Statistikaameti infotund Keskkonnaministeeriumis 02.02.2021

1. Statistikaameti infotund
Keskkonnaministeerium
2. veebruar 2021
Kaia Oras

2. 2
• Sissejuhatus ja valik keskkonnatrende viimasel kümnel aastal
• 27. jaanuaril avaldatavad andmed 2019. aastal tehtud keskkonnakaitse kulutuste osas Eestis.
• Ülevaade detsembris 2020 avaldatud andmetest keskkonnaarvepidamiste osas
• Ressursitootlikkuse trend ning sisu
• Võimalused, mida pakuvad keskkonnakontod kombineerituna majandusarvestusega: emissioonide
intensiivsuse arvestused, maksude tõhususe arvestused jms
• Küsimused palun kirjutage jooksvalt vestlusaknasse!
Päevakava

3. Mõningaid keskkonnasaaste ja ressursikasutusega seotud trende viimasel
kümnendil, 210=100
40
50
60
70
80
90
100
110
120
130
140
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2 019
Jäätmete teke
Kodumaise toorme tarbimine
Süsinikdioksiidi heitkogus
Lämmastikoksiidide heitkogus
Heitvee lämmastiku reostuskoormus
Heitvee fosfori reostuskoormus
Vääveldioksiidi heitkogus
3

4. Ressursitootlikkuse trend ja strateegia „Eesti 2035“ sihtmärk
0,64
0,70
0,63
0,50
0,56
0,62
0,61
0,54
0,57
0,52
0,53 0,53
0,55
0,52
0,55
0,58
0,61
0,55 0,55
0,64
0,40
0,50
0,60
0,70
0,80
0,90
1,00
Strateegia „Eesti 2035“ sihtmärk: O,9 eurot/kg
*- VT Tõetamm: https://tamm.stat.ee/kategooriad/eesti-areng/tulemusvaldkonnad/teadus-ja-arendustegevus-ja-ettevotlus/indikaatorid/185

5. Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus*, strateegia „Eesti 2035“ sihtmärk
5
14
17
17
16
19
19
16
17
19
18
0
5
10
15
20
25
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035
Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus Eesmärk Eesti 2035
Strateegia „Eesti 2035“ sihtmärk: 8 miljonit tonni aastas
?
* - Näitab kasvuhoonegaaside summaarset netoheitkogust, arvestades metsa- ja maakasutussektori mõju.
- Tõetamm: https://tamm.stat.ee/kategooriad/eesti-areng/tulemusvaldkonnad/keskkond/indikaatorid/174
miljonit tonni CO2 ekvivalenti

6. Keskkonnanäitajad leiad ka Tõetammes (Eesti 2035 ja Säästev Eesti 21)
6

7. Keskkonnaandmed on ka mitmetel juhtimislaudadel
Olemasolevad juhtimislauad:
https://juhtimislauad.stat.ee/
Säästev areng /Riigikantselei alamjaotuses Keskkonna valdkonna arenguid
kajastavaid näitajaid
Hetkeolukord
Lahendused
• Statistikaamet saab lisada juhtimislaudadele ilma täiendava ressursita infot, mida juba avaldatakse.
• Programmiväline statistika on ajutise iseloomuga, mille pidev jätkamine sõltub tellimusest.
• Statistikaamet on valmis välja töötama ja regulaarselt uuendama juhtimislauda Keskkonnaministeeriumile
olemasolevate näitajate ja kokkulepitud uute näitajate ulatuses.
• Samuti oleme valmis koostöös Keskkonnaministeeriumiga üle vaatama andmebaaside tabelid.

8. Palju keskkonnanäitajaid on ka Statistikaameti uues veebis kuvatud, sh trendid ning
tarbijat abistavad kirjeldused, lingid ja visuaalid
8

9. KESKKONNAARVEPIDAMISED
ÜRO keskkonnaarvepidamiste raamistik võimaldab keskkonna arvepidamiste koostamist
majandusstatistikaga ühtlustatud kujul
Keskkonnaarvepidami
ste keskne raamistik
Uus: SEEA EA–
Eksperimentaalne
ökosüsteemide arvepidamine
Rahvamajanduse
arvepidamine

10. Keskkonna-
maksude
arvepidamine
Materjalivoo
arvepidamine
Keskkonnaarvepidamised
Keskkonna-
kaitse kulutuste
arvepidamine
Keskkonna-
kaupade ja
teenuste
arvepidamine
Füüsilise
energiavoo
arvepidamine
Ressursside
halduskulutuste arvepidamine
Jäätmete
arve-
pidamine
Metsanduse
arvepidamine
3. laine moodulid, arendamisel
Keskkonnakaitse
subsiidiumite ja siirete
arvepidamine
Vee
arvepidamine
Ökosüsteemide
arvepidamine
Materjalivarude
arvepidamine
1. laine moodulid,
tootmises
2. laine moodulid,
tootmises
Keskkonnaarvepidamiste poolt pakutavavad andmestikud (määrus 691/2011)
Õhuemissioonide
konto
- Regulaarne avaldamine
- uued arvepidamised
Metsanduse
arvepidamine
Õhuemissioonide
konto

