Diana Beltadze: REGREL I prooviloendus 2016. aastal
Anu Õmblus: Leibkondade suhteline vaesus ja materiaalne ilmajäetus
1. Leibkondade suhteline vaesus ja
materiaalne ilmajäetus
Anu Õmblus
Statistikaameti analüütik
Pressikonverents 18.12.2017
2. Mõisted
Sissetulekuvaesus: suhteline ja absoluutne vaesus.
Absoluutse vaesuse piir väljendab miinimumvajaduste
rahuldamise rahalist maksumust.
Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta
ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.
Ekvivalentnetosissetulek on sissetulek leibkonnaliikme kui
tarbimisühiku kohta.
18.12.2017 Anu Õmblus
3. 2017. aasta uuringus küsiti 2016. aasta sissetulekut.
Suhtelise ja absoluutse vaesuse näitaja saadakse
sissetulekuaasta ehk uuringule eelnenud aasta kohta.
Materiaalse ilmajäetuse näitajad saadakse uuringuaasta
kohta.
Anu Õmblus18.12.2017
4. Leibkonnaliikme kuu ekvivalentnetosissetulek,
absoluutse ja suhtelise vaesuse piir
18.12.2017 Anu Õmblus
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1000
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Keskmine kuu
ekvivalentnetosissetulek
Kuu suhtelise vaesuse piir
Kuu absoluutse vaesuse piir
EUR
7. Suhtelise vaesuse määr kodakondsuse järgi
Anu Õmblus18.12.2017
0
5
10
15
20
25
30
35
40
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Kokku
Eesti kodakondsus
Mõne muu riigi kodakondsus
Kodakondsuseta
%
8. Materiaalne ilmajäetus seda iseloomustava
komponendi järgi, 2017
Anu Õmblus18.12.2017
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
Auto
Pesumasin
(Mobiil)telefon
Värviteleviisor
Õigeaegne üüri- ja kommunaalkulude tasumine
Ettenägematud kulutused
Piisavalt soe kodu
Kord aastas nädalane puhkus kodust eemal
Üle päeva liha, kala või samaväärseid valke sisaldava toidu söömine
65 ja vanemad 18-64 0-17 Mehed ja naised
10. Kokkuvõte
Suhtelises vaesuses elas 2016. aastal 21,1% Eesti elanikkonnast, nende kuu
ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 467 eurot.
Absoluutses vaesuses elas 2016. aastal 3,3% Eesti elanikkonnast, nende kuu
ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 200 eurot.
Suhtelise vaesuse määra erinevus eestlaste ja mitte-eestlaste vahel suureneb
aasta-aastalt.
Materiaalse ilmajäetuse määr oli 2017. aastal 11,6% ja sügava materiaalse
ilmajäetuse määr 4,1%.
Anu Õmblus18.12.2017