09.aprill 2009 - "Muutu või ise"

1. Mida tähendavad muudatused majanduses? Toomas Kuuda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 09.04.2008

2. Mida teame majandusest? Viimasel ajal on õhk meedias majandusest juba paks Enamus infot meenutab rindeteateid Räägitakse: Sisemajanduse kogutoodang Inflatsioon e tarbijahinnaindeks Eksport Riigi (ja kohaliku) eelarve puudujääk Eurole üleminek Majanduse restruktureerimine jne Tavainimene hakkab mõju tunnetama alles siis, kui vähenevad sissetulekud või ähvardab töökoha kaotus

3. MAAILMAMAJANDUS Energiakandjate hinnad Maailmapoliitika Rahapoliitika Turgude jaotus EESTI MAJANDUS Seadusandlus Infrastruktuurid Eelarvepoliitika Välispoliitika Haridus- ja sotsiaalpoliitika KOHALIK ETTEVÕTLUSKESKKOND Tööjõud Maa ja planeeringud Infrastruktuurid Tugisüsteemid Et asjadest paremini aru saada

4. Maailmamajandus Kriisi põhjustas liigne ahnus -Barack Obama- Pangad ja rahaturud kasvatasid raha nn püramiidskeemi põhimõttel, lõpuks kadus laenudel, aktsiatel ja “finantstoodetel” kate ja usaldus ja kogu süsteem vajus kokku (alates Lehmann Brothers’ist) Tururegulatsioonid olid selgelt ebapiisavad, kas sellega lõpp liberalismile ja Milton Friedmani teooriale? (näit nn maksuvabad piirkonnad) Toimub turgude aktiivne ümberjaotumine

6. KASVAVAD: tärkavad majandused Allikas: PWC The World in 2050, 2008 (US = 100) E7 = Hiina, India, Brasiilia, Venemaa, Mehhiko, Indoneesia, Türgi; G7 = USA, Jaapan, Saksamaa, Ühendkuningriik, Itaalia, Prantsusmaa, Kanada 1

7. Muudatuste ulatus seni veel teadmata Kas riigid suudavad rahandussüsteemi päästa? ( G-20 kohtumisel otsustati toetada maailmamajandust 1,1 triljoni dollariga) Sisuliselt trükitakse raha juurde Kuid kas see on piisav või ootab maailmamajandust ees senisest veel suurem riigistamine (näit Hiina, Venemaa) ja põhjalikud muutused rahandussüsteemis? Kuhu suunduvad investeeringud – kas Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika? Milline on maailmamajanduse uus struktuur ja jõujooned ning milline on Eesti koht selles?

8. Eesti sisemajanduse koguprodukti muutus (võrreldes eelmise aastaga,%)

9. Kasvu senisesed mootorid läbi Sisetarbimise põhine kasv on lõppenud Kuni 2007. aastani valitsesid rahvusvahelises majanduskeskkonnas ülisoodsad olud , mis lõid võimaluse kasvatada riigisisest tarbimist Viimaste aastate majanduskasvu soodustanud põhitegurid: • Eesti liitumine Euroopa Liiduga (EL) • Odava välismaise laenuraha pakkumine koos kaupade ja teenuste suureneva nõudlusega • Kiirest majanduskasvust, eeskätt aga ülitempokast ja riigieelarve tulusid tähelepanuväärselt suurendanud sisenõudluse kasvust sai innustust valitsussektor, mille kuludekasv võimendas sisetarbimist veelgi • Maailmamajanduses ja Eesti ekspordi põhiturgudel Euroopas olid väga head ajad

10. Tagajärjed majandusarengule Eesti majanduse fundamentaalsed probleemid, mis jäid kiire kasvu aastail varju, paisudes samal ajal suuremaks: 1. Eesti ettevõtete kulueelised on oluliselt nõrgenenud 2. Tootlikkust ei ole suudetud kasvatada tööjõukuludega samas mahus 3. Siseturul tegutsemine oli ekspordiga võrreldes märgatavalt kasumlikum 4. Eesti eksport on valdavalt madala lisandväärtusega, mis ei võimalda eksporditulu eriti kasvatada . Enamalt tuginenud odava tööjõuga tööstusele ja siseturule suunatud teenustele. 5. Ettevõtete võimalused oma tootlikkuse ja lisandväärtuse maailmatasemele viimiseks on piiratud

11. Kasv on olnud ühekülgne KUST TULI KASUMI KASV? Tegevuskasumi kasv Eesti ettevõtluses 2006 aastal (majandusharuti, võrreldes eelmise aastaga, miljardit EEK)

