poliitiline kaart, talurahvas, võimusuhted

1. VANA-LIIVIMAA
Poliitiline kaart
Läänikord
Talupojad ja elu maal.
Võimusuhted

2. RIIGIDVANA-LIIVIMAAL
• Vana-Liivimaa - Eesti ja Läti alad keskajal.
• Eestimaa hertsogkond - Vana-Liivimaa põhjapoolne osa (Taani
valdused Eestis).
• Liivimaa - Kesk- ja Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti.
• Ühtset riikiVana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid
feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad-
maahärrad.

4. Liivimaa poliitiline ülesehitus 1300.a paiku, lk 39
RIIK ALAD/
muinasaegsed
maakonnad
MAAHÄRRA KESKUS
Saksa ordu valdus Eesti kesk- ja
lõunaosa
Ordumeister Riia, hiljemVõnnu
Riia peapiiskopkond Läti kesk- ja idaosa Riia peapiiskop Riia
Kuramaa piiskopkond Läti lääneosa Kuramaa piiskop Aizpute ja Piltene
Eestimaa
hertsogkond
Eesti põhja- ja idaosa Taani asehaldur Tallinn
Tartu piiskopkond Eesti kaguosa Tartu piiskop Tartu
Saare-Lääne
piiskopkond
Eesti lääneosa Saare-Lääne piiskop Lihula, hiljemVana-
pärnu, Haapsalu

5. Läänikorraldus
• Vana-Liivimaal kujunes välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev
läänikorraldus.
• Väikeriikide territoorium oli jagatud (läänistatud) maahärrade
(senjööride) poolt läänideks (feoodideks).
• Lääni omanik- läänimees (feodaal) oli vasallina kohustatud
vastutasuks lääni saamise eest toetama maahärrat sõjaliselt.
• Lääni territooriumil elavad talupojad olid õiguslikult allutatud
läänimehele ja maksid põllumaa kasutamise õiguse eest talle
koormiseid.
• Osa läänimeestest olid eesti päritolu, tõenäoliselt endiste
tähtsamate muinasaegsete vanemate järeltulijad.

6. Feodaalne hierarhia Euroopas

7. Taani
kuningas
Piiskopid
Läänistasid maid
rohkem
Miks?
Liivi ordu Läänistasid maid
vähem
Miks?

8. Rooma paavst
Riia
peapiiskop
Kuramaa
piiskop
Tartu piiskop
Saare-Lääne
piiskop
Toomkapiitel
Toomhärrad
Kihelkonna
koguduse
preestrid
Lundi
peapiiskop
Tallinna
piiskop
Kirikukorraldus

9. Kirikukorraldus
• Riia peapiiskop- Vana-Liivimaa kõrgeim vaimulik, kellele
kirikuajades allusid ka teised siinsed piiskopid (v.a.Tallinna
piiskop).
• Piiskop- piiskopkonna kõrgeim vaimulik ja usuelu juht;
kõrgeim kohtunik usuelu puudutavates süüasjades.
• Preestrite ülesandeks oli jumalasõna levitamine,
jumalateenistuste läbiviimine ja sakramentide (e. jumalaarmu
väljendavad kiriklikud toimingud) jagamine.

10. Kirikukorraldus
• Toomkapiitel- 12 toomhärrast koosnev vaimulik
kolleegium, mis tegutses piiskopkonna peakiriku (e.
toomkiriku) juures.
• Toomhärrad valisid piiskoppe, andsid piiskopile nõu ja
viisid läbi pidulikke jumalateenistusi (e. missasid).
• Sinod- piiskopkonna vaimulike koosolek, kelle põhiliseks
ülesandeks oli teostada vaimulikku järelvalvet
visitatsioonide (e. kirikukatsumiste) kaudu.

