Statistikaamet tutvustas 11.01.2017 kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu. Esitlusel analüüsis Siim Krusell eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda. Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja.

1. Kogumiku esitlus Statistikaametis
11.01.2017

2. Siim Krusell, SA Kutsekoda
Etnilised lõhed tööturul ja
majanduskriisi mõjud

3. Eesmärk
 Analüüsida eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni
majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda.
 Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav
mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja. Seejuures ei
keskendutud eesti keele oskusele üldiselt, vaid eesti keele
oskuse eri tasemete mõjule.
11.01.2017

4. Töötuse määr rahvuse ja eesti keele
oskuse järgi, 2007–2015
11.01.2017
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
0
5
10
15
20
25
30
35
%
Eestlased
Hea keeleoskusega
mitte-eestlased
Keskmise keeleoskusega
mitte-eestlased
Eesti keele oskuseta
mitte-eestlased

5. Üleharitus rahvuse ja eesti keele
oskuse järgi, 2007–2015
11.01.2017
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
%
Eestlased
Hea keeleoskusega
mitte-eestlased
Keskmise keeleoskusega
mitte-eestlased
Eesti keele oskuseta
mitte-eestlased

6. Juhid ja tippspetsialistid rahvuse ja
keeleoskuse järgi, 2007–2015
11.01.2017
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
%
Eestlased
Hea keeleoskusega
mitte-eestlased
Keskmise keeleoskusega
mitte-eestlased
Eesti keele oskuseta
mitte-eestlased

7. Töötuks jäämise tõenäosus rahvuse ja eesti keele
oskuse järgi, 2007, 2010, 2015
11.01.2017
Eestlased
Hea keeleoskusega
mitte-eestlased
Keskmise keeleoskusega
mitte-eestlased
Eesti keele oskuseta
mitte-eestlased
0,00 0,05 0,10 0,15 0,20 0,25 0,30
2007
2010
2015

8. Juhi või tippspetsialisti ametikohale jõudmise
tõenäosus rahvuse ja eesti keele oskuse järgi,
2007, 2010, 2015
11.01.2017
0,00 0,05 0,10 0,15 0,20 0,25 0,30 0,35 0,40
Eestlased
Hea keeleoskusega
mitte-eestlased
Keskmise keeleoskusega
mitte-eestlased
Eesti keele oskuseta
mitte-eestlased
2007
2010
2015

9. Üleharituse tõenäosus rahvuse ja eesti keele
oskuse järgi, 2007, 2010, 2015
11.01.2017
0,00 0,05 0,10 0,15 0,20 0,25 0,30 0,35 0,40
Eestlased
Hea keeleoskusega
mitte-eestlased
Keskmise keeleoskusega
mitte-eestlased
Eesti keele oskuseta
mitte-eestlased
2007
2010
2015

10. Kokkuvõte (1)
 Keskmiselt oli eestlaste tööturupositsioon parem kui
mitte-eestlastel.
 Hea eesti keele oskusega mitte-eestlased olid enne ja
pärast kriisi töötuse määra ja ametipositsiooni silmas
pidades eestlastega võrdses, kui mitte pisut paremaski
seisus. Majanduskriisi ajal olid aga ka hea eesti keele
oskusega mitte-eestlaste töötusriskid suuremad kui
eestlastel.
11.01.2017

11. Kokkuvõte (2)
 Nendel mitte-eestlastel, kes olid omandanud kõrghariduse,
oli raskem leida haridustasemele vastavat tööd olenemata
vaatluse all olnud aastast.
 Eesti tööandjatele on tööle värbamisel olulisimaks faktoriks
siiski inimese tööoskused, mitte otseselt tema rahvus.
Kuna eesti keele oskust eeldatakse paljudel töökohtadel,
siis pigem püüavad tööandjad võimalikke riske vältida.
Seega on näiteks võrdsete tööoskuste korral järjekorras
esimesed need, kelle puhul võimalikud muud oskused (sh
keeleoskus) on paremad.
11.01.2017

12. Kokkuvõte (3)
 Headel aegadel – nii 2007. kui ka 2015. aastal – aga
jõudsid oma aja ära oodata palju enamad järjekorras olijad
ja nende seas oli nii eestlasi kui ka hea eesti keele
oskusega mitte-eestlasi.
 Hea eesti keele oskusega mitte-eestlastel ei pruugi olla
sama edukad järjekorras, mis on primaarsele tööturule
omaseid väärtustatud töökohti (nt juhid ja tippspetsialistid)
pakkuva kassa ees.
11.01.2017

13. 11.01.2017