AVATUD
ÕPIKESKKOND.
MIS ON ÕPPIMINE,
KUI SEE TOIMUB
KÕIKJAL?
MART LAANPERE
TALLINNA ÜLIKOOLI INFORMAATIKA INSTITUUDI TEADU...
KLAASLAE METAFOOR
• Naisõigusluses (WSJ ‘86): nähtamatu ja purunematu
tõke, mis takistab naistel jõuda karjääriredeli kõrg...
HARIDUSE AVA(NE)MINE:
OPENING UP EDUCATION
• EL visioonidokument 23 sept. 2013

• Probleem: ühiskond ja majandus on liikun...
NUTIKAS RAHVAS 2014 - 2020:
EESTI ELUKESTVA ÕPPE STRATEEGIA

• Visioon: Õppimine on eluviis. Märkame võimalusi ja
leiame n...
SOTSIAAL-TEHNILISED ÜLEMINEKUD
Tehnoloogiline
maastik
Muutused tehn. maastikul
survestavad režiimi

Sotsiotehniline
režiim...
ÕPITEHNOLOOGIA PÕLVKONNAD
Tunnused

1.põlvkond

2.põlvkond

3.põlvkond

Tarkvara
arhitektuur

Õpitarkvara

E-õppekeskkonna...
UUS ÕPIKÄSITUS
Paavola, Hakkarainen jt: õppimise kolm metafoori:
• Õppimine kui omandamine (anuma täitmine)
• Õppimine kui...
KOLM NÄIDET
ALGATUSED
• Õpetajahariduse esmaõppe õppekavade
kaasajastamine (nt. RÕÕMu õppekava)
• Õpetajahariduse uuendamine kõrgkooli...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Avatud opikeskkond

592 views

Published on

Ettekanne Õpetajate Liidu aastakonverentsil "21.sajandi õpetaja", 27.nov 2013

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
592
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Avatud opikeskkond

  1. 1. AVATUD ÕPIKESKKOND. MIS ON ÕPPIMINE, KUI SEE TOIMUB KÕIKJAL? MART LAANPERE TALLINNA ÜLIKOOLI INFORMAATIKA INSTITUUDI TEADUR HARIDUSTEHNOLOOGIA KESKUSE JUHATAJA
  2. 2. KLAASLAE METAFOOR • Naisõigusluses (WSJ ‘86): nähtamatu ja purunematu tõke, mis takistab naistel jõuda karjääriredeli kõrgeimatele astmetele • Majanduses (Maris Lauri, mai 2013): nähtamatu tõke majandusarengus; Eesti ei saa enam kasvada vanade eeliste toel, kuid uusi eeliseid veel ei ole • Hariduses: teadvustamata enesestmõistetavused, mis hoiavad meie kooli kinni sajandivanuses mudelis (õppeained, hindamine, õpikeskkond, õpikud, rollid…)
  3. 3. HARIDUSE AVA(NE)MINE: OPENING UP EDUCATION • EL visioonidokument 23 sept. 2013 • Probleem: ühiskond ja majandus on liikunud digiajastusse, haridussüsteem on maha jäänud • Neli tegevussuunda hariduse avamiseks: • Avatud õpikeskkond: innovaatilised organisatsioonid, õpetajad, õppijad • Avatud õppematerjalid: ligipääs kvaliteetsele digiõppevarale, sisu taaskasutamise õiguslik raamistik • Avatud digitaristu: Võta-Oma-Seade-Kaasa (BYOD), koosvõimelised infosüsteemid ja teenused • Süsteemne lähenemine: koolide varustamisest arvutitega ei piisa, vaja on eri osapoolte “orkestreeritud” pingutusi, pilootprojekte, uuringuid
  4. 4. NUTIKAS RAHVAS 2014 - 2020: EESTI ELUKESTVA ÕPPE STRATEEGIA • Visioon: Õppimine on eluviis. Märkame võimalusi ja leiame nutikaid lahendusi. • VVV: Vastutus, vajadused, võimalused • Strateegilised eesmärgid ja meetmed: • Muutunud õpikäsitus • Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid • Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus • Õppes osaluse kasv ja tulemuslik rahastamine • Digipööre elukestvas õppes: digikultuuri omaksvõtt, digi-õppevara, ligipääs digitaristule, digipädevused
  5. 5. SOTSIAAL-TEHNILISED ÜLEMINEKUD Tehnoloogiline maastik Muutused tehn. maastikul survestavad režiimi Sotsiotehniline režiim / paradigma Uus režiim mõjutab tehn. maastikku Turg Teadus Poliitika Tehnika Kultuur Sotsio-tehniline režiim on suhteliselt stabiilne Uus konfiguratsioon teeb läbimurde, muudab režiimi Uued ideed koonduvad ja moodustavad uue dominandi Nišid (Geels 2002) Katsetused ja areng toimub erinevates suundades, uued ideed akumuleeruvad
  6. 6. ÕPITEHNOLOOGIA PÕLVKONNAD Tunnused 1.põlvkond 2.põlvkond 3.põlvkond Tarkvara arhitektuur Õpitarkvara E-õppekeskkonnad Hajusad õpi(nt Moodle) ökosüsteemid Pedagoogilised lähtekohad Biheiviorism Kognitivism Teadmusloome, enesejuhitavus Sisu, õppematerjalid Integreeritud Lahutatud tarkvarast Õpiobjektid, eõpik, remiksitav Peamised lubavused Drillharjutused, testid Õppematerjalide jagamine, suhtlus, hindamine Looming, koostöö, õpianalüütika Ligipääs tehnoloogiale Arvutiklass Arvutiklass, arvuti ja internet kodus Igal pool: mobiilne personaalne seade
  7. 7. UUS ÕPIKÄSITUS Paavola, Hakkarainen jt: õppimise kolm metafoori: • Õppimine kui omandamine (anuma täitmine) • Õppimine kui osalemine (õpipoiss, sell, meister) • Õppimine kui loomine (teadmusobjektid) Teadmusloome (Bereiter & Scardamalia): õppimine arvamus- ja disainirežiimis, ühesõpe probleemi- ja projektipõhiselt Trialoogiline õppimine: väljundiks digitaalsed teadmusobjektid Konnektivism (Siemens): õppimine on ühenduste loomine teabeallikate vahel; teadmised ei paikne üksnes õppija teadvuses, vaid ka seadmetes, kogukondades Ennastjuhtiv õppija haarab kontrolli mitte üksnes õppimise kavandamisel, vaid ka õpikeskkonna kujundamisel
  8. 8. KOLM NÄIDET
  9. 9. ALGATUSED • Õpetajahariduse esmaõppe õppekavade kaasajastamine (nt. RÕÕMu õppekava) • Õpetajahariduse uuendamine kõrgkoolidevahelises koostöös: eDidaktikum, Haridusinnovatsiooni keskused Tartus ja Tallinnas • Innovatsioonikoolide võrgustikud • LEANRMIX rakendusuuring: e-õpiku ümbermõtestamine • Digipööre: koolimeeskondade koolitus Samsungi ja TLÜ HTK koostöös

×