11. Keskkonna-
maksude
arvepidamine
Materjalivoo
arvepidamine
Keskkonnaarvepidamised
Keskkonna-
kaitse kulutuste
arvepidamine
Keskkonna-
kaupade ja
teenuste
arvepidamine
Füüsilise
energiavoo
arvepidamine
Ressursside
halduskulutuste arvepidamine
Jäätmete
arve-
pidamine
Metsanduse
arvepidamine
3. laine moodulid, arendamisel
Keskkonnakaitse
subsiidiumite ja siirete
arvepidamine
Vee
arvepidamine
Ökosüsteemide
arvepidamine
Materjalivarude
arvepidamine
1. laine moodulid,
tootmises
2. laine moodulid,
tootmises
Keskkonnaarvepidamiste poolt pakutavavad andmestikud (määrus 691/2011)
Õhuemissioonide
konto
- Regulaarne avaldamine
- uued arvepidamised
Metsanduse
arvepidamine
Õhuemissioonide
konto

12. 02.02.2021
MIKRO TASE
Avaldatakse T+13
Ettevõtete keskkonnakaitse
kulutused:
1. Tootmisettevõtete
keskkonnakaitsekulutused
2. Keskkonnakaitse teenuseid
pakkuvate ettevõtete kulutused
MAKRO TASE ehk
koguarvestus
Avaldatakse T+24
Keskkonnakaitsekulutuste
arvepidamine
Kolm mõõdet:
pakkumine
kasutamine
finantseerimine
Võimaldab arvutada riigi kogu
keskkonnakaitsekulu ehk panust
keskkonnakaitsele
Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine

13. Tootmisettevõtete kulutused keskkonnakaitsele 2019. aastal olid üle 120 miljoni euro
Miljon eurot
INVESTEERINGUD
JOOKSEVKULUD
INVESTEERINGUTE valdkonnad
0
50
100
150
200
250
300
2010 2011 2012 2013 2015 2016 2017 2018 2019
0
20
40
60
80
100
120
saastetasud
teistelt ostetud teenuste
kulud
ettevõttesisesed
jooksevkulud
keskkonnakaitsevahendite
le, palkadele jms
Välisõhu ja kliima kaitse
Heitveekäitlus
Jäätmekäitlus
Pinnase, põhja- ja pinnavee
kaitse
Kaitse müra ja vibratsiooni
eest
Bioloogilise mitmekesisuse ja
maastiku kaitse
Kaitse radiatsiooni eest
Teadus- ja arendustegevus
Muu
keskkonnakaitsetegevus
2019. aastal on
keskkonnakaitse
kulutused
madalamad
võrreldes 2018.
aastaga, seda
peamiselt
väiksemate
investeeringute
tõttu

14. Tootmisettevõtete investeeringud tootmisprotsessi muutmiseks ja
keskkonnakaitsevahenditele, 2010-2019, miljonit eurot
02.02.2021
Monitoring of the ecological tax reform in Estonia; Kaia Oras
Investeeringute
maht on olnud
üsna
ebastabiilne.
Siiski, kui varem
tehti suuremaid
investeeringuid
keskkonnakaitse
vahenditele, siis
viimastel
aastatel on
olnud rohkem
tootmisprotsessi
muutmise
investeeringuid
0
50
100
150
200
250
300
2010 2011 2012 2013 2015 2017 2018
investeeringud tootmisprotsessi muutmiseks investeeringud keskkonnakaitsevahenditele

15. 02.02.2021
Jooksevkulude osakaal SKPs
Investeeringute osakaal koguinvesteeringutes
% %
0,0 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 1,2
Iirimaa
Türgi
Küpros
Slovakkia
Kreeka
Taani
Holland
Norra
Läti
UK
Malta
Eesti
Austria
Hispaania
Leedu
Itaalia
Šveits
Prantsusmaa
Portugal
Saksamaa
Ungari
Rumeenia
Rootsi
Euroopa Liit
Soome
Poola
Bulgaaria
Belgia
0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5
Malta
Iirimaa
Kreeka
Leedu
UK
Läti
Itaalia
Holland
Taani
Türgi
Horvaatia
Norra
Hispaania
Portugal
Küpros
Ungari
Rootsi
Soome
Slovakkia
Eesti
Prantsusmaa
Euroopa Liit
Saksamaa
Poola
Tšehhi
Bulgaaria
Sloveenia
Austria
Tootmisettevõtete investeeringud ja jooksevkulud keskkonnakaitsele, 2017
Investeeringute
maht on olnud
üsna
ebastabiilne.
Keskkonnakaitse
jooksevkulude
osas oleme
keskmisel
tasemel

16. Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtete (osutavad keskkonnakaitseteenuseid)
tegevuse ülejääk kasvab ja investeeringud vähenevad
02.02.2021
TULUD
JOOKSEVKULUD
TEGEVUSE ÜLEJÄÄK
*Jooksevkulud ja tulud jäätmekäitluse valdkonnas sisaldavad ka jätkusuutlikuks ressursihalduseks tehtud kulutusi (vanametalli kogumine ja töötlus)
INVESTEERINGUD
0
100
200
300
400
500
600
700
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Heitveekäitlus Jäätmekäitlus Muud
0
100
200
300
400
500
600
700
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
0
20
40
60
80
100
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
70
80
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

