Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik andis 18.12.2017 pressikonverentsil ülevaate leibkonna netosissetuleku muutustest.

1. Muutused leibkonna
sissetulekutes
Jaan Õmblus
Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Pressikonverents 18.12.2017

2. Netosissetulek – palgatöö eest ja individuaalsest töisest
tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete
siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste
maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, kust
on maha arvatud leibkonna poolt tehtud regulaarsed
rahalised maksed teistele leibkondadele, varalt tasutud
maksud ja tulumaksu juurdemaksed.
Jaan Õmblus18.12.2017

3. Leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek
 Netosissetulek koosneb erinevatest komponentidest.
 Netosissetulek erineb haridustasemeti.
 2016. aastal oli leibkonnaliikme kuu keskmine
netosissetulek 633 eurot.
Jaan Õmblus18.12.2017

4. Netosissetuleku komponendid
 Sissetulek palgatööst;
 Tulu individuaalsest töisest tegevusest;
 Siirded: (a) pension, (b) lapsetoetus;
 Muu sissetulek.
Jaan Õmblus18.12.2017

5. Netosissetuleku komponendid ja
nende osatähtsus, 2016
448.2 eurot
75%
8.7 eurot
2%
103.7 eurot
17%
Sissetulek palgatööst Tulu individuaalsest töisest tegevusest Pension Lastetoetus Muu sissetulek
Jaan Õmblus18.12.2017
24,7 eurot
4%
13,1 eurot
2%

6. Netosissetuleku seos haridustasemega
354.2
391.2 413.5
440.7
468.1
435.3
475.3
520.2
553.8
581.9595.7
669.4
734.9 749.7
822.2
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
2012 2013 2014 2015 2016
Esimene tase Teine tase Kolmas tase
Jaan Õmblus18.12.2017
EUR

7. Netosissetuleku muutused
 Netosissetulek on kasvutrendis.
 Kasv ei ole kiire, kuid trend on viimase viie aasta jooksul
selgelt nähtav.
 Kasv on toimunud kõigi haridustasemete puhul.
Jaan Õmblus18.12.2017

8. Netosissetuleku muutuse seos
haridustasemega, 2012–2016
20
22
24
26
28
30
32
34
36
38
40
Esimene tase Teine tase Kolmas tase
Jaan Õmblus18.12.2017
%

9. Haritud inimeste netosissetulek on
kasvanud kiiremini
 Mida paremini on inimene haritud, seda rohkem on tema
netosissetulek ajavahemikul 2012–2016 kasvanud.
 Madalama ehk esimese taseme haridusega ja kõrgema
ehk kolmanda taseme haridusega sissetulekute
kasvukiiruste vahe on 6 protsendipunkti.
 Haridus tasub ennast ära – madal haridustase süvendab
varalist kihistumist.
Jaan Õmblus18.12.2017

10. Palgatööst saadava netosissetuleku
seos haridustasemega, 2016
0 100 200 300 400 500 600 700
Esimene tase
Teine tase
Kolmas tase
Jaan Õmblus18.12.2017
EUR

11. Palgatöö osatähtsus netosissetulekus
 Palgatöö on netosissetuleku peamine komponent, mis
2016. aastal moodustas netosissetulekust 71%.
 Aastatel 2008–2016 on palgatöö osatähtsus
netosissetulekus olnud suhteliselt stabiilne, jäädes
vahemikku 67–72%.
 Stabiilsus viitab sellele, et majanduses on teatud tasakaal.
Jaan Õmblus18.12.2017

12. Individuaalne töine tegevus
 FIE-ks olemine;
 Loominguline tegevus;
 Vara müük;
 Osatähtsus on väike (1,4% netosisetuleku rahalisest
väärtusest);
 Tegemist on mõnes mõttes „ettevõtlusaktiivsuse
indikaatoriga“;
 Võib tuleneda sundseisust või ka aktiivsusest.
Jaan Õmblus18.12.2017

13. Ettevõtlusaktiivsuse lähteolud
Ettevõtlus-
aktiivsus
Aktiivne
ellusuhtumine
Majanduslik
sundseis
Jaan Õmblus18.12.2017

14. Individuaalse töise tegevuse seos
haridustasemega, 2016
0
2
4
6
8
10
12
Esimene tase Teine tase Kolmas tase
Jaan Õmblus18.12.2017
EUR

15. Ettevõtlusaktiivsus versus palgatulu
netosissetulekus
 Ettevõtlusaktiivsuse näitaja on tinglik, mis näitab valmidust
majandusolukorra paranemise nimel ise tegutseda.
 Ettevõtlusest üldiselt makstakse ka palka, seega ei ole
õige suurusjärke võrrelda, kuid palka maksavad stabiilsed
ettevõtted, mitte väikesed algatused.
 Madalama haridustasemega inimesed on palgatulu
proportsionaalses võrdluses suurema
ettevõtlusaktiivsusega.
Jaan Õmblus18.12.2017

16. Ettevõtlusaktiivsus versus palgatulu, 2016
0
0.2
0.4
0.6
0.8
1
1.2
Esimene tase Teine tase Kolmas tase
Palgatulu Ettevõtlusaktiivsus
Jaan Õmblus18.12.2017
Suhe

17. Muu sissetulek
 Netosissetuleku komponent, mis koosneb:
(a) omanditulust,
(b) mitterahalisest sissetulekust,
(c) muust tulust.
 2016. aastal oli muu sissetuleku suurus 24,7 eurot
leibkonnaliikme kohta ehk 4% leibkonnaliikme kuu
netosissetulekust.
 Muus sissetulek annab ülevaate ühiskonna tootva kapitali
struktuurist ning ka tulude mitmekülgsusest.
Jaan Õmblus18.12.2017

18. Muu sissetuleku sõltuvus haridusest, 2016
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
2012 2013 2014 2015 2016
Esimene tase Teine tase Kolmas tase
Jaan Õmblus18.12.2017
EUR

19. Muu sissetuleku järeldused
 Mida kõrgem on haridustase, seda rohkem on inimestel
olnud võimalus endale hankida ka muid täiendavaid
sissetulekuallikaid.
 Kehtib põhimõte, et kui kõrgem haridus tagab suurema
palga, siis osa sellest palgast investeeritakse ja see toob
hiljem omanditulu – ehk siis tulu neile, kes olid kõrgema
haridusega suurema sissetuleku saajad.
Jaan Õmblus18.12.2017

20. Omanditulu – kinnisvara või maa rendile andmisest saadav
sissetulek; hoiuste ja väärtpaberite (aktsiad, võlakirjad)
intress.
Jaan Õmblus18.12.2017

21. Omanditulu, 2008–2016
0
2
4
6
8
10
12
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Jaan Õmblus18.12.2017
EUR

22. Omanditulu dünaamika
 Omanditulu on olnud nominaalnäitajates ebastabiilne.
 Samas on näha ikkagi kasvavat trendi.
 Võib ennustada, et läbi raskuste kujuneb ikkagi välja
keskklass, kes saab lisaks töise tegevuse tulule (palgale)
ka tulu kapitalist.
Jaan Õmblus18.12.2017

23. Eduvalem, kuid oht ka kihistumiseks
Paremharidus
Parem palk
Parempalk
Rohkem
võimalusi
investeerida
Rohkeminvesteeringuid
Mitme-
külgsemad
ja veelgi
suuremad
sissetulekud
Jaan Õmblus18.12.2017

24. Olulisemad järeldused
 Eesti inimeste heaolu on aeglases, kuid stabiilses kasvus.
 Haridustase on otseses seoses sissetulekutasemega –
kõrgem haridus toob kõrgema sissetuleku.
 Parim lahendus varalise ebavõrdsuse vähendamiseks on
rõhuda hariduse omandamisele.
 Kui ei ole head palgatööd, on Eesti inimene ettevõtlik ja
leiab alternatiivseid lahendusi.
 Eestis on tekkimas tootva kapitali vundament ja
sissetulekud on muutumas mitmekülgsemaks.
Jaan Õmblus18.12.2017

25. Suur tänu kuulamast!