Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Jaan Õmblus: Muutused leibkonna sissetulekutes

295 views

Published on

Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik andis 18.12.2017 pressikonverentsil ülevaate leibkonna netosissetuleku muutustest.

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Jaan Õmblus: Muutused leibkonna sissetulekutes

  1. 1. Muutused leibkonna sissetulekutes Jaan Õmblus Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Pressikonverents 18.12.2017
  2. 2. Netosissetulek – palgatöö eest ja individuaalsest töisest tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, kust on maha arvatud leibkonna poolt tehtud regulaarsed rahalised maksed teistele leibkondadele, varalt tasutud maksud ja tulumaksu juurdemaksed. Jaan Õmblus18.12.2017
  3. 3. Leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek  Netosissetulek koosneb erinevatest komponentidest.  Netosissetulek erineb haridustasemeti.  2016. aastal oli leibkonnaliikme kuu keskmine netosissetulek 633 eurot. Jaan Õmblus18.12.2017
  4. 4. Netosissetuleku komponendid  Sissetulek palgatööst;  Tulu individuaalsest töisest tegevusest;  Siirded: (a) pension, (b) lapsetoetus;  Muu sissetulek. Jaan Õmblus18.12.2017
  5. 5. Netosissetuleku komponendid ja nende osatähtsus, 2016 448.2 eurot 75% 8.7 eurot 2% 103.7 eurot 17% Sissetulek palgatööst Tulu individuaalsest töisest tegevusest Pension Lastetoetus Muu sissetulek Jaan Õmblus18.12.2017 24,7 eurot 4% 13,1 eurot 2%
  6. 6. Netosissetuleku seos haridustasemega 354.2 391.2 413.5 440.7 468.1 435.3 475.3 520.2 553.8 581.9595.7 669.4 734.9 749.7 822.2 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 2012 2013 2014 2015 2016 Esimene tase Teine tase Kolmas tase Jaan Õmblus18.12.2017 EUR
  7. 7. Netosissetuleku muutused  Netosissetulek on kasvutrendis.  Kasv ei ole kiire, kuid trend on viimase viie aasta jooksul selgelt nähtav.  Kasv on toimunud kõigi haridustasemete puhul. Jaan Õmblus18.12.2017
  8. 8. Netosissetuleku muutuse seos haridustasemega, 2012–2016 20 22 24 26 28 30 32 34 36 38 40 Esimene tase Teine tase Kolmas tase Jaan Õmblus18.12.2017 %
  9. 9. Haritud inimeste netosissetulek on kasvanud kiiremini  Mida paremini on inimene haritud, seda rohkem on tema netosissetulek ajavahemikul 2012–2016 kasvanud.  Madalama ehk esimese taseme haridusega ja kõrgema ehk kolmanda taseme haridusega sissetulekute kasvukiiruste vahe on 6 protsendipunkti.  Haridus tasub ennast ära – madal haridustase süvendab varalist kihistumist. Jaan Õmblus18.12.2017
  10. 10. Palgatööst saadava netosissetuleku seos haridustasemega, 2016 0 100 200 300 400 500 600 700 Esimene tase Teine tase Kolmas tase Jaan Õmblus18.12.2017 EUR
  11. 11. Palgatöö osatähtsus netosissetulekus  Palgatöö on netosissetuleku peamine komponent, mis 2016. aastal moodustas netosissetulekust 71%.  Aastatel 2008–2016 on palgatöö osatähtsus netosissetulekus olnud suhteliselt stabiilne, jäädes vahemikku 67–72%.  Stabiilsus viitab sellele, et majanduses on teatud tasakaal. Jaan Õmblus18.12.2017
  12. 12. Individuaalne töine tegevus  FIE-ks olemine;  Loominguline tegevus;  Vara müük;  Osatähtsus on väike (1,4% netosisetuleku rahalisest väärtusest);  Tegemist on mõnes mõttes „ettevõtlusaktiivsuse indikaatoriga“;  Võib tuleneda sundseisust või ka aktiivsusest. Jaan Õmblus18.12.2017