17. Kus tulevad andmed?
Tootmisettevõtete keskkonnakaitsekulutused
• Ettevõtted, kes teevad keskkonnakaitselisi kulutusi selleks, et vähendada oma
tegevuse negatiivset mõju keskkonnale (ei paku keskkonnakaitselisi teenuseid
teistele)
• Valimis on ca 1250 ettevõtet, üle 50 töötajaga ettevõtted on valimis kõikselt,
väiksema töötajate arvuga ettevõtetest on tehtud juhuslik valim
• Valimisse kuuluvad ettevõtted tegevusaladelt EMTAK 01-03; 05-35;
• Ettevõtetelt küsitakse keskkonnakaitseliste investeeringute, sisemiste
jooksevkulude, maksete ning lisaks ka kõrvalsaaduste (vanametall, puidujäätmed)
müügitulu andmeid
• Küsimustikuga kogutud investeeringud ning sisemised jooksevkulud on sisendiks
ka makrotaseme arvepidamise moodustamiseks
02.02.2021

18. 02.02.2021
MIKRO TASE
Ettevõtete keskkonnakaitse
kulutused:
1. Tootmisettevõtete
keskkonnakaitsekulutused
2. Keskkonnakaitse teenuseid
pakkuvate ettevõtete kulutused
MAKRO TASE ehk
koguarvestus
Keskkonnakaitsekulutuste
arvepidamine
Kolm mõõdet:
pakkumine
kasutamine
finantseerimine
Võimaldab arvutada riigi
kogu
keskkonnakaitsekulu ehk panust
keskkonnakaitsele
Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine

19. Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine
• Riigi keskkonnakaitsekulu (NEEP- national expenditure on environmental protection) on
keskkonnateenuste tarbimise ja keskkonnaettevõtete investeeringute summa, millest on
lahutatud välismaailmalt saadud siirded
• Annab infot keskkonnakaitseliste teenuste tootmise, tarbimise, investeeringute ja
finantseerimise kohta
• Näitajad arvutatakse nii sektori (valitsemissektor ja KTKTI, ettevõtted,
kodumajapidamised) kui ka keskkonna valdkonna tasemel
• Makrotaseme arvepidamise moodustamiseks kasutatakse mh sisendina
keskkonnakaitsekulutuste mikroandmeid

20. Keskkonnakaitse kuutuste konndarvestus
Turuteenused (reovee- ja jäätmekäitlus, konsultatsioonid jt)
Turuvälised teenused (näiteks admin tegevused nagu KEM-il,
KAUR-il või haridustegevus nagu koolidel)
Keskkonnakaitsekulutused oma ettevõttes,
et vähendada negatiivset keskkonnamõju
Pakkumine
+ import - eksport + käibemaks
Turuteenused (reovee- ja jäätmekäitlus, konsultatsioonid jt)
Turuvälised teenused (valitsemissektori lõpptarbimine)
Keskkonnakaitselised kulutused oma ettevõttes,
et vähendada negatiivset mõju
Kasutamine
Investeeringud
Teenuste ja kaupade
lõpp- ja vahetarbimine
Finantseerimine
Ettevõtted (k.a tootmisettevõtted)
Kodumajapidamised
Valitsemissektor
Välismaailm
=
Teenused
Keskkonnaettevõtted
Tootmisettevõtted
Valitsemissektor
Keskkonnaettevõtted
Tootmisettevõtted
Kodumajapidamised
Valitsemissektor
Ettevõtted (k.a
tootmisettevõtted)
Kodumajapidamised
Valitsemissektor
Välismaailm

21. Eesti keskkonnakaitsekulutuste koondarvestus*, mln eurot
Trend tehingu liigi järgi,
2014 - 2018 a.
Sektorite panus
valdkondadesse, 2018
Trend keskkonnavaldkonniti,
2014 - 2018
0
100
200
300
400
500
600
700
2014 2015 2016 2017 2018
Heitvesi Jäätmed Muu Õhk Bioloogiline mitmekesisus -100
0
100
200
300
400
500
600
700
2014 2015 2016 2017 2018
Tarbimine Investeeringud Siirded
-50 50 150 250 350
Valitsemissektor ja
kodumajapidamisi teenindavad
kasumitaotluseta institutsioonid
Ettevõtted
Kodumajapidamised
Välismaailm
*- v.a ressursisäästuga seotud kulutused