11. Saksa ordu SAKSA ORDU
kõrgmeister
LIIVI ORDU
ordumeister
ja maamarssal
komtuurid
linnused
foogtid
linnused
ordukapiitel

12. Liikmeskond
• Rüütelvennad
• Preestervennad
• Seersantvennad (Sarjantbrüder) ehk hallmantlid

13. Võõrvõimude ja eestlaste vallutusjärgsed suhted:
• Eesti ala vallutamise järel sõlmisid võõrvallutajad
eestlastega lepingud.
• Lepped sõlmiti maakondade kaupa.
• Lepete sisu võis maakonniti erineda.
• Alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja
õigused.

14. Eestlaste kohustused läänimeeste ees:
• kümnis (1/10 teraviljast, kariloomadest ja muust toodangust).
• hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam).
• kirikukümnis; kirikumaks, millest pool saadeti katoliku kiriku
pea- Rooma paavsti kasutusse.
• Preestrite ülalpidamine.
• teotöö (e mõisategu / teoorjus )- mõisapõldude harimine, mis
tekkisid 13.saj lõpus ja 14.saj alguses koos mõisate (läänimehe
tugipunkt) kujunemisega maale.
• vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele,
kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma).
• sõjalised kohustused.
• Osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne.

15. Talupoegade õigused
• Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei
pärisorjastatud).
• Eesti talupoegadel oli kasutada oma põllumaa,
• neil lubati esialgu ka põllumajandussaaduste ülejääkidega vabalt
kaubitseda.
• 15.saj. lõpuks oli enamus talupoegi Eestis pärisorjastatud ja
sunnismaised.
• Pärisorjus- talupoegade sõltuvus isandast; talupoeg kuulus
isandale koos maaga, millel ta elas ja ta oli kohustatud isanda
heaks töötama ning täitma koormiseid.
• Sunnismaisus- talupoegadele kehtiv keeld isanda (mõisniku)
loata oma elukohta vahetada.

16. Seletage alljärgneva ahela seoseid:
Linnastumi
ne Lääne-
Euroopas
Teravilja-
hindade
kasv
Euroopas
Mõisate
arvu kasv
Eestis
Teoorjus Sunnis-
maisus
Seos nr.1 Seos nr.2 Seos nr.3 Seos nr.4

17. Talupoegade sotsiaalne koosseis keskajal 15.-16. saj
Maavabad Talupoegade kõrgeim kiht; omasid talu läänikirja alusel; koormistest
olid vabastatud; kohustuseks oli teenida vajaduse korral feodaali
ratsaväes.
Vabatalupojad Talupojad, kes tasusid koormiseid raharendiga ja olid teotööst
vabastatud.
Adratalupojad
Talupoegade kõige suurem kiht; nimetus tulenes adramaast (8 – 12 ha;
talude suurus oli ½ - 5 adramaad); koormiseid tasusid teotöö,
naturaalandamite ning raharendiga; suuremates taludes kasutati sulaseid.
Üksjalad
Talupojad, kellele oli mõisniku poolt antud ülesharimiseks uudismaa;
talu rajamise käigus olid koormised väikesed - üks jalapäev teotööd
nädalas → üksjalg. Hiljem muutusid adratalupoegadeks.
Vabadikud,
saunikud
Vähese maaga või maata talupojad, isiklikke koormisi polnud, töötasid
hooajatöödel töödel päevilisena.
Sulasrahvas Isikliku maaomandita talupojad, kes leidsid teenistust suuremates
taludes.

18. MAAISANDA JATALUPOEGADEVASTASTIKUSED
KOHUSTUSED
MAAISAND
• TALUPOEGADE EEST
HOOLT KANDMINE
• NENDE ÕIGUSTE
TAGAMINE
• OMAVAHELISTETÜLIDE
LAHENDAMINE
• KAITSE
• ABI
TALUPOEG
• NATURAALANDAMID
• KOORMISED
oTÖÖ PÕLDUDEL,
oVILJAKORISTUS,
oEHITUSTÖÖ,
oKÜTTEPUUDE
VARUMINE,
oTÖÖRIISTADE
VALMISTSMINE JNE

19. KARISTUSMÄÄRAD
KURITEO LIIK KARISTUSMÄÄR
KETSERLUS ELUSALT PÕLETAMINE
KEHAVIGASTUSTETEKITAMINE RAHATRAHV
PISIVARGUS HÄBIMÄRGISTAMINE TULISE RAUAGA
VÄGISTAMINE SURMANUHTLUS
ISANDALT KÜMNISEVARASTAMINE SURMANUHTLUS
ETTEKAVATSEMATATAPMINE RAHATRAHV
TEOKOHUSTUSETÄITMATA JÄTMINE TERVE
MEHE POOLT
IHUNUHTLUS
RÖÖVIMINE SURMANUHTLUS
ETTEKAVATSETUDTAPMINE SURMANUHTLUS

20. Majandusharud
• Põllumajandus – teraviljatootmine (oder, rukkis, kaer, nisu, tatar), ka
köögivilja (naeris, kapsas, rõigas, kaalikas, söögipeet, porgand, sibul) ja
kaunvilja (hernes, uba, läätsed) kasvatamine.
• Karjakasvatus – veised, kitsed, lambad, sead, hobused.
• Küttimine – liha, karusnahk.
• Kalapüük
• Metsmesindus
• Käsitöö

21. VANA-LIIVIMAA SISESUHTED
VÕÕRVÕIMUD JA PÕLISELANIKUD:
Eestlased korraldasid võõrvõimude vastu pidevaid vastuhakke,
Põhjused: koormiste pidev kasv ja õiguste vähendamine.
Tulemused: ülestõusud ning katsed taastada muistne iseseisvus
suruti julmalt maha; karistuseks suurendati koormiseid,
vähendati õiguseid ja sunniti ehitama linnuseid.

22. LIIVI ORDU JATAANI:
Tüli ordu jaTaani vahel.
Põhjuseks oli asjaolu, et ordu ei leppinud Põhja-Eesti üleminekugaTaani
valdusesse ning püüdis saada ainuvõimuVana-Liivimaal. Ordurüütlid
vallutasid 1230-ndate alguseks Põhja-Eestis asunudTaani valdused koos
Tallinna linnaga.
Tulemus:Taani müüs 1346.a oma valdused Saksa ordule. Saksa ordu andis
omakorda 1347.a alad üle ordu allharule- Liivi ordule, mille tulemusena
muutus ordu konkurentsitult suurimaks ning tugevaimaks maavaldjaksVana-
Liivimaal.
VANA-LIIVIMAA SISESUHTED

23. LIIVI ORDU JA LIIVIMAA PIISKOPID:
Liivi ordu soov allutada piiskoppe oma ülemvõimule tõi enesega
kaasa sagedasi sõjalisi kokkupõrkeid ordu ja piiskoppide
koalitsioonide (koalitsioon - liit) vahel.
Sõjaliselt tugevam Liivi ordu tavaliselt võitis kõik sõjad ja
suurendas oma mõju piiskoppide üle.
VANA-LIIVIMAA SISESUHTED

24. MAAPÄEVAD
• Alates 1420-ndatest aastatest hakatiVana-Liivimaal pidama
maapäevi-Vana-Liivimaa seisusete kogunemisi.
• Millistel eesmärkidel maapäevi peeti?
• Kokkulepete sõlmimine, maksude kehtestamine, privileegide
andmine.
• Kes maapäevadel osalesid?
• Seisuste (aadel, vaimulikkond, linlased) esindajad;
• Ordumeister, Riia peapiiskop.

25. • Maapäevi peeti tavaliselt igal aastal Valgas või Volmaris (Valmiera).
Maapäevade otsused kehtisid ainult juhul, kui kõik kohal viibinud seisused olid sellega nõus. Seetõttu
oli raske lahendada seisuste omavahelisi tülisid ning kõige sagedamini saavutati üksmeel talupoegi
puudutavates küsimustes.
• Maapäevadega sarnaselt toimusidVana-Liivimaal ka:
• Meespäevad-Vana-Liivimaa vasallide esindajate kohtumised
sisemiste küsimuste lahendamiseks.
• Linnadepäevad-Vana-Liivimaa linnade esindajate kogunemised
oma huvide kooskõlastamiseks.
MAAPÄEVAD