  13. 13. Ettevõtlusaktiivsuse lähteolud Ettevõtlus- aktiivsus Aktiivne ellusuhtumine Majanduslik sundseis Jaan Õmblus18.12.2017
  14. 14. Individuaalse töise tegevuse seos haridustasemega, 2016 0 2 4 6 8 10 12 Esimene tase Teine tase Kolmas tase Jaan Õmblus18.12.2017 EUR
  15. 15. Ettevõtlusaktiivsus versus palgatulu netosissetulekus  Ettevõtlusaktiivsuse näitaja on tinglik, mis näitab valmidust majandusolukorra paranemise nimel ise tegutseda.  Ettevõtlusest üldiselt makstakse ka palka, seega ei ole õige suurusjärke võrrelda, kuid palka maksavad stabiilsed ettevõtted, mitte väikesed algatused.  Madalama haridustasemega inimesed on palgatulu proportsionaalses võrdluses suurema ettevõtlusaktiivsusega. Jaan Õmblus18.12.2017
  16. 16. Ettevõtlusaktiivsus versus palgatulu, 2016 0 0.2 0.4 0.6 0.8 1 1.2 Esimene tase Teine tase Kolmas tase Palgatulu Ettevõtlusaktiivsus Jaan Õmblus18.12.2017 Suhe
  17. 17. Muu sissetulek  Netosissetuleku komponent, mis koosneb: (a) omanditulust, (b) mitterahalisest sissetulekust, (c) muust tulust.  2016. aastal oli muu sissetuleku suurus 24,7 eurot leibkonnaliikme kohta ehk 4% leibkonnaliikme kuu netosissetulekust.  Muus sissetulek annab ülevaate ühiskonna tootva kapitali struktuurist ning ka tulude mitmekülgsusest. Jaan Õmblus18.12.2017
  18. 18. Muu sissetuleku sõltuvus haridusest, 2016 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 2012 2013 2014 2015 2016 Esimene tase Teine tase Kolmas tase Jaan Õmblus18.12.2017 EUR
  19. 19. Muu sissetuleku järeldused  Mida kõrgem on haridustase, seda rohkem on inimestel olnud võimalus endale hankida ka muid täiendavaid sissetulekuallikaid.  Kehtib põhimõte, et kui kõrgem haridus tagab suurema palga, siis osa sellest palgast investeeritakse ja see toob hiljem omanditulu – ehk siis tulu neile, kes olid kõrgema haridusega suurema sissetuleku saajad. Jaan Õmblus18.12.2017
  20. 20. Omanditulu – kinnisvara või maa rendile andmisest saadav sissetulek; hoiuste ja väärtpaberite (aktsiad, võlakirjad) intress. Jaan Õmblus18.12.2017
  21. 21. Omanditulu, 2008–2016 0 2 4 6 8 10 12 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Jaan Õmblus18.12.2017 EUR
  22. 22. Omanditulu dünaamika  Omanditulu on olnud nominaalnäitajates ebastabiilne.  Samas on näha ikkagi kasvavat trendi.  Võib ennustada, et läbi raskuste kujuneb ikkagi välja keskklass, kes saab lisaks töise tegevuse tulule (palgale) ka tulu kapitalist. Jaan Õmblus18.12.2017
  23. 23. Eduvalem, kuid oht ka kihistumiseks Paremharidus Parem palk Parempalk Rohkem võimalusi investeerida Rohkeminvesteeringuid Mitme- külgsemad ja veelgi suuremad sissetulekud Jaan Õmblus18.12.2017
  24. 24. Olulisemad järeldused  Eesti inimeste heaolu on aeglases, kuid stabiilses kasvus.  Haridustase on otseses seoses sissetulekutasemega – kõrgem haridus toob kõrgema sissetuleku.  Parim lahendus varalise ebavõrdsuse vähendamiseks on rõhuda hariduse omandamisele.  Kui ei ole head palgatööd, on Eesti inimene ettevõtlik ja leiab alternatiivseid lahendusi.  Eestis on tekkimas tootva kapitali vundament ja sissetulekud on muutumas mitmekülgsemaks. Jaan Õmblus18.12.2017
  25. 25. Suur tänu kuulamast!

×