22. RESSURSIHALDAMISE TEGEVUSALAD
(CREMA)
KESKKONNAKAITSE TEGEVUSALAD
(CEPA)
3. Jäätmekäitlus
2. Reoveekäitlus
1. Välisõhu ja kliima kaitse
4. Pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine
5. Müra ja vibratsiooni vähendamine
7. Kiirguskaitse
8. Keskkonnaalane uurimis- ja arendustöö
6. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja maastikukaitse
9. Muud keskkonnakaitse tegevused
10. Veevarude haldamine
11A. Metsaalade haldamine
11B. Metsaressursside kasutamise vähendamine
12. Loodusliku floora ja fauna haldamine
13. Energiavarude haldamine
13A. Energia tootmine taastuvatest energiaallikatest
13B. Soojuse/energia säästmine ja haldamine
13C. Fossiilenergia toorainena kasutamise minimeerimine
14. Mineraalsete loodusvarade haldamine
16. Muud ressursihaldamise tegevused
15. Teadus- ja arendustegevus ressursihaldamise valdkond
11. Metsavarude haldamine

23. Keskkonna-
maksude
arvepidamine
Materjalivoo
arvepidamine
Keskkonnaarvepidamised
Keskkonna-
kaitse kulutuste
arvepidamine
Keskkonna-
kaupade ja
teenuste
arvepidamine
Füüsilise
energiavoo
arvepidamine
Ressursside
halduskulutuste arvepidamine
Jäätmete
arve-
pidamine
Metsanduse
arvepidamine
3. laine moodulid, arendamisel
Keskkonnakaitse
subsiidiumite ja siirete
arvepidamine
Vee
arvepidamine
Ökosüsteemide
arvepidamine
Materjalivarude
arvepidamine
1. laine moodulid,
tootmises
2. laine moodulid,
tootmises
Õhuemissioonide
konto
- regulaarne avaldamine
- uued arvepidamised
Metsanduse
arvepidamine
Õhuemissioonide
konto
Keskkonnaarvepidamiste poolt pakutavavad andmestikud (määrus 691/2011)

24. 0 200 400 600 800 1 000 1 200
Muu ressursisääst
TjaA ressurss
Mineraalid
Fossiilne tooraine
Energiasääst
Taastuvenergia
Ulukid
Mets
Vesi
Muu kk kaitse
TjaA kk kaitse
Kiirgus
Elurikkus
Müra
Pinnas, vesi
Jäätmed
Heitvesi
Õhk
Teenused Kaubad
Keskkonnakaupade ja teenuste toodang, 2018
02.02.2021
Keskkonna-
kaitse
valdkond
Ressursisäästu
valdkond
Toodang:
3,1 miljardit eurot (6%
kogutoodangust)
Lisandväärtus:
1,2 miljardit eurot (5%
kogu
lisandväärtusest)
Eksport:
573 miljonit eurot ning
(3% kogu ekspordist)
Hõive:
31 tuhat täistööaja
ekvivalenti (5%,
võrreldav näiteks
tervishoiu hõivega)
Miljon eurot

25. Keskkonnakaupade ja teenuste toodang (miljon eurot), 2018
02.02.2021
TEGEVUSALA
KESKKONNAKAITSE JA RESSUSRISÄÄSTU VALDKOND
KESKKONNAKAITSE VALDKOND RESSURSISÄÄSTU VALDKOND
ÕHK HEITVESI JÄÄTMED PINNAS MÜRA
ELU-
RIKKUS
KIIRGUS
KK
T&A
MUU KK VESI METS ULUKID
TAASTUV-
ENERGIA
ENERGIA-
SÄÄST
FOSSIIL.
TOOR-
AINE
MINE-
RAALID
RES.
T&A
MUU
RES.
Põllumajandus, metsandus
0 0 0 76 15 0 4 61 0 23 1
Mäetööstus
0 13 5 0 1 9 0 5
Töötlev tööstus
19 34 57 3 0 1 36 24 301 233 10 17 0
Energeetika
5 8 0 1 1 46 175 45
Veemajandus, jäätmekäitlus
68 91 4 52 10 0 51 157
Ehitus
13 34 8 6 2 1 0 21 2 29 788 1
Hulgi- ja jaekaubandus
1 3 6 0 0 0 0 52 5 1 173
Veondus, laondus
0 1 2 0 0 0
Majutus, toitlustus
0 0 0 0
Info ja side
5
Finants
Kinnisvarahaldus
0 2 1 0 0 2 2 1 0
Kutse- teadus- ja tehn. tegevus
5 5 0 0 0 0 0 12 20 3 1 0 12 41 0 3 2
Haldus
0 0 12 0 1 1 1 0 5 2
Avalik haldus
12 64 17 23 1 42 0 0 2 5
Haridus
0 0 0 1 0 0 0
Tervishoid
0 0 0
Kunst, meelelahutus
0 0 0 0 1 0
Muu teenindus
0 3 0 3 2 5 0 4 0 0 1

