Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Vana-Liivimaa

5,574 views

Published on

poliitiline kaart, talurahvas, võimusuhted

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Vana-Liivimaa

  1. 1. VANA-LIIVIMAA Poliitiline kaart Läänikord Talupojad ja elu maal. Võimusuhted
  2. 2. RIIGIDVANA-LIIVIMAAL • Vana-Liivimaa - Eesti ja Läti alad keskajal. • Eestimaa hertsogkond - Vana-Liivimaa põhjapoolne osa (Taani valdused Eestis). • Liivimaa - Kesk- ja Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. • Ühtset riikiVana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad- maahärrad.
  3. 3. Liivimaa poliitiline ülesehitus 1300.a paiku, lk 39 RIIK ALAD/ muinasaegsed maakonnad MAAHÄRRA KESKUS Saksa ordu valdus Eesti kesk- ja lõunaosa Ordumeister Riia, hiljemVõnnu Riia peapiiskopkond Läti kesk- ja idaosa Riia peapiiskop Riia Kuramaa piiskopkond Läti lääneosa Kuramaa piiskop Aizpute ja Piltene Eestimaa hertsogkond Eesti põhja- ja idaosa Taani asehaldur Tallinn Tartu piiskopkond Eesti kaguosa Tartu piiskop Tartu Saare-Lääne piiskopkond Eesti lääneosa Saare-Lääne piiskop Lihula, hiljemVana- pärnu, Haapsalu
  4. 4. Läänikorraldus • Vana-Liivimaal kujunes välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus. • Väikeriikide territoorium oli jagatud (läänistatud) maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks). • Lääni omanik- läänimees (feodaal) oli vasallina kohustatud vastutasuks lääni saamise eest toetama maahärrat sõjaliselt. • Lääni territooriumil elavad talupojad olid õiguslikult allutatud läänimehele ja maksid põllumaa kasutamise õiguse eest talle koormiseid. • Osa läänimeestest olid eesti päritolu, tõenäoliselt endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate järeltulijad.
  5. 5. Feodaalne hierarhia Euroopas
  6. 6. Taani kuningas Piiskopid Läänistasid maid rohkem Miks? Liivi ordu Läänistasid maid vähem Miks?
  7. 7. Rooma paavst Riia peapiiskop Kuramaa piiskop Tartu piiskop Saare-Lääne piiskop Toomkapiitel Toomhärrad Kihelkonna koguduse preestrid Lundi peapiiskop Tallinna piiskop Kirikukorraldus
  8. 8. Kirikukorraldus • Riia peapiiskop- Vana-Liivimaa kõrgeim vaimulik, kellele kirikuajades allusid ka teised siinsed piiskopid (v.a.Tallinna piiskop). • Piiskop- piiskopkonna kõrgeim vaimulik ja usuelu juht; kõrgeim kohtunik usuelu puudutavates süüasjades. • Preestrite ülesandeks oli jumalasõna levitamine, jumalateenistuste läbiviimine ja sakramentide (e. jumalaarmu väljendavad kiriklikud toimingud) jagamine.
  9. 9. Kirikukorraldus • Toomkapiitel- 12 toomhärrast koosnev vaimulik kolleegium, mis tegutses piiskopkonna peakiriku (e. toomkiriku) juures. • Toomhärrad valisid piiskoppe, andsid piiskopile nõu ja viisid läbi pidulikke jumalateenistusi (e. missasid). • Sinod- piiskopkonna vaimulike koosolek, kelle põhiliseks ülesandeks oli teostada vaimulikku järelvalvet visitatsioonide (e. kirikukatsumiste) kaudu.
