Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

6,723 views

Published on

esitlus

Published in: Education
  • Be the first to comment

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

  1. 1. EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 2015, N.Dovgan
  2. 2. RISTIUSU JÕUDMINE LÄÄNEMERE ÄÄRDE  Misjon skandinaavlaste seas al. 9. saj.  Viikingid suhtlesid oma sõjaretkedel Lääne-Euroopasse kristliku Euroopaga.  Ristiusu leviku eesmärk - normannide tsiviliseerimine ja põhjast lähtuva ohu likvideerimine. Ristiusu vastuvõtmine ja riikide teke.  Taani – kuningas Harald Sinihammas 960.a paiku.  Norra – kuningas Olav Püha (v 1016 – 1028).  Rootsi – kuningas Olav Sülekuningas (v 995 – 1022).  Vana-Vene riik - Kiievi suurvürst Vladimir Püha (v 980 – 1015) 988.a, õigeusk.
  3. 3. BALTI RISTISÕDA  Balti ristisõda - sõda eestlaste, läti- ja leedu hõimude ristiusustamiseks ja nende alade vallutamiseks 12. – 13.saj saksa ja taani ristisõdijate poolt.  Paavst Innocentius III ajal (1198 – 1216) kuulutati IV ristisõja (1202 – 1204) kõrval välja ristisõda ka Läänemere idaranniku paganate vastu.  Innocentius III saatis 1199 Saksimaa ja Vestfaali kristlastele bulla (e paavsti läkituse), milles kutsus neid alustama ristisõda, et kaitsta katoliku kirikut Liivimaal.  Ta kirjeldas bullas ka liivlaste kombeid, kes "austavad mõistmatuid loomi, haljendavaid puid, selget vett, rohelisi taimi ja ebapuhtaid vaime”.
  4. 4. BALTI RISTISÕJA PÕHJUSED 1) Sakslaste soov vallutada uusi piirkondi Ida- Euroopas, et suurendada oma asuala:  Sakslaste “Tung itta” ehk “Drang nach Osten” (e Ostsiedlung – Idaasustus) oli alanud 12.saj. Selle käigus hõivati ja assimileeriti seni slaavlastega asustatud alad Läänemere lõunarannikul Elbe jõe paremkaldast alates.  Lübecki linna rajamine 1143 sai lähtepunktiks saksa kaupmeeste liikumisel itta ja edasistel vallutustel Läänemere idarannikul.
  5. 5. 2) Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga:  Peamised kaubateed Venemaale kulgesid 12.saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi, Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele. BALTI RISTISÕJA PÕHJUSED
  6. 6. 3) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku:  12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad.  Oma mõjuvõimu tugevdamiseks algatasid paavstid ristisõdu Palestiinas (e Pühal Maal) ja võideldi ilmalike valitsejatega Euroopas.  Eestlased ja läti- ning leedu hõimud (balti hõimud) olid viimased paganlikud rahvad Euroopas, keda sooviti kristianiseerida (ehk ristida). BALTI RISTISÕJA PÕHJUSED
  7. 7. 4) Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid – maad ja sõjatulu. 5) Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. BALTI RISTISÕJA PÕHJUSED
  8. 8. Liivlaste ja latgalite alistamine 1184-1207  1186 alustas kristlikku misjonit Üksküla liivlaste hulgas piiskop Meinhard,  Lasi rajada Ükskülasse esimese kivist linnuse ja kiriku.  Toreida liivlaste vanem Kaupo - katoliku kiriku tähtsaim liitlane ja ristisõdijate sõjaline partner.  1198 – teine liivlaste piiskop Berthold langes lahingus ristisõdijate ja liivlaste vahel Riia asula juures.
  9. 9.  1199 – kolmandaks Liivimaa piiskopiks pühitseti toomhärra Albert Buxhoeveden, edasise vallutussõja peamine juht ja organiseerija.  1201 rajati Riia linn, alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Eesti ja Läti ala nimetus – Maarjamaa).  1202 asutati ristisõja läbiviimiseks Mõõgavendade ordu (“Kristuse Sõjateenistuse Vennad”).
  10. 10. Läti Henriku Liivimaa kroonika  Tähtsaim allikas Liivimaa ristisõja kohta.  NB! Esimene põhjalik Eesti rahvast kõnelev kirjalik allikas!
  11. 11. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212  1208 – saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; algas eestlaste Muistne vabadusvõitlus.  1210 – eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks.  1211 – ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust.  1211 – Eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu.  1212 – Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist.  1212 – Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna ja selle ümbruse.  1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu
  12. 12. Muistse vabadusvõitluse II periood 1215-1220  1215 – ristisõdijad vallutasid Leole linnust Sakalas ja Lembitu ristiti pärast allaandmist koos muu rahvaga.  1215 – Eestlaste ebaõnnestunud “kolme maleva manööver” Riia alla ja liivlaste ning latgalite aladele.  1217 – Muistse vabadusvõitluse suurimas välilahingus –  Madisepäeva lahingus langes Sakala vanem Lembitu.  1219 – 1220 – taanlased eesotsas Valdemar II-ga alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist.  1220 – rootslaste ebaõnnestunud katse kinnitada kanda Läänemaal.
  13. 13. Muistse vabadusvõitluse III periood 1222-1227  1222 – saarlaste õhutusel alustati mandril ülestõusu ja vabastati järgmiseks aastaks kogu Eesti ala, välja arvatud Tallinn.  1224 – ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu ja ristiti kogu Mandri-Eesti.  1227 – ristisõdijate ja ristitud eestlaste vägi vallutas tormijooksuga Muhu linnuse ja sundis alistuma Valjala linnuse kaitsjad.  Muistse vabadusvõitluse lõpp.
  14. 14. Eestlaste kaotuse põhjused Muistses vabadusvõitluses  Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev.  Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed).  Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa.  Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega – sakslased, liivlased, latgalid, taanlased, rootslased, venelased.  Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust.  Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid oskuslikult ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid.  Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja.
  15. 15. Vallutussõja tagajärjed  Kohaliku eliidi hukkumine.  Oma tugeva positsiooni kaotamine.  Osa ülikuid sulas kokku “saksa” aadliga.  Ristimine tähendas poliitilist alistamist.  Maksukoormuse tõus (kirikukümnis ja teised maksud)  Sõjaväeteenistuskohustus.  Eestlased säilitasid esialgu autonoomia, isikliku vabaduse, tavad.  Eesti lülitati ristiusustamise tulemusel Lääne- Euroopasse.  Eestile laienesid Euroopa õigusnormid ja ühiskonnakultuur.

×