26. KESKKONNAKAITSE
VALDKOND
TEENUSED SEOTUD TOOTED KESKKONNASÄÄSTLIKUD
KAUBAD
1. ÕHK Heitgaaside mõõtmine Mõõteseadmed, filtrid Vähem õhku saastavad
kaubad
2. REOVESI Reoveekäitlus, kanalisatsiooni
ehitus ja projekteerimine
Reoveepuhastid, torud,
septikud
Biolagunevad pesuvahendid
3. JÄÄTMED Jäätmekäitlus Prügikastid, prügi
põletamisseadmed
Biolagunevad kilekotid
4. PINNAS, VESI Vee ja pinnase reostuse
kõrvaldamine, jääkreostuse
kõrvaldamine
Absorbendid Mahepõllumajandus
5. MÜRA,
VIBRATSIOON
Müratõkke seinte paigaldus,
kergliiklusteede rajamine
Müratõkkeseinad,
summutid
Vähem müra tekitavad
sõidukid, seadmed, masinad
6. BIOLOOGILINE
MITMEKESISUS
Looduskaitsega seotud
teenused
- -
7. RADIATSIOON Radioaktiivsete jäätmete
käitlus, radioaktiivsuse
mõõtmine, seire
Radioaktiivsuse
mõõteseadmed
-
02.02.2021
KESKKONNAKAITSE VALDKOND

27. RESSURSISÄÄSTU
VALDKOND
TEENUSED SEOTUD TOOTED KESKKONNASÄÄSTLIKUD KAUBAD
10. VESI Seire, veesäästuga seotud
seadmete projekteerimine ja
ehitus
Vihmavee kogumispaagid,
jälgimissüsteemid lekete
avastamiseks,
mõõtmisseadmed
Väiksema veekasutusega tooted
11. METS Taasmetsastamine,
metsatulekahjude
ennetamine
Ümbertöötlemise seadmete
tootmine
Taaskasutatud paber
12. FLOORA JA
FAUNA
Taastamine, seire Seireseadmed -
13A.
TAASTUVENERGIA
Taastuvenergia seadmete
paigaldus
Taastuvenergiaseadmete
komponendid, tuulikud,
päikesepaneelid
Taastuv energia, küttepuit
13B. ENERGIASÄÄST Energiaauditid, soojustamine,
energiasäästlik ehitus ja
projekteerimine
Koostootmisjaamad,
soojuspumbad
Energiasäästlikud tooted (nt
energiasäästlikud aknad), soojus
koostootmisjaamadest
13C. FOSSIILSETE
MATERJALIDE
KOKKUHOID
Plastjäätmete kogunemine ja
ümbertöötlus
Ümbertöötlemise seadmete
tootmine
Taaskasutatud plastist tooted,
protekteeritud rehvid
14. MINERAALID Ressursikasutuse load,
metalli ja klaasi kogumine ja
ümbertöötlemine
Ümbertöötlemise seadmete
tootmine
Ehitusmaterjal põlevkivi aherainest;
taaskasutatud klaas, metall
02.02.2021
RESSURSISÄÄSTU VALDKOND

28. Ringmajandusega seotud mõnede kaupade toodang, sh eksport,
miljon eurot, 2018
02.02.2021
0 2 4 6 8 10 12 14 16
Plastgraanulid plastijäätmetest
Uued tooted vanaklaasist
Protekteeritud rehvid
Uued tooted põlevkivituhast
Vanapaberist tooted
Toodang sh, eksport

29. Konto annab ülevaate:
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodangu, lisandväärtuse,
ekspordi ja hõive mahtudest
Arvepidamise andmed saavad valmis 24 kuud peale aruande aasta
lõppu, s.t 2020. aastal avaldati 2018. aasta konto andmed
Võimalik on arendada tulevikus mudel, et avaldada ka selle
satelliitkonto andmed varem
02.02.2021

30. Keskkonna-
maksude
arvepidamine
Materjalivoo
arvepidamine
Keskkonnaarvepidamised
Keskkonna-
kaitse kulutuste
arvepidamine
Keskkonna-
kaupade ja
teenuste
arvepidamine
Füüsilise
energiavoo
arvepidamine
Ressursside
halduskulutuste arvepidamine
Jäätmete
arve-
pidamine
Metsanduse
arvepidamine
3. laine moodulid, arendamisel
Keskkonnakaitse
subsiidiumite ja siirete
arvepidamine
Vee
arvepidamine
Ökosüsteemide
arvepidamine
Materjalivarude
arvepidamine
1. laine moodulid,
tootmises
2. laine moodulid,
tootmises
Õhuemissioonide
konto
- Regulaarne avaldamine
- uued arvepidamised
Metsanduse
arvepidamine
Õhuemissioonide
konto
Keskkonnaarvepidamiste poolt pakutavavad andmestikud (määrus 691/2011)

31. Ressursitootlikkus on strateegia „Eesti 2035“ majanduse valdkonna üks neljast
tulemusmõõdikust*
* siht „tugev, uuendusmeelne ja teadmistepõhine ning vastutustundlik majandus “

32. Ressursitootlikkuse trend ja strateegia „Eesti 2035“ sihtmärk
0,64
0,70
0,63
0,50
0,56
0,62
0,61
0,54
0,57
0,52
0,53 0,53
0,55
0,52
0,55
0,58
0,61
0,55 0,55
0,64
0,00
0,10
0,20
0,30
0,40
0,50
0,60
0,70
0,80
0,90
1,00
Strateegia „Eesti 2035“ sihtmärk: O,9 eurot/kg