  10. 10. Saksa ordu SAKSA ORDU kõrgmeister LIIVI ORDU ordumeister ja maamarssal komtuurid linnused foogtid linnused ordukapiitel
  11. 11. Liikmeskond • Rüütelvennad • Preestervennad • Seersantvennad (Sarjantbrüder) ehk hallmantlid
  12. 12. Võõrvõimude ja eestlaste vallutusjärgsed suhted: • Eesti ala vallutamise järel sõlmisid võõrvallutajad eestlastega lepingud. • Lepped sõlmiti maakondade kaupa. • Lepete sisu võis maakonniti erineda. • Alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja õigused.
  13. 13. Eestlaste kohustused läänimeeste ees: • kümnis (1/10 teraviljast, kariloomadest ja muust toodangust). • hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam). • kirikukümnis; kirikumaks, millest pool saadeti katoliku kiriku pea- Rooma paavsti kasutusse. • Preestrite ülalpidamine. • teotöö (e mõisategu / teoorjus )- mõisapõldude harimine, mis tekkisid 13.saj lõpus ja 14.saj alguses koos mõisate (läänimehe tugipunkt) kujunemisega maale. • vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma). • sõjalised kohustused. • Osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne.
  14. 14. Talupoegade õigused • Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud). • Eesti talupoegadel oli kasutada oma põllumaa, • neil lubati esialgu ka põllumajandussaaduste ülejääkidega vabalt kaubitseda. • 15.saj. lõpuks oli enamus talupoegi Eestis pärisorjastatud ja sunnismaised. • Pärisorjus- talupoegade sõltuvus isandast; talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas ja ta oli kohustatud isanda heaks töötama ning täitma koormiseid. • Sunnismaisus- talupoegadele kehtiv keeld isanda (mõisniku) loata oma elukohta vahetada.
  15. 15. Seletage alljärgneva ahela seoseid: Linnastumi ne Lääne- Euroopas Teravilja- hindade kasv Euroopas Mõisate arvu kasv Eestis Teoorjus Sunnis- maisus Seos nr.1 Seos nr.2 Seos nr.3 Seos nr.4
  16. 16. Talupoegade sotsiaalne koosseis keskajal 15.-16. saj Maavabad Talupoegade kõrgeim kiht; omasid talu läänikirja alusel; koormistest olid vabastatud; kohustuseks oli teenida vajaduse korral feodaali ratsaväes. Vabatalupojad Talupojad, kes tasusid koormiseid raharendiga ja olid teotööst vabastatud. Adratalupojad Talupoegade kõige suurem kiht; nimetus tulenes adramaast (8 – 12 ha; talude suurus oli ½ - 5 adramaad); koormiseid tasusid teotöö, naturaalandamite ning raharendiga; suuremates taludes kasutati sulaseid. Üksjalad Talupojad, kellele oli mõisniku poolt antud ülesharimiseks uudismaa; talu rajamise käigus olid koormised väikesed - üks jalapäev teotööd nädalas → üksjalg. Hiljem muutusid adratalupoegadeks. Vabadikud, saunikud Vähese maaga või maata talupojad, isiklikke koormisi polnud, töötasid hooajatöödel töödel päevilisena. Sulasrahvas Isikliku maaomandita talupojad, kes leidsid teenistust suuremates taludes.
  17. 17. MAAISANDA JATALUPOEGADEVASTASTIKUSED KOHUSTUSED MAAISAND • TALUPOEGADE EEST HOOLT KANDMINE • NENDE ÕIGUSTE TAGAMINE • OMAVAHELISTETÜLIDE LAHENDAMINE • KAITSE • ABI TALUPOEG • NATURAALANDAMID • KOORMISED oTÖÖ PÕLDUDEL, oVILJAKORISTUS, oEHITUSTÖÖ, oKÜTTEPUUDE VARUMINE, oTÖÖRIISTADE VALMISTSMINE JNE
