli armukadedana. Lemmikloom – lehm. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hera_Campana_Louvre_Ma2283.jpg
  10. 10. HADES Allilma jumal, surnute valitseja. Zeusi vend. Sümbol – kolmepäine koer Kerberos http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D0%B8%D0%B4
  11. 11. POSEIDON Merejumal. Sümboliks oli kolmhark. Zeusi vend. Lemmikloom – hobune. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Poseidon_sculpture_Copenhagen_2005.jpg
  12. 12. HESTIA Koldetule ja kodurahu Jumalanna. Zeusi õde. Armastatud jumalanna. Tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Igal kodusel ohverdamisel ohverdati Hestiale esimesena. http://et.wikipedia.org/wiki/Hestia
  13. 13. DEMETER Viljakuse jumalanna. Zeusi õde. http://www.crystalinks.com/demeter.html
  14. 14. Tarkusejumalanna, sõjajumalanna, hoidis ühiskonnas alati õiglust, linnade kaitsja. Zeusi peast sündinud tütar. Lemmiklind – öökull. ATHENA http://en.wikipedia.org/wiki/File:Athena_Parthenos_Altemps_Inv8622.jpg
  15. 15. ARES Julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal. Hera ja Zeusi poeg. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Ares_villa_Hadriana.jpg
  16. 16. APHRODITE Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. http://en.wikipedia.org/wiki/Aphrodite
  17. 17. Aphrodite sünnikoht (Küpros) http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Aphrodites_Rock.jpg?uselang=ru
  18. 18. Jumalatega suhtlemine Suhtlemise kohad:  templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele  oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia Suhtlemise viisid:  usupidustused (dionüüsiad,olümpiamängud)  müsteeriumid (Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid)
  19. 19. Pühamu  Tempel (kr k naos) ja selle juures paiknev altar – madal, kividest laotud alus, kus sai jumalatele ohvreid tuua.  Pühendatud mõnele kindlale jumalale.  Preestrid ja preestrinnad olid ametis jumalate teenimiseks (ohritalituste läbiviimine ja pühamu eest hoolt kandmine), eraldiseisvat ühiskonnakihti ei moodustanud.  Loomade ohverdamine (veised, kitsed, lambad, sead).  Tapetud looma liha küpsetati järgnenud pidusöögi käigus ning altaril põletati ohvrilooma inimestele söögiks kõlbmatud osad. Jumalad said talitusest osa läbi taevasse tõusva ohvrisuitsu.  Usupidustused – rongkäik, ohvritalitus pühamus, võistlused
  20. 20. Vana-Kreeka pühamud http://en.wikipedia.org/wiki/File:Map_greek_sanctuaries-en.svg
  21. 21. Zeusi templi varemed Olümpia linnas http://en.wikipedia.org/wiki/File:Olympie_Temple_Zeus.JPG
  22. 22. Parthenon - kaitsejumalanna Athena tempel http://en.wikipedia.org/wiki/File:The_Parthenon_in_Athens.jpg
  23. 23. Poseidoni tempel http://en.wikipedia.org/wiki/File:Temple_of_Poseidon.jpg
  24. 24. Hephaistos'e tempel http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hephaistos_temple_2006.jpg
  25. 25. Oraakel  Lad. Oraculum – ennustus.  Pühamu, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimast.  Ka ennustaja ja ennustus.  Kuulsaim – Apolloni oraakel Delfis Kesk-Kreekas Parnassose jalamil.  Püütia – Delfi preestrinna, kes Apolloni tulevikukuulutusi vahendas.
  26. 26. Delfi http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Delfi_panorama.jpg
  27. 27. Püütia http://commons.wikimedia.org/wiki/File:DelphicSibylByMichelangelo.jpg?uselang=ru
  28. 28. Püütia Püütia istus kolmejalgsele pingile koopalõhe kohal, kust tulid uimastavad aurud. Uimastavate aurude mõjul kisendas püütia seoseta sõnu. Neid võis tõlgendada mitut moodi, nii nagu oli kasulik. Juures viibivad preestrid vormisid püütia sõnad selgemateks värssideks ja andsid need edasi küsijale. Ka sellisel kujul polnud ennustused kuigi kergesti mõistetavad. Seda ei võinudki oodata - jumal andis inimestele tuleviku kohta ainult märke, neist arusaamine oli surelike endi mure. Hellenid suhtusid püütia ettekuulutustesse väga tõsiselt, kahtlemata nende õigsuses.
  29. 29. Müsteeriumid  Laiema üldsuse eest varjatud jumala-teenistused, mis pidid tagama külluse ja õitsengu siinses elus (läbi vilja tärkamise) ning õnnistatud seisundi järgmises elus.  Osaleda võis kindla pühitsusrituaali läbiteinud inimene.  Müsteeriumi saladuste väljarääkimine tähendas ränka jumalateotust.  Inimene sai austatud jumalaga eriti lähedaseks ja võis loota ka pärast surma paremat saatust.
  30. 30.  Maine elu pidi olema meeldiv ja nautimisväärne.  Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal.  Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena.  Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron.  Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile.  Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Surmajärgsus
  31. 31.  Sport oli kreeklaste hulgas üks meelisharrastusi.  Sporti tehti alasti.  Spordiväljak koos selle juurde kuuluvate abihoonetega - gymnasion (kr k alastioleku koht).  Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr (kreeklaste ajaarvamise algus) iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias.  Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid (hiljem ka makedoonlased).  Mängude ajaks kuulutati välja olümpiarahu. Sport ja olümpiamängud
  32. 32. Olümpia asukoht
  33. 33. Võistluste hulka kuulusid:  erinevad jooksudistantsid (tähtsaim staadionijooks – distants pikkusega 192 meetrit),  maadlus,  rusikavõitlus,  pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest),  viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus),  hobukaarikute võidusõit. Sport ja olümpiamängud
  34. 34. Kasutatud kirjandus  Mait Kõiv. 2006. Inimene, ühiskond, kultuur. Õpik gümnaasiumile. I. Tallinn: Avita  Helmut Piirimäe. 2004. Inimene, ühiskond, kultuur. Õpik gümnaasiumile. I. Tallinn: Koolibri

×