33. Kodumaine materjalitarbimine, sisemajanduse kogutoodang ja
ressursitootlikkus, muutuste trendid 2000-2019, 2000=100
02.02.2021
Eestis on viimasel kümnendil kasvanud
nii materjalitarbimine kui ka SKP
Kodumaise toorme kasutuselevõtu
kasvu taga on eelkõige liiva ja kruusa
kaevandamine, aga ka biomassi
kasutus (puit, põllumajandustoodang)
2019. aastal materjalikasutus langes,
kuna põlevkivi kaevandati oluliselt
vähem.
SKP on aheldatud väärtusega, referentsaasta 2015.
50
75
100
125
150
175
200
225
SKP
Kodumaine
materjalitarbimine
Ressursitootlikkus
RESSURSITOOTLIKKUS
=
skp ÷ kodumaine
materjalitarbimine

34. kasutus toorme
liigi järgi (Eestist
pärineva) 2000-
2018*, miljonit
tonni
02.02.2021
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
2010201120122013201420152016201720182019
Miljon
tonni
Fossiilsed kütused
Mittemetalsed
mineraalid
Biomass
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Miljon
tonni
Kodumaine materjalitarbimine ja kodumaise toorme kasutus
KODUMAINE MATERJALITARBIMINE=
KODUMAISE TOORME KASUTUS + IMPORT – EKSPORT
KODUMAISE TOORME KASUTUS =
Eestist ammutatud toormaterjal

35. Ressursitootlikkus 2019
Ressursitootlikkus 2017 Ressursitootlikkuse muutus 2007-2017
02.02.2021
Monitoring of the ecological tax reform in Estonia; Kaia Oras
0 1 2 3 4 5 6
Bulgaaria
Rumeenia
Eesti
Poola
Ungari
Leedu
Läti
Horvaatia
Portugal
Tšehhi
Slovakkia
Soome
Küpros
Sloveenia
Kreeka
Malta
Rootsi
Taani
Austria
EU - 28
Saksamaa
Iirimaa
Hispaania
Prantsusmaa
Itaalia
Belgia
Luksemburg
Holland
Suurbritannia
Eurot/kg
-40 -20 0 20 40 60 80
Ungari
Malta
Rumeenia
Taani
Rootsi
Läti
Leedu
Bulgaaria
Luksemburg
Austria
Horvaatia
Soome
Prantsusmaa
EU - 28
Portugal
Saksamaa
Suurbritannia
Eesti
Tšehhi
Poola
Sloveenia
Slovakkia
Holland
Itaalia
Kreeka
Belgia
Iirimaa
Küpros
Hispaania
%
Ressursitootlikkuse muutus 2010-
2019, 2010=100

36. Materjalivoo arvepidamine
• RESSURSITOOTLIKKUS =
skp ÷ kodumaine materjalikasutus
• KODUMAISE TOORME KASUTUS =
Eestist ammutatud toormaterjal
• KODUMAINE MATERJALIKASUTUS =
kodumaise toorme kasutus – eksport + import
• FÜÜSILISE VÄLISKAUBANDUSE TASAKAAL =
füüsiline import – füüsiline eksport
Majandust läbiva materjalivoo arvestus füüsilistes ühikutes rahvamajanduse
arvepidamisega ühtlustatud formaadis.
Olulised näitajad:

37. Füüsiline eksport ja import 2000-2019
02.02.2021
Monitoring of the ecological tax reform in Estonia; Kaia Oras
0,0
2,0
4,0
6,0
8,0
10,0
12,0
14,0
16,0
18,0
20,0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Miljon
tonni
Eksport Import

38. Füüsiline import 2010-2019
Füüsiline eksport 2010-2019
02.02.2021
0,0
2,0
4,0
6,0
8,0
10,0
12,0
14,0
16,0
18,0
20,0
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
miljon
tonni
Lõpptöötluseks või ladestamiseks imporditud jäätmed
Mujal nimetamata muud tooted
Metall
Fossiilsed kütused
Mittemetalsed mineraalid
Biomass
0,0
2,0
4,0
6,0
8,0
10,0
12,0
14,0
16,0
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
miljon
tonni
Lõpptöötluseks või ladestamiseks imporditud jäätmed
Mujal nimetamata muud tooted
Metall
Fossiilsed kütused
Mittemetalsed mineraalid
Biomass

39. Eesti majandust läbiv materjalivoog ja ringlev materjal, 2010-2018
Klõpsa joonisel,
et vaadata
interaktiivselt

40. Uus: materjali import toormaterjali ekvivalendis, 2010-2018
4
1
0
5
10
15
20
25
30
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
miljon
tonni Import, mis
kaasab toodete
tootmiseks
kasutatud
materjali mujal
riikides
Füüsiline
import
Alates sellest
aastast arvestame
lisaks ka
materjalitarbe, mis
kaasneb
importtoodete
toomisega mujal
Sellise materjalitarbe lisamine,
mis kaasneb importtoodete
toomisega mujal võimaldab
riigiti „jalajälg tüüpi“ näitajate
tootmist, mille puhul
materjalitarve kogu toote
elukaare jooksul omistatakse
tarbijale
Avaldame peatselt

