Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

REGREL esimese prooviloenduse tulemused: eluruumid

685 views

Published on

Statistikaamet tutvustas 14.11.2016 pressikonverentsil, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.

Published in: Data & Analytics
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

REGREL esimese prooviloenduse tulemused: eluruumid

  1. 1. Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) esimese prooviloenduse tulemused eluruumide kohta Andres Oopkaup, Statistikaameti peadirektor Diana Beltadze, REGREL projektijuht Pressikonverents Statistikaametis 14.11.2016
  2. 2. Rahva ja eluruumide loendus  Rahvaloenduse ajal toimub enamasti ka eluruumide loendus, et ühe loenduse käigus saada ülevaade nii elanikkonna kui ka nende elamistingimuste kohta.  Loendusi tehakse maailma riikides vähemalt iga 10 aasta järel. 14.11.2016
  3. 3. Eluruumide loenduse eesmärk  Saada ülevaade riigi elamufondist (eluruumidest ja mitte- eluruumidest), et hinnata piirkonniti eluruumide olukorda, elamistingimusi ja elanike elukvaliteeti. 14.11.2016
  4. 4. Registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL)  REGREL puhul saadakse kogu teave loendatavate kohta registritest (riiklikud andmekogud).  Registripõhine loendus peab vastama rahvusvahelistele nõuetele: 1. kõikne, 2. fikseeritud loendusmomendiga, 3. kõigi loendatavate objektide suhtes ühetaoline. 14.11.2016
  5. 5. REGRELi toimumiseks vajalikud eeldused 1. Vajalike registrite olemasolu. 2. Vajalike registrite kaetus, s.t nad katavad kogu elanikkonna. 3. Vajalike registrite andmete pidev aktualiseerimine ja kõrge kvaliteet, mis tagatakse järjekindla kontrollimisega. 4. Registrite ühitatavus (sh kõigi aadresside vastavus riigi aadressi-standardile). 5. Registrite definitsioonide ja mõistete ning rahvusvaheliselt loendustes kasutatavate definitsioonide ja mõistete kattuvus. 14.11.2016
  6. 6. REGRELi ettevalmistamise olulisemad etapid 2016 2017 2018 2019 2020 2021 14.11.2016 II prooviloendus REGREL 2021I prooviloendus
  7. 7. Eluruumide andmeid sisaldavad registrid  EHR – riiklik ehitisregister,  ADS – aadressiandmete süsteem,  ETAK – Eesti topograafiline andmekogu,  RR – rahvastikuregister,  KR – kinnistusraamat,  REL2011 – 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed. 14.11.2016
  8. 8. Mida nendest registritest eluruumide loenduseks kasutatakse?  EHR: eluruumi kasutusotstarve, tehnilised andmed, vallasvara omand.  ADS: aadressid, registrite ühildamine (ADS_OID). ADS_OID on aadressiobjekti unikaalne identifikaator  ETAK: hoonete olemasolu ja asukoht (koordinaadid X,Y).  RR: asustatus.  KR: kinnisvara omand (korteriomand).  REL2011: puuduvate andmete täiendamine. 14.11.2016
  9. 9. Statistikaameti 2013. aastal antud hinnang eluruumi tunnuste kvaliteedile registrites Hinnang Tunnused A – täielik - B – osaline Kasulik pind / tubade arv, eluruumi hoone tüüp C – piiratud Eluaseme korraldus, eluruumi tüüp, tavaeluruumide valduslik olukord, eluruumide kasutamise alus, omandisuhe, elanike arv eluruumis, eluruumi tehnilised tunnused (veevarustussüsteem, tualettruum, pesemisvõimalus, kütte tüüp, ehitusaeg) 14.11.2016
  10. 10. REGREL esimese prooviloenduse tulemused eluruumide kohta Loendusmoment: 31.12.2015 14.11.2016
  11. 11. REGREL eluruumi definitsioonid  Tavaeluruum (asustatud ja mitteasustatud): korter, ühepereelamu, isoleeritud osa eramust, ridaelamu- või paarismajaboks, loenduse hetkel võib olla asustatud või vaba.  Asustatud mitte-eluruum (muud elamuüksused)  Ühiseluruum 14.11.2016
  12. 12. REGREL esimesel prooviloenduse eluruumide üldkogumi andmeallikad  Eluruumide üldkogumi andmeallikad olid esimesel prooviloendusel: ADS (aadressiandmete süsteem), RR (rahvastikuregister) ja EHR (ehitisregister).  Koguti andmeid asustatud eluruumide kohta + vabade üksikelamute kohta + vabade korterite kohta.  EHRist võeti info eluruumi tüübi kohta ja andmed tehniliste tunnuste kohta. 14.11.2016
