09.aprill 2009 - "Muutu või ise"

6. KASVAVAD: tärkavad majandused Allikas: PWC The World in 2050, 2008 (US = 100) E7 = Hiina, India, Brasiilia, Venemaa, Mehhiko, Indoneesia, Türgi; G7 = USA, Jaapan, Saksamaa, Ühendkuningriik, Itaalia, Prantsusmaa, Kanada 1

8. Eesti sisemajanduse koguprodukti muutus (võrreldes eelmise aastaga,%)

11. Kasv on olnud ühekülgne KUST TULI KASUMI KASV? Tegevuskasumi kasv Eesti ettevõtluses 2006 aastal (majandusharuti, võrreldes eelmise aastaga, miljardit EEK)

12. Jaemüügi muutus E L -25 riikides- märts 200 7 ( võrreldavates hindades %, 2000=100)

13. Eestis eraisikutele antud laenude jäägid 2002-2006 (milj. EEK) 1.01.2007 81135 Vara (korterid, maa) panditi ja tekitati kunstlik likviidsus 98746 31.08.2007

14. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja selle jaotus 2002-2006 (miljardit krooni) Investeeringute põhikasv hoonete arvelt Mitte tootmiseks vaid tarbimiseks

15. Eesti SKP, äriühingute ja eraisikute laenukasv võrrelduna aastase kogupalkade ja ettevõtete puhaskasumi kasvuga 2000-2006 (aastane kasv milj.EEK, jooksvad hinnad)

16. Tallinna kahetoalise korteri ruutmeetrihind ja keskmine brutopalk Tallinnas 2000-2006

17. Eesti kaupade ekspordi kasv (% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes)

18. Palga ja tööviljakuse kasv Rahandusministeerium, 2007

20. Töötleva tööstuse tootlikkuse võrdlus (töötaja kohta lisandväärtust tuh. EUR aastas) Tootlikkus on 5-7 korda madalam vanast Euroopast, JÄRGIJÕUDMINE AEGLANE

21. Töötleva tööstuse poolt loodud lisandunud väärus ühe elaniku kohta Eestis võrrelduna Kagu Aasia riikide ja Soomega (USA dollarites, 1995 a püsihindades) UNIDO, 2007

22. 2

23. Valitsussektorilt innovatsioonialaseid toetusi saanud ettevõtete osakaal protsentides Euroopa Innovatsiooniuuringule CIS-4 vastanutest 2004 a. RIIGI INNOVATSIOONISÜSTEEM VAJAB ARENDAMIST

24. Tööjõukulud ja lisandväärtus ühe töötaja kohta puidutööstuses 2004. aastal tuh.EUR

27. Eesti ja Saksamaa töötleva tööstuse struktuuri võrdlus 2004 a. (vasak skaala – Saksamaa tootlikkuse tase tuh. EUR töötaja kohta, parem skaala – mitu korda on Eestis vastavas harus töötajate osakaal suurem Saksamaast) Oleme keskendunud odavatele harudele … ja “unustanud” kallid

28. Tootlikkuse (lisandväärtus töötaja kohta) alusel järjestatud Eesti tööstusharud ja nende osa koguhõives 2004 a.

32. LOODUSLIK VALIK PÕHJATÄHT TÜHIKÄIK SEISEV VESI passiv riik aktiviseeriv riik (riik kui katalüsaator) madal kõrge Ettevõtete, inimeste muutumisvõime väliskeskkond väliskeskkond Eesti majanduse arengustsenaariumid (U.Varblane ja arengufond)

37. 560 2415 8,5% 656,2 55 817 Kokku 11 68 13,5% 14,7 1989 Võrumaa 10 70 8,5% 25,4 2165 Viljandimaa 9 63 11,9% 14,7 1742 Valgamaa 61 296 7,0% 73,1 5114 Tartumaa 259 880 7,3% 280,6 20415 Tallinna ja Harjumaa 7 67 8,9% 14,7 1312 Saaremaa 9 139 7,9% 18,8 1477 Raplamaa 46 157 8,6% 42,7 3689 Pärnumaa 3 32 10,2% 12,0 1224 Põlvamaa 20 89 7,7% 29,8 2309 Lääne-Virumaa 7 43 8,6% 12,8 1096 Läänemaa 29 63 8,6% 17,9 1544 Järvamaa 12 54 8,3% 15,2 1256 Jõgevamaa 75 385 12,9% 78,5 10106 Ida-Virumaa 2 9 7,2% 5,3 379 Hiiumaa Neist eelmisest töökohast koondatud Kokku Nädala jooksul registreeritud uued töötud Registreeritud töötuse osakaal tööjõust (16-pensioniiga) * Tööjõud (tuhat) vanuses 16-pensioniiga Töötuid 03.04.2009 seisuga Tööturuameti piirkondlik osakond

38. Tööturuameti Pärnumaa osakonnas registreeritud töötud aprill 2008 – veebruar 2009 03.04.2009 on Tööturuameti Pärnumaa osakonnas registreeritud 3689 töötut, mis moodustab 8,6% tööealisest elanikkonnast 16a - pensioniiga