Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.

1. Leibkonna ja elukoha
andmete võrdlusuuring –
milleks?
Ene-Margit Tiit
Statistikaameti rahvastikustatistika ekspert

2. Mis on registripõhine rahva ja
eluruumide loendus?
Neis riikides, mis loevad ennast arenenud IT-riikideks ja kus
on hästi töötav registrite süsteem, püütakse riiklikku statistikat
teha võimalikult vähe inimesi küsitledes, et säästa nende
aega ja tagada privaatsust.
Niisugustes riikides korraldatakse ka rahva ja eluruumide
loendusi registripõhiselt, st ilma elanikke küsitlemata.
Kõik vajalikud loendusandmed saadakse riiklikest registritest.
Ene-Margit Tiit02.05.2018

3. Kas Eesti on registripõhiseks rahva ja
eluruumide loenduseks valmis?
Eestis on võrdlemisi hea registrite süsteem, mille tugevuseks
on:
 Ühtne isikukoodide süsteem;
 Kõigi eluruumide varustatus aadresside ja
aadresskoodidega;
 Registrite omavaheline seostatavus;
 Infovahetuskeskkond X-tee.
Ene-Margit Tiit02.05.2018

4. Eesti probleem
 Eestis on küll korralik rahvastikuregister, aga kahjuks ei kajasta
see täpselt inimeste elukohti.
Eesti elanikud ei ole teadvustanud elukoha registreerimise
kohustust ja selle olulisust riigi toimimise seisukohast.
 Kui arvestatav osa elukohti (ka elukoha riigi tasemel) on
registrites ekslikud, ei ole võimalik registrite põhjal teha õigeid
järeldusi
o Rahvaarvu
o Leibkondade koosseisu
o Elanike paiknemise
kohta.
Ene-Margit Tiit02.05.2018

5. Lahendus
 Statistikaametis on välja töötatud metoodika
registriandmete täpsustamiseks teiste registrite abil.
 Tegeliku rahvaarvu ning registreerimata sisse- ja
väljarände kindlakstegemiseks kasutatakse püsielanike
määramise reegleid ehk residentsuse indeksit, mille abil
igal aastal tehakse kindlaks tegelikult Eestis elavad, siit
lahkunud ja siia saabunud isikud.
 Residentsuse indeks arvutatakse enam kui 20 registri ja
infoallika põhjal.
Ene-Margit Tiit02.05.2018

6. Partnerluse ja paiknemise indeks
 Samasugused indeksid on loodud/loomisel
perekonnatuumade koostise hindamiseks ja leibkondade
õigete elupaikade määramiseks.
Ene-Margit Tiit02.05.2018

7. Milleks siis leibkonna ja elukoha
andmete võrdlusuuring?
 Iga statistiline mudel vajab kontrollimist tegelike andmete
põhjal.
 Uuringutulemuste abil on kavas
o hinnata juba mõnda aega kasutusel oleva
residentsuse indeksi täpsust;
o kontrollida loodavate partnerluse ja paiknemise
indeksi toimimist.
Ene-Margit Tiit02.05.2018

8. Uuringu korraldajate lootused
 Selleks, et uuring õnnestuks ja selle põhjal saaks teha
õigeid järeldusi, on tarvis, et kõik elanikud vastaksid
õigesti nii oma elukoha kui ka leibkonna andmed.
 Seda infot ei edastata kellelegi ja see ei saa vastajaid
mingil moel kahjustada.
Ene-Margit Tiit02.05.2018

9. Ene-Margit Tiit02.05.2018