  13. 13. Mis tüüpi tunnuseid eluruumi kohta prooviloendusel registritest hõlmati? 14.11.2016 Tehnilised tunnused Elamu tüübiga seotud tunnused Omandiga seotud tunnused Kasulik põrandapind ja/või tubade arv Elukorraldus Omandisuhe Veevarustussüsteem Eluruumi tüüp Eluruumi kasutamise alus Tualettruum Tavaeluruumide valduslik olukord Pesemisvõimalus Kütmise tüüp Tavaeluruumid hoone tüübi järgi Tavaeluruumid ehitusaja järgi
  14. 14. Prooviloendus: eluruumide loendustunnused registrites 14.11.2016
  15. 15. Prooviloenduse tulemused: eluruumide üldkogumi moodustamise probleemid  Eestis on 2016. aastal 730 876 eluruumi. Neist tavaeluruume 725 539 (asustatud 526 465), ühiseluruume 4359 ja muid elamuüksuseid 978.  Eluruumide alakaetus on 4%. Registrite andmete ristkasutusel on selgunud, et puudu on otse ADSi sisestatud või EHRs puuduvad eluruumid.  21 000 elamul puudub ruumikuju ja pole teada, millisele ADSi hoone olemasolu ja asukoha koordinaadi hoonele nad vastavad.  Eluruumide üldkogumis on ligi 8000 leibkonda, kes on registreeritud “otse” hoonesse, ehk aadressiks on hoone, mis ei ole üksikelamu. Põhjus: kehva kvaliteediga aadress RRs või puuduv info EHRs. 14.11.2016
  16. 16. Eluruumide tehniliste tunnuste olemasolu ehitisregistris 14.11.2016 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 % Tualettruum Eluruumid ehitusaja järgi Pesemisvõimalus Veevarustussüsteem Kütmise tüüp Elamuüksuse tubade arv Elamuüksuse kasulik põrandapind Kvaliteedikriteerium 95% Kvaliteedikriteerium 95%
  17. 17. Prooviloenduse tulemused: hinnang eluruumide kvaliteedinäitajatele  Eluruumi tüübi ja asustatuse tunnused on registrites hästi täidetud.  Eluruumi tehnilised tunnused on ehitisregistris halvasti täidetud ning need ei vasta VV korraldusega nr 311, 22.09.16 loenduseks kehtestatud nõuetele. Andmekorrastustööde ja REL2011 andmetele tuginedes oli võimalik prooviloendusel tunnuste kaetust tõsta kuni 97%-ni. Kõige kriitilisem on tunnus “hoone ehitusaeg”, mis on kaetud vaid 90% ulatuses. 14.11.2016
  18. 18. REGREL esimese prooviloenduse järeldused registrite eluruumi andmete kohta  Ehitisregistri (EHR) andmekvaliteedi tõstmine on REGREL tegemiseks hädavajalik.  EHRi prioriteet peaks olema elamute andmete alakaetuse likvideerimine, mis sealjuures sisaldaks ka eluruumide tehniliste andmete sisestamise tööd.  EHRis on oluline tegevus ka andmete sünkroniseerimine ADSiga (aadressiandmete süsteem) hoonete ja hooneosade tasemel:  otse ADSi sisestatud hooneosad tuleks sisestada ka EHRi, lisades sinna eluruumide tehnilisi andmeid;  olemasolevad hooneosad, mis ADSis puuduvad, tuleb EHRist likvideerida või üle anda ADSi. 14.11.2016
  19. 19. Prooviloenduse tulemuste põhjal saab välja tuua järgmised väljakutsed REGRELi õnnestumiseks:  Ehitisregistri (EHR) hoonete ja hooneosade alakaetus ja ülekaetus on vaja likvideerida. Lahenduse võimalikud etapid: 1. EHR alakaetuse täpsustamine. ADSis (aadressiandmete süsteem) olemasolevate EHR hoonete ühildamine ETAK (Eesti topograafiline andmekogu) hoonetega. Eelisjärjekorras ühildada elukondlikud hooned. Ühildamisega tegelevad KOVid Maa-ameti juhtimisel. 2. Võimaldada kiirkorras EHRis täpsustatud puuduva osa sisestamist registrisse. 3. Pärast EHR ja ETAK hoonete vastavuse 1:1 saavutamist selguvad EHR üleliigsed hooned ehk ülekaetus. 4. Kiirkorras sisestatud hoonete info üle andmine KOVidesse eluruumide tehniliste näitajate sisestamiseks. 5. Paralleelselt kirjeldatud protsessiga peaks toimuma olemasolevate tehniliste näitajate aktualiseerimine. 14.11.2016
  20. 20. Juriidiline alus tööde tegemiseks on olemas  01.07.2015 jõustus ehitisseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. § 26. Ehitisregistri andmete korrastamine ja elektroonilise menetluse rakendamine (1) Ehitisregistri andmed korrastatakse 2020. aasta 1. jaanuariks. (2) Ehitisregistri andmete korrastamise käigus kantakse ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned. (3) Hoone ehitisregistrisse kandmisel võetakse aluseks ajakohased ortofotod. Ortofotodelt kantakse ehitisregistrisse ehitise ehitisealune pind ja hoone koordinaadid. (4) Ortofotodelt saadud andmeid võrreldakse olemasolevate ehitisregistri andmetega ning selgitatakse välja edasise kontrolli vajadus. 14.11.2016
  21. 21. 14.11.2016

×