Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Ene-Margit Tiit: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring – milleks?

154 views

Published on

Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ene-Margit Tiit: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring – milleks?

  1. 1. Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring – milleks? Ene-Margit Tiit Statistikaameti rahvastikustatistika ekspert
  2. 2. Mis on registripõhine rahva ja eluruumide loendus? Neis riikides, mis loevad ennast arenenud IT-riikideks ja kus on hästi töötav registrite süsteem, püütakse riiklikku statistikat teha võimalikult vähe inimesi küsitledes, et säästa nende aega ja tagada privaatsust. Niisugustes riikides korraldatakse ka rahva ja eluruumide loendusi registripõhiselt, st ilma elanikke küsitlemata. Kõik vajalikud loendusandmed saadakse riiklikest registritest. Ene-Margit Tiit02.05.2018
  3. 3. Kas Eesti on registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks valmis? Eestis on võrdlemisi hea registrite süsteem, mille tugevuseks on:  Ühtne isikukoodide süsteem;  Kõigi eluruumide varustatus aadresside ja aadresskoodidega;  Registrite omavaheline seostatavus;  Infovahetuskeskkond X-tee. Ene-Margit Tiit02.05.2018
  4. 4. Eesti probleem  Eestis on küll korralik rahvastikuregister, aga kahjuks ei kajasta see täpselt inimeste elukohti. Eesti elanikud ei ole teadvustanud elukoha registreerimise kohustust ja selle olulisust riigi toimimise seisukohast.  Kui arvestatav osa elukohti (ka elukoha riigi tasemel) on registrites ekslikud, ei ole võimalik registrite põhjal teha õigeid järeldusi o Rahvaarvu o Leibkondade koosseisu o Elanike paiknemise kohta. Ene-Margit Tiit02.05.2018
  5. 5. Lahendus  Statistikaametis on välja töötatud metoodika registriandmete täpsustamiseks teiste registrite abil.  Tegeliku rahvaarvu ning registreerimata sisse- ja väljarände kindlakstegemiseks kasutatakse püsielanike määramise reegleid ehk residentsuse indeksit, mille abil igal aastal tehakse kindlaks tegelikult Eestis elavad, siit lahkunud ja siia saabunud isikud.  Residentsuse indeks arvutatakse enam kui 20 registri ja infoallika põhjal. Ene-Margit Tiit02.05.2018
  6. 6. Partnerluse ja paiknemise indeks  Samasugused indeksid on loodud/loomisel perekonnatuumade koostise hindamiseks ja leibkondade õigete elupaikade määramiseks. Ene-Margit Tiit02.05.2018
  7. 7. Milleks siis leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring?  Iga statistiline mudel vajab kontrollimist tegelike andmete põhjal.  Uuringutulemuste abil on kavas o hinnata juba mõnda aega kasutusel oleva residentsuse indeksi täpsust; o kontrollida loodavate partnerluse ja paiknemise indeksi toimimist. Ene-Margit Tiit02.05.2018
  8. 8. Uuringu korraldajate lootused  Selleks, et uuring õnnestuks ja selle põhjal saaks teha õigeid järeldusi, on tarvis, et kõik elanikud vastaksid õigesti nii oma elukoha kui ka leibkonna andmed.  Seda infot ei edastata kellelegi ja see ei saa vastajaid mingil moel kahjustada. Ene-Margit Tiit02.05.2018
  9. 9. Ene-Margit Tiit02.05.2018

×