41. Füüsiline import, 2010-2018
42
0
2
4
6
8
10
12
14
16
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Miljon
tonni
Biomass Mittemetalsed mineraalid Fossiilsed kütused Metall Muud
0
5
10
15
20
25
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Miljon
tonni
Biomass Mittemetalsed mineraalid Fossiilsed kütused Metallid
Füüsiline import toormaterjali
ekvivalendis, 2010-2018
Alates sellest aastast
arvestame lisaks ka
materjalitarbe, mis
kaasneb
importtoodete
toomisega mujal
Uuri tulevikus rahvusvahelisi võrdlusandmeid siin: https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=env_ac_rme&lang=en
Tabeli otsingusks lühinimi on: env_ac_rme
Uus: materjali import toormaterjali ekvivalendis, 2010-2018
Sellise
materjalitarbe
lisamine, võimaldab
riigiti „jalajälg tüüpi“
näitajate tootmist,
mille puhul
materjalitarve kogu
toote elukaare
jooksul
omistatakse
tarbijale
Avaldame peatselt

42. Kodumaine materjalitarbimine, 2010-2018
4
3
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Miljon
tonni
Biomass Mittemetalsed mineraalid Fossiilsed kütused Metallid
0,0
5,0
10,0
15,0
20,0
25,0
30,0
35,0
40,0
45,0
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Miljon
tonni
Biomass Fossiilsed kütused Metall Muud tooted
Kodumaine materjalitarbimine
toormaterjali ekvivalendis, 2010-
2018
Miks on Eesti
kodumaine
materjalitarbimine
väiksem kui
impordi puhul liita
ja ekspordi puhul
lahutada tarbitud
kaupade
tootmiseks
kasutatud
ressursse?
Vastus: meie
eksportkaupade
tootmine on
ressursimahukam

43. Impordi ja ekspordi ümberarvutused materjalideks
• Eurostati klassifikaator on väljatöötatud saksa teadlaste poolt ja pidevalt uueneb/täieneb
• Kaubad jagunevad materjaligruppidesse: biomass, mittemetalsed mineraalid, metallid, fossiilkütused, muud tooted ja jäätmed
• Materjaligrupid jagunevad materjali liikideks ja alaliikideks
Näiteks:
põllukultuurid > elusloomad > liha ja lihatooted
Metallimaagid > värvilised metallid > vask
Fossiilsed kütused > Vedelad ja gaasilised energiakandjad > maagaas
• Lisaks on veel materjaliliikide üldgrupid – peamiselt mingit materjali sisaldavad tooted
Näiteks:
Peamiselt metalli sisaldavad tooted > mobiiltelefon
Peamiselt fossiilseid kütuseid sisaldavad tooted > polycarbonaat (vinüül)
• Mõningad tooted aga ei ole veel klassifitseeritud ja need liigitatakse kategooriasse muud (materjal määratlemata): näiteks osa keemiatooteid.
02.02.2021
Monitoring of the ecological tax reform in Estonia; Kaia Oras

44. Keskkonna-
maksude
arvepidamine
Materjalivoo
arvepidamine
Keskkonnaarvepidamised
Keskkonna-
kaitse kulutuste
arvepidamine
Keskkonna-
kaupade ja
teenuste
arvepidamine
Füüsilise
energiavoo
arvepidamine
Ressursside
halduskulutuste arvepidamine
Jäätmete
arve-
pidamine
Metsanduse
arvepidamine
3. laine moodulid, arendamisel
Keskkonnakaitse
subsiidiumite ja siirete
arvepidamine
Vee
arvepidamine
Ökosüsteemide
arvepidamine
Materjalivarude
arvepidamine
1. laine moodulid,
tootmises
2. laine moodulid,
tootmises
Õhuemissioonide
konto
- Regulaarne avaldamine
- uued arvepidamised
Metsanduse
arvepidamine
Õhuemissioonide
konto
Keskkonnaarvepidamiste poolt pakutavavad andmestikud (määrus 691/2011)

45. Kasvuhoonegaaside emissiooni näitajad 2010-2019
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
CO2 CH4 N20
* - 2019 aasta andmed on Eurostati hinnangud
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
14000
16000
2010 2019
0,00
0,20
0,40
0,60
0,80
1,00
1,20
1,40
1,60
1,80
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
KHG emissioon SKP Energia lõpptarbimine
Lisandväärtuse,
kasvuhoonegaaside emissiooni ja
energia lõpptarbimise muutus,
2010=1
tuhat tonni CO2 ekvivalenti
tuhat tonni CO2 ekvivalenti*,
tegevusalati

