Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

of

Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 1 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 2 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 3 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 4 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 5 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 6 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 7 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 8 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 9 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 10 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 11 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 12 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 13 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 14 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 15 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 16 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 17 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 18 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 19 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 20 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 21 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 22 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 23 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 24 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 25 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 26 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 27 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 28 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 29 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 30 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 31 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 32 Haridustehnoloogia akadeemiline suund Slide 33
Upcoming SlideShare
What to Upload to SlideShare
Next
Download to read offline and view in fullscreen.

0 Likes

Share

Download to read offline

Haridustehnoloogia akadeemiline suund

Download to read offline

DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis

Related Audiobooks

Free with a 30 day trial from Scribd

See all
  • Be the first to like this

Haridustehnoloogia akadeemiline suund

  1. 1. Haridustehnoloogia akadeemiline suund DTIs Priit Tammets TLU DTI HTK analüütik Kolga Kool, informaatika õpetaja / infojuht tammets@tlu.ee
  2. 2. –Lennart Meri “…internet pakub seniolematuid teadmiste vahendamise võimalusi. Eesti on väike riik ja siin ei tohi olla arengust kõrvale jäävaid kolkaid.”
  3. 3. IKT hariduses: strateegiad ja uuringud • 1997: Tiigrihüppe SA asutamine, riist- ja tarkvarahanked, õpetajakoolitus, infojuhid, esimeste strateegiate kujundamised • 2001: arengukava Tiigrihüpe Pluss, IKT pädevused, Inteli õpetajakoolitus, sisutootmine, õpitarkvara • 2003: EITSA juurde luuakse E-ülikooli konsortsium, hiljem e-kutsekool, kesksed e-õppeteenused, sisutootmine, koolitus, konverentsid, haridustehnoloogid • 2006: arengukava Õppiv Tiiger, e-õppe arendus, õpetajakoolitus, e-õppe sisutootmine, arendusprojektid, robootika, EL projektid, Koolielu portaal, ProgeTiiger • Uuringud: Tiiger Luubis 2001 & 2004, SITES 2007, PISA, PIAAC
  4. 4. Tiigrihüpe • Esimene AIP Rahvusraamatukogus veebruaris 1997 • Avatud 12-16:00, broneeringu (nädal enne!) alusel, kuni 1 tund • Kohal asjatundja, kes surfamisel hättajäänuid abistab
  5. 5. Euroopa Komisjoni uuring (2013) • Arvutite kogus koolis ei avalda mõju kasutamisaktiivsusele • IKT-d rohkem kui 25% tundides kasutavate õpetajate osakaal pole kasvanud 2006 aastaga võrreldes • IKT rakendamises õppetöös on edukamad need koolid, kus on ette võetud kooli tervikuna haaravad arendusprojektid ja loodud tugisüsteemid (digitally supportive schools) • Kiirelt kasvab mobiilsete (s.h. isiklike) seadmete kasutamine arvutiklasside asemel, projektorite/IWB olemasolu klassides • Õpetajakoolitusel on oluline mõju õpetajate hoiakutele, ka IKT rakendamise intentsiivsusele ja viisidele
  6. 6. Eesti haridus ja IKT • Tiigrihüpe • 99,3% Eesti õpilastest kasutab arvutit (PISA); Eesti õpilaste juurdepääs arvutitele ja internetile on hea: 6.koht maailmas • Erandlik: õpilaste juurdepääs internetile ei sõltu eriti pere majanduslikust olukorrast (PISA) • Globe ja eTwinning programmides torkasid Eesti koolid silma suure aktiivsusega
  7. 7. https://padlet.com/tammet s/uxnl2ae6ytkuaapz
  8. 8. Eesti haridus ja IKT • Eesti õpetajate arvutikasutus alla EU keskmise • Arvutid saadaval üldjuhul arvutiklassis või õpetaja laual, sülearvutite kasutamine õpilaste poolt minimaalne, esimesed mobiilsed arvutiklassid (ka tahvlite põhised) • Süsteemselt rakendavad e-õpet vaid üksikud entusiastidest õpetajad (va. eKool), õpilase jaoks on arvuti/nutiseade enamjaolt mänguasi • Elukestva Õppe Strateegia 2014-2020 osaks on digipööre kui süsteemne reform: 1:1 arvutikasutuse mudel, VOSK, e-õpik, personaalne õpikeskkond, digitaalne õpiökosüsteem, digikultuur
  9. 9. EÕS 2020, Digipööre • Digipädevust kui üldpädevust arendatakse kõigis õppeainetes ja huvitegevuses, see on õppeprotsessi loomulik osa • Digitaalne õppevara on kvaliteetne ja kõigile lihtsasti kättesaadav
  10. 10. Digitaalne õppevara • Haridusportaal “Koolielu” • Õppematerjalide portaal “E-koolikott” • Kirjastajad (Maurus, Avita, ...) • Teenusepakkujad (Opiq, Foxacademy, ...)
  11. 11. EÕS 2020, Digipööre • Digipädevust kui üldpädevust arendatakse kõigis õppeainetes ja huvitegevuses, see on õppeprotsessi loomulik osa • Digitaalne õppevara on kvaliteetne ja kõigile lihtsasti kättesaadav • Koolide digitaristu on kaasaegne, igapäevases õppetöös kasutatakse ka isiklikke digiseadmeid, nt nutitelefone
  12. 12. Digitaristu toetused • Taristu toetusmeetmed (https://www.hitsa.ee/ikt- hariduses/it-oppe-taristu-taiendamise-toetusmeede) • Koolide võrguprogramm (https://www.hitsa.ee/ikt- hariduses/digitaristu)
  13. 13. 1:1 mudel arvutikasutuses • Eesmärk -> muuta õpetamise ja õppimise praktikaid ja panna personaalsed seadmed protsessi hüvanguks paremini tööle koostöös kõigi osapooltega • 1 seade 1 õppija kohta (seade: personaalne süle- või tahvelarvuti, nutitelefon) • Erinevad lähenemised: • Võta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD) • Organisaatsioon ostab tahvel- või sülearvutid (nt. ChromeBook, vt ka https://www.theverge.com/2018/4/16/17233946/olpcs-100-laptop-education-where-is-it-now) • Võitlemine nö digitaalse ebavõrdsusega ja võimaldada kõikidele õpilastele üldine ligipääs õppevahenditele koolis ja väljaspool kooli • Personaalne õpikeskkond: iga õppija loob endale ise digitaalse töö- ja õpikeskkonna vastavalt oma huvidele, oskustele, eelistustele • Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektrisüsteemis, esitlusvahendites, infosüsteemis, õppevaras. Samuti pidevat tugimist tehniliste probleemide lahendamiseks
  14. 14. IKT ja muutuv arusaam õppimisest • Muutus õpikäsituses: IKT kaasabil koostöös teadmusloome, probleem- ja projektõpe, õppimine mängides ja luues • Eesti elukestva õppe strateegia (EÕS2020): arengu- & koostöökeskne õpikäsitus, teadmusühiskond & innovaatiline majandus, digikultuur haridusruumis • RÕK 2014: IKT, informaatika valikaine ja läbiv teema Tehnoloogia & innovatsioon
  15. 15. Uus informaatika ainekava (2021)
  16. 16. Gümnaasiumi informaatika ainekava • Uus gümnaasiumi informaatika ainekava õpetab nii raal- kui disainmõtlemist, ainekava keskmes olev digilahenduse arendusprojekt paneb meeskonnana tööle erineva ettevalmistuse saanud õpilased, pannes nad päriselulisse olukorda, kus tuleb igaühel täita oma roll ning mõista ja toetada teisi. • https://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger/gumnaasiumi- informaatika-ainekava
  17. 17. Gümnaasiumi informaatika ainekava • Programmeerimine (põhimõisted, koodikirjutamise baasoskused) • Tarkvaraarendus (andmestruktuurid, andmevahetus, kasutajaliides, tarkvaraarenduse projekt) • Kasutajakeskne disain ja prototüüpimine (kasutajatelt andmete kogumine, prototüüpimine, disain) • Tarkvara analüüs ja testimine (nõuete analüüs, nõuetele vastavuse hindamine, uurimismeetodid, testimine, dokumentatsioon) • Digiteenused (baasteadmised infosüsteemidest, infosüsteemi haldus, riskide ja intsidentide haldus) • DigiTaru ehk digilahenduse arendusprojekt. Tehakse 3-5 liikmelistes rühmades, igal rühmal 2 mentorit, üks koolist ja teine tarkvara- või tootearenduse spetsialist. • Lisaks võivad gümnaasiumid informaatika ainekava osana pakkuda ka uut Küberkaitse valikkursust ning 2011. aastal õppekavasse ilmunud valikaineid (Robootika ja mehhatroonika, 3D- modelleerimine, Geoinformaatika, Arvuti kasutamine uurimistöös). • https://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger/gumnaasiumi-informaatika-ainekava/opetajale
  18. 18. Tuleviku klassiruum: tehnoloogiline vaade • Süsteemide koosvõime: EHIS, õppeinfosüsteem, e- õppevara, õpihaldussüsteem, eksamid, dokumendihaldus ... • Teenusorienteeritud lähenemine: palju kitsaid teenuseid • Digitaalne ökosüsteem: isereguleeruv, evolutsiooniliselt arenev • Õppevara universaaldisain: valmisolek Võta-Oma-Seade- Kaasa (BYOD) kontekstis arvutikasutamiseks
  19. 19. Poliitiline vaade • Euroopa Liidu visioon Opening Up Learning (Sept 2013) • “We propose to create a platform for all these stakeholders to benchmark their schools. To tell us how their school is doing in terms of digital excellence. To promote innovative pedagogical practices. Support the teachers. And reward those who perform well.” • Elukestva õppe strateegia: õppimine digiajastul • Digikultuuri integreerimine õppeprotsessi • Digitaalne õppevara • Ligipääs kaasaegsele digitaristule, s.h. 1:1 arvutikasutus, VOSK • Ühiskonna moderniseerimine, digitaalse lõhe kahandamine • Nutikas spetsialiseerumine, tark töö, Tööstus 4.0
  20. 20. Äriline vaade • Uued teenused: andmekaeve, õpianalüütika, plagiaadituvastus, tõsimängud, muuseumipedagoogika, digiloome, testid, ... • Digitaalne sisu: e-töövihikud, e-õpikud • Uued ärimudelid: voogesitus, ärivõimalused avatud sisulitsentside kontekstis, teenustepaketid koolidele/omavalitsustele/riigile
  21. 21. Näiteid edukatest ettevõtetest • Lingvist: Eesti keeleõppe-idufirma • Foxacademy: interaktiivne digiõpik • Opiq: veebikogukond õppevara tarbimiseks • Uzdevumi.lv: automaatselt genereeritavad ülesanded • kikora.com: nutimatemaatika • H5P.org: õpianalüütika (xAPI) ja LTI-toega interaktiivsed õpiobjektid
  22. 22. Distantsõppega toimetulek Eesti üld- ja kutsehariduses • Kokku osales uuringus 2348 õpilast, kellest omakorda HTMi valimi moodustasid 1825 õpilast (kellest 13% olid kutsekooli õpilased). Venekeelsetest koolidest oli uuringus osalenud õpilasi 9%. Eesti keel on kodune keel 83% õpilastest, 12% puhul on kodune keel vene keel, 3% puhul on eesti-venekeelsest perest ja ülejäänud õpilaste kodune keel on muu keel. Tüdrukuid osales uuringus 66% ja poisse 34%.
  23. 23. Seadmete kasutamine
  24. 24. Õppimis- ja õpetamispraktikad
  25. 25. Tehnoloogiapraktikad
  26. 26. Õpetajad • Kokku osales 1892 õpetajat, kellest 1374 moodustasid HTMI uuringus osalejad. Osalenud õpetajatest 88% olid naised ja 11% mehed (1% ei avaldanud sugu).
  27. 27. Koormus
  28. 28. Haridustehnoloogia • Haridustehnoloogia on õppimise tõhustamiseks loodud süsteemide, meetodite ja vahendite arendamine, rakendamine ja hindamine. (NCET, 1969) • Haridustehnoloogia on pedagoogilise uurimis- ja arendustegevuse valdkond, mille aluseks on õppimise, õpetamise ja tehnoloogia vaheliste seoste ning uute õpikeskkondade terviklik käsitlemine. Haridustehnoloogia keskendub koolitus- ja õpisüsteemide, neid toetavate tegevuste, kontseptsioonide ja tehniliste vahendite uurimisele ja arendamisele. (Nieminen & Pohjonen, 1994) • Misiganes haridustasemel, vormis ja viisil: formaalne ja informaalne haridus; koolis, kodus ja töökohal, toas ja õues ...
  29. 29. Haridustehnoloogia akadeemiline suund TLU-s • 1996: Haridustehnoloogia keskus (HTK, htk.tlu.ee) asutati TPÜ Kasvatusteadusteaduste teaduskonnas • 2001: Käivitus informaatika instituudi esimene magistriõppekava “Multimeedium ja õpisüsteemid” • 2003: HTKs valmis e-õppekeskkond IVA • 2005: HTK liitus Informaatika instituudiga ja keskendus R&D projektidele • 2010: M&ÕS magistriõppekava > Haridustehnoloogia • 2016: Loodi DTI ja haridustehnoloogia akadeemiline suund, ERA Chair projekt CEITER (ceiter.tlu.ee)
  30. 30. HTK arendusprojektid • Veebipõhised õpikeskkonnad: VIKO (2001), IVA (2003), Dippler (2010), eDidaktikum (2013) • Veebipõhised teadmistestide teenused: veebipõhiste testide koostevahend TATS, veebipõhiste eksamite/testide teenus PETS, õpetajate digipädevuste hindamisvahend Digimina • Informaatika õppekava, õpik 10.klassile (AKU.opetaja.ee), gümnaasiumi digiõpikud • Digitaalse õppevara lahendused: Õpetaja Võrguvärav (1999), LeMill.net (2006), Koolielu.ee portaal (2009), LEARNMIX (2013), eKoolikott (2016), DigiÕppeVaramu (2017), Sisuloome (2019) • Koostöö ettevõtetega: Samsung Digipööre (2014-2015), Samsung Digipass (2016- 2017), EAS innovatsiooni ja -arendusosakud • https://github.com/centre-for-educational-technology
  31. 31. HTK uurimisprojekid • Intelleo (intelleo.eu): informaalne õpe töökohal mh VW tehases • Learning Layers (http://results.learning-layers.eu): informaalne õpe low-tech töökohal (Saksa ehitussektor ja Briti perearstid) • EMMA (europeanmoocs.eu): mitmekeelsed massikursused, õpianalüütika • SmartZoos (smartzoos.eu), Avastusrada.ee: õpimängud nutiseadmega väljaspool klassiruumi • CEITER Living Labs/Innovatoorium: koolid kui innovatsioonilaborid, värkvõrk ja sensorid (keha-, ruumi-, laboriandurid) • DigiPeegel.ee ja SELFIE: kooli innovatsiooniküpsuse hindamine • LePlanner.net: tunnikavade visualiseerimine • TINDA: õpetajate digipädevuste hindamine • Vestlusrobot (SHERPA)
  32. 32. Soovitusi lõpetuseks • IT on kõikjal, mitte üksnes tarkvarafirmades • Kõige kiiremad kasvualad on traditsiooniliste teadmusvaldkondade kattumiskohtades: bioinformaatika, geoinfosüsteemid, digihumanitaaria, haridustehnoloogia • Mingis konkreetses ja tuttavas valdkonnas (haridus on kõigile tuttav valdkond) on kergem IT-uuringuid ja rakendusi teha • “Tavalise” bakalaureuse töö asemel (rühmatööna) tarkvaraprototüüp HTK teadus- ja arendusprojekti juures

DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis

Views

Total views

1,586

On Slideshare

0

From embeds

0

Number of embeds

1,432

Actions

Downloads

2

Shares

0

Comments

0

Likes

0

×