  18. 18. KARISTUSMÄÄRAD KURITEO LIIK KARISTUSMÄÄR KETSERLUS ELUSALT PÕLETAMINE KEHAVIGASTUSTETEKITAMINE RAHATRAHV PISIVARGUS HÄBIMÄRGISTAMINE TULISE RAUAGA VÄGISTAMINE SURMANUHTLUS ISANDALT KÜMNISEVARASTAMINE SURMANUHTLUS ETTEKAVATSEMATATAPMINE RAHATRAHV TEOKOHUSTUSETÄITMATA JÄTMINE TERVE MEHE POOLT IHUNUHTLUS RÖÖVIMINE SURMANUHTLUS ETTEKAVATSETUDTAPMINE SURMANUHTLUS
  19. 19. Majandusharud • Põllumajandus – teraviljatootmine (oder, rukkis, kaer, nisu, tatar), ka köögivilja (naeris, kapsas, rõigas, kaalikas, söögipeet, porgand, sibul) ja kaunvilja (hernes, uba, läätsed) kasvatamine. • Karjakasvatus – veised, kitsed, lambad, sead, hobused. • Küttimine – liha, karusnahk. • Kalapüük • Metsmesindus • Käsitöö
  20. 20. VANA-LIIVIMAA SISESUHTED VÕÕRVÕIMUD JA PÕLISELANIKUD: Eestlased korraldasid võõrvõimude vastu pidevaid vastuhakke, Põhjused: koormiste pidev kasv ja õiguste vähendamine. Tulemused: ülestõusud ning katsed taastada muistne iseseisvus suruti julmalt maha; karistuseks suurendati koormiseid, vähendati õiguseid ja sunniti ehitama linnuseid.
  21. 21. LIIVI ORDU JATAANI: Tüli ordu jaTaani vahel. Põhjuseks oli asjaolu, et ordu ei leppinud Põhja-Eesti üleminekugaTaani valdusesse ning püüdis saada ainuvõimuVana-Liivimaal. Ordurüütlid vallutasid 1230-ndate alguseks Põhja-Eestis asunudTaani valdused koos Tallinna linnaga. Tulemus:Taani müüs 1346.a oma valdused Saksa ordule. Saksa ordu andis omakorda 1347.a alad üle ordu allharule- Liivi ordule, mille tulemusena muutus ordu konkurentsitult suurimaks ning tugevaimaks maavaldjaksVana- Liivimaal. VANA-LIIVIMAA SISESUHTED
  22. 22. LIIVI ORDU JA LIIVIMAA PIISKOPID: Liivi ordu soov allutada piiskoppe oma ülemvõimule tõi enesega kaasa sagedasi sõjalisi kokkupõrkeid ordu ja piiskoppide koalitsioonide (koalitsioon - liit) vahel. Sõjaliselt tugevam Liivi ordu tavaliselt võitis kõik sõjad ja suurendas oma mõju piiskoppide üle. VANA-LIIVIMAA SISESUHTED
  23. 23. MAAPÄEVAD • Alates 1420-ndatest aastatest hakatiVana-Liivimaal pidama maapäevi-Vana-Liivimaa seisusete kogunemisi. • Millistel eesmärkidel maapäevi peeti? • Kokkulepete sõlmimine, maksude kehtestamine, privileegide andmine. • Kes maapäevadel osalesid? • Seisuste (aadel, vaimulikkond, linlased) esindajad; • Ordumeister, Riia peapiiskop.
  24. 24. • Maapäevi peeti tavaliselt igal aastal Valgas või Volmaris (Valmiera). Maapäevade otsused kehtisid ainult juhul, kui kõik kohal viibinud seisused olid sellega nõus. Seetõttu oli raske lahendada seisuste omavahelisi tülisid ning kõige sagedamini saavutati üksmeel talupoegi puudutavates küsimustes. • Maapäevadega sarnaselt toimusidVana-Liivimaal ka: • Meespäevad-Vana-Liivimaa vasallide esindajate kohtumised sisemiste küsimuste lahendamiseks. • Linnadepäevad-Vana-Liivimaa linnade esindajate kogunemised oma huvide kooskõlastamiseks. MAAPÄEVAD

×