46. Kasvuhoonegaaside emissiooni intensiivsuse näitajad 2010-2019
KHG emissiooni intensiivsus, kg/euro KHG emissiooni intensiivsus
2019, kg/euro
KHG, intensiivsuse ja
lisandväärtuse muutus 2010-2019,
2010=1
0,0
0,2
0,4
0,6
0,8
1,0
1,2
1,4
1,6
1,8
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
EL28 Eesti
0,0
0,2
0,4
0,6
0,8
1,0
1,2
1,4
1,6
1,8
2,0
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
KHG emissioon Lisandväärtus
Intensiivsus
0,00 0,20 0,40 0,60 0,80 1,00
Bulgaaria
Poola
Eesti
Tsehhi
Rumeenia
Leedu
Kreeka
Läti
Slovakkia
Horvaatia
Ungari
Küpros
Sloveenia
Malta
Taani
Portugal
Soome
Holland
Hispaania
Belgia
Saksamaa
Itaalia
Iiri
Austria
Suurbritannia
Prantsusmaa
Luksemburg
Rootsi
Liikusime koha
võrra ülespoole

47. Kasvuhoonegaaside emissiooniintensiivsus
tegevusala: elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
KHG emissiooni, KHG intensiivsuse ja
lisandväärtuse muutus
Allikas: Eurostat
KHG emissiooni intensiivsus, 2017, kg/euro
KHG emissiooni intensiivsus, kg/euro
0,0
0,2
0,4
0,6
0,8
1,0
1,2
1,4
1,6
KHG emissioon
Lisandväärtus
Intensiivsus
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
30 000
35 000
EL28 Eesti
0 5000 10000 15000 20000
Bulgaaria
Küpros
Eesti
Poola
Tsehhi
Kreeka
Ungari
Sloveenia
Läti
Saksamaa
Holland
Rumeenia
Soome
Itaalia
Belgia
Horvaatia
Iiri
Portugal
Slovakkia
Leedu
Taani
Austria
Hispaania
Prantsusmaa
Rootsi
Luksemburg
Liikusime võrdluses
kaks kohta ülespoole
võrreldes eelmise
aastaga

48. KHG intensiivsuse muutus 2010 – 2019,
kg CO2 ekvivalenti/lisandväärtuse euro
KHG intensiivsus 2019,
kg CO2 ekvivalenti/lisandväärtuse euro
02.02.2021
Muud
Veondus ja laondus
Elektrienergia, gaasi, auru ja
konditsioneeritud õhuga
varustamine
Mäetööstus
Põllumajandus, metsamajandus ja
kalapüük
Töötlev tööstus
Kasvuhoonegaaside heitmete intensiivsus tegevusalati
0,0 5,0 10,0 15,0
Elektrienergia, gaasi, auru ja
konditsioneeritud õhuga varustamine
Põllumajandus, metsamajandus ja
kalapüük
Veondus ja laondus
Töötlev tööstus
Mäetööstus
Muud
-20 -15 -10 -5 0
Kuigi energiasektori CO2
intensiivsus on kõrge, on see
viimastel aastatel
märkimisväärselt vähenenud

49. Keskkonna-
maksude
arvepidamine
Materjalivoo
arvepidamine
Keskkonnaarvepidamised
Keskkonna-
kaitse kulutuste
arvepidamine
Keskkonna-
kaupade ja
teenuste
arvepidamine
Füüsilise
energiavoo
arvepidamine
Ressursside
halduskulutuste arvepidamine
Jäätmete
arve-
pidamine
Metsanduse
arvepidamine
3. laine moodulid, arendamisel
Keskkonnakaitse
subsiidiumite ja siirete
arvepidamine
Vee
arvepidamine
Ökosüsteemide
arvepidamine
Materjalivarude
arvepidamine
1. laine moodulid,
tootmises
2. laine moodulid,
tootmises
Õhuemissioonide
konto
- Regulaarne avaldamine
- uued arvepidamised
Metsanduse
arvepidamine
Õhuemissioonide
konto
Keskkonnaarvepidamiste poolt pakutavavad andmestikud (määrus 691/2011)

50. Keskkonnamaksude maksjad (mln EUR), 2019
02.02.2021
0 50 100 150 200 250 300
Muud
Muu töötlev tööstus, v.a koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine
Kummi- ja plasttoodete tootmine, muude mittemetalsetest mineraalidest
toodete tootmine
Puidu- ja paberitööstus, trükindus
Laondus ja veondust abistavad tegevusalad; posti- ja kulleriteenistus
Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remont
Ehitus
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Kodumajapidamised
Maismaaveondus
Mäetööstu, õlitööstus ja energeetika
Energiamaksud
Saastetasud
Transpordimaksud
Ressursimaksud
Maavara erikasutustasu
Energeetika sektor (sh
mäe-ja õlitööstus) on
keskkonnamaksude
maksjana tõusnud
2019. aastal esimesele
positsioonile

51. Keskkonnamaksude ja muude majandusandmete koosanalüüs:
tegevuse ülejäägi (st kasumi) võrdlus tasutud keskkonnamaksudega, 2019
02.02.2021
7
13
14
18
19
34
35
57
215
241
248
158
244
5
24
493
314
383
25
190
0 100 200 300 400 500 600
Haldus- ja abitegevused
Puidu- ja paberitööstus, trükindus
Laondus ja veondust abistavad