12. Jaemüügi muutus E L -25 riikides- märts 200 7 ( võrreldavates hindades %, 2000=100)

13. Eestis eraisikutele antud laenude jäägid 2002-2006 (milj. EEK) 1.01.2007 81135 Vara (korterid, maa) panditi ja tekitati kunstlik likviidsus 98746 31.08.2007

14. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja selle jaotus 2002-2006 (miljardit krooni) Investeeringute põhikasv hoonete arvelt Mitte tootmiseks vaid tarbimiseks

15. Eesti SKP, äriühingute ja eraisikute laenukasv võrrelduna aastase kogupalkade ja ettevõtete puhaskasumi kasvuga 2000-2006 (aastane kasv milj.EEK, jooksvad hinnad)

16. Tallinna kahetoalise korteri ruutmeetrihind ja keskmine brutopalk Tallinnas 2000-2006

17. Eesti kaupade ekspordi kasv (% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes)

18. Palga ja tööviljakuse kasv Rahandusministeerium, 2007

19. Eesti majanduse konkurentsivõime probleemid keskmises ja pikas perspektiivis Eestis võimenduvad maailmamajanduse probleemid viimastel aastatel toimunud majanduslike arengute tõttu nagu “laenuralli”, “kinnisvarabuum”, “heaolu” Eesti majandusstruktuur ei meenuta kaasaegset teadmispõhist teenusmajandust, pigem on tegu odavale tööjõule üles ehitatud tööstuse ja teenuste pakkumisega. Eestil ei ole võimalik ainult ettevõtete tehnoloogilist taset tõstes ja nn tehnilist tootlikkust suurendades jõuda tootlikkuse tasemelt järele arenenud tööstusriikidele.

20. Töötleva tööstuse tootlikkuse võrdlus (töötaja kohta lisandväärtust tuh. EUR aastas) Tootlikkus on 5-7 korda madalam vanast Euroopast, JÄRGIJÕUDMINE AEGLANE

21. Töötleva tööstuse poolt loodud lisandunud väärus ühe elaniku kohta Eestis võrrelduna Kagu Aasia riikide ja Soomega (USA dollarites, 1995 a püsihindades) UNIDO, 2007

22. 2

23. Valitsussektorilt innovatsioonialaseid toetusi saanud ettevõtete osakaal protsentides Euroopa Innovatsiooniuuringule CIS-4 vastanutest 2004 a. RIIGI INNOVATSIOONISÜSTEEM VAJAB ARENDAMIST

24. Tööjõukulud ja lisandväärtus ühe töötaja kohta puidutööstuses 2004. aastal tuh.EUR

25. Uus paradigma majandus- ja sotsiaalpoliitikas Ressursi piiratuse (loodus-, tööjõu-, kapitaliturumahu) tõttu on Eestil rahvusvahelises tööjaotuses 2 ressurssi: Geograafiline asend INIMAJU Alternatiiv on odava allhankijast ripatsi staatus Eesti on ressursibaasi eripära tõttu mõistetud olema rahvusvahelises tööjaotuses teenindavat tüüpi, intellektuaalset tootmist arendavaks majanduseks,kus töötatakse peaga ning maksavad ideed ja oskused AGA TEE SELLENI ON PIKK JA VAEVALINE

26. Geograafiline aspekt seondub intellektuaalsega hästi läbi transiidi, aga ka teadmismahuka tootmise • Transiit seotud valdavalt Venemaaga, temaga suhete süsteemil suur mõju • Eeldatavasti konkurentsivõimeline jätkuvalt, kuigi restruktureerub • Hi-tech tootmine samuti tõeliselt globaalse ulatuvusega • Eelduseks, nagu ka hi-tech tootmise puhul (EL siin kasulik) infrastruktuuri väljaehitamine ja kommunikatsiooni tipptase nii tehnilise infra kui osutatavate teenuste ja tööjõu oskuste kontekstis Peamine aga: Eesti edu baseerub HARIDUSREFORMIL!! ⇒ NB! TEED JA KOOLID ning HARIDUSE KVALITEET ⇒ Rohkem on vaja insenere ja vähem filolooge Uus paradigma majandus- ja sotsiaalpoliitikas

27. Eesti ja Saksamaa töötleva tööstuse struktuuri võrdlus 2004 a. (vasak skaala – Saksamaa tootlikkuse tase tuh. EUR töötaja kohta, parem skaala – mitu korda on Eestis vastavas harus töötajate osakaal suurem Saksamaast) Oleme keskendunud odavatele harudele … ja “unustanud” kallid

28. Tootlikkuse (lisandväärtus töötaja kohta) alusel järjestatud Eesti tööstusharud ja nende osa koguhõives 2004 a.

29. Restruktureerimine on möödapääsmatu Eesti majandus on kontsentreerunud majandusharudesse, milles pole tootlikkust võimalik oluliselt tõsta. Uue kasvu saavutamiseks tuleb esmalt ületada Eesti majanduse fundamentaalsed probleemid. • Struktuurimuutused on aeganõudvad ja neid on keerukas ellu viia Restruktureerimisest väljuvad võitjatena ja Eesti uue kasvu vedajatena ettevõtjatena: • kes suudavad kohandada oma ärimudelit või tulla välja uutega

30. Jõuda laiematele turgudele või globaalsetesse väärtusahelatesse ning konkureerida seal innovatiivsete toodete ja teenustega, kasutades nende loomiseks parimat tehnoloogiat • Ekspordipõhise majanduskasvuni jõudmiseks võib piisata vaid mõnedesse kõrge lisandväärtusega ja omavahel seotud majandusharudesse koondunud ettevõtete esilekerkimisest (Jaapan) Eesti väljakutseks on selline teravik leida ja välja arendada. See eeldab riigi aktiivset ja sihipärast tegevust muudatusele kaasaaitamisel Restruktureerimine on möödapääsmatu

31. Koostöö hädavajalik • Täna ei ole enam küsimus, kas seda teha – pigem kuidas? Võimalikult kiiresti ja mõjusalt. Mõjusalt – see tähendab Üheskoos Liberalismi ja “nähtamatu käe ideoloogia” on lahutanud erasektori ja riigi ühistegevuse majanduse arengul ja reguleerimisel. Põhjamaade edukuse näitel on ühine nägemus ja eesmärgistatud tegevus hädavajalikud. Praeguses majanduskriisis peavad paremini vastu riigid, kus riiklik regulatsioon on tugevam (Singapur, Hiina, Valgevene) • Eesti arengu võtmeküsimus on selles, millistel allikatel – sektoritel, valdkondadel, niššidel või ärifunktsioonidel – saab uus kasv põhineda. • Kindlasti ei ole olemas imerohtu ega lihtsaid lahendusi

32. LOODUSLIK VALIK PÕHJATÄHT TÜHIKÄIK SEISEV VESI passiv riik aktiviseeriv riik (riik kui katalüsaator) madal kõrge Ettevõtete, inimeste muutumisvõime väliskeskkond väliskeskkond Eesti majanduse arengustsenaariumid (U.Varblane ja arengufond)

33. Asja otsustavad pikaajalised investeeringud, ajud ja kaasaegseim tehnoloogia Võtmeküsimused riigi tervikarengus: • Kuidas hoiduda perifeeriasse langemisest? • Uutel majandusarengu etappidel tähtsustuvad uued konkurentsivõimetegurid • Näiteks üldmajanduslike tingimuste kõrval üha enam infrastruktuur (laias tähenduses) • Kas meie eksport läheb kaubaks ka homme või ülehomme (kallineva majanduse tingimustes)? • EURO vaevaline tulek – millal ja kuidas mõjub? Kas investeeringud, mida teeb meie erasektor, on täna sellised, mis loovad potentsiaali ka (üle)homseks?

34. Muutuste ja võimaluste aeg • Võtmetähtsusega on tööjõu kvaliteet ja tööjõuturu paindlikkus • Edasiminek nõuab suuremat pingutust, eilsed eelised ja võtted homme ei toimi • Olla edukas tähendab olla Euroopa tasemel • Edu eelduseks on taas valmisolek ja võime muutuda ning vaadata väljapoole

35. Mis kiirendab arengut? Tööturu tasakaalu tekkeks on vaja: Adekvaatset ja kõikidele kättesaadavat kutse- ja karjäärinõustamist Lahutada põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad, vajadusel ka koolid Lävendeid nii gümnaasiumisse kui ülikooli astumisel Korrastada koolivõrk – põhikool võrdsuskooli põhimõttel (kodu lähedal), gümnaasiumite maakonna tasandil planeerimine ja tagatud kõrge kvaliteet

36. Mis kiirendab arengut? Tööturu tasakaalu tekkeks on vaja: Konsolideerida ülikoolid Arendada koostööd ettevõtete ja ülikoolide vahel Edendada ettevõtlusharidust – integreerida kõikidesse ainekavadesse + ettevõtlusõpe ja õpilasfirmad

37. 560 2415 8,5% 656,2 55 817 Kokku 11 68 13,5% 14,7 1989 Võrumaa 10 70 8,5% 25,4 2165 Viljandimaa 9 63 11,9% 14,7 1742 Valgamaa 61 296 7,0% 73,1 5114 Tartumaa 259 880 7,3% 280,6 20415 Tallinna ja Harjumaa 7 67 8,9% 14,7 1312 Saaremaa 9 139 7,9% 18,8 1477 Raplamaa 46 157 8,6% 42,7 3689 Pärnumaa 3 32 10,2% 12,0 1224 Põlvamaa 20 89 7,7% 29,8 2309 Lääne-Virumaa 7 43 8,6% 12,8 1096 Läänemaa 29 63 8,6% 17,9 1544 Järvamaa 12 54 8,3% 15,2 1256 Jõgevamaa 75 385 12,9% 78,5 10106 Ida-Virumaa 2 9 7,2% 5,3 379 Hiiumaa Neist eelmisest töökohast koondatud Kokku Nädala jooksul registreeritud uued töötud Registreeritud töötuse osakaal tööjõust (16-pensioniiga) * Tööjõud (tuhat) vanuses 16-pensioniiga Töötuid 03.04.2009 seisuga Tööturuameti piirkondlik osakond

38. Tööturuameti Pärnumaa osakonnas registreeritud töötud aprill 2008 – veebruar 2009 03.04.2009 on Tööturuameti Pärnumaa osakonnas registreeritud 3689 töötut, mis moodustab 8,6% tööealisest elanikkonnast 16a - pensioniiga

39. Koostöö Kui naabril läheb hästi, siis läheb ka minul hästi  Koostöökogemus puudulik Õppida naabrite (Soome, Rootsi) kogemustest! Regionaalse identiteedi tugevdamine Kas Pärnumaal on võimalik luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi klastreid? Pärnu ja Pärnumaa kui turismi ja puhkemajanduse klaster Pärnumaa puiduklaster (loomisel) Mida saab Pärnus teha?

40. Tugisüsteemide koostöö Pärnumaa oskusteabe koostöövõrgustik (TÜ, TTÜ, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Pärnu Maavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus) Eesmärgid: osapoolte ühistegevuse kaudu piirkonna tööhõive tõstmine teadmustöötajate arvu suurendamise kaudu ettevõtete ekspordivõime parandamine toote- ja tehnoloogiaarendusele kaasaaitamine riigiabi ja EL toetuste parim rakendus Edela-Eesti ja teiste Eesti piirkondade arenguks Mida saab Pärnus teha?

41. Koostöö kohaliku omavalitsusega Võiks parem olla (Soome, Rootsi jm kogemus) Poliitika pole mitte midagi muud kui majanduses tekkinud lisandväärtuse osaline ümberjagamine maksusüsteemi kaudu Poliitikutel on valik, kas nad osalevad selle väärtuse tekitamisel või ainult ümberjagamisel Suhtumine ettevõtjatesse kui väärtuse loojasse, dialoog, mainekujundus, ühisturundus, tunnustamine jne Mida saab Pärnus teha?

42. Mida saab Pärnus teha? Millistes sektorites, valdkondades, niššides või ärifunktsioonides saab uus kasv põhineda? Kogu Eesti ja iga regiooni arengu võtmeküsimus Pärnumaa “eelisarendatavad” sektorid 3+1 Hoolivussektor e isikuteeninus (hoolekanne, taastusravi, turism) Metsandus ja puidutöötlemine (kogu väärtusahela ulatuses) Ressursimajandus (turvas, tuuleenergia, rannikumajandus) Metallitöötlemine ja masinaehitus Õppekavad, spetsialistide olemasolu, T&A, koostööprojektid, ühisturundus, mainekujundus

43. Ettevõtjate ettepanekud Säilitada majanduskeskkonna üldine stabiilsus, etteaimatavus, lihtsus Jätta maksud samale tasemele Teha ebamugavad hariduskorralduslikud otsused Viia läbi haldusreform Analüüsida põhjalikult ja mõõta mõjusid enne poliitilisi otsuseid!

44. Kokkuvõttes Enne kui läheb paremaks, läheb veel halvemaks Sügiseks võib prognoosida 100 000 töötut, ehk 20% töötuse määra Kui hetkel on kriisi mõjud tunda ettevõtejatel ja erasektori töövõtjatel, siis see jõuab ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ametnikeni ja töötajateni Kui keegi väidab, et tekib uus tõus ja paranemine, siis tahaks teada, mille arvelt?

45. Tänan tähelepanu eest! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Pärnu esindus Ringi 35 Pärnu [email_address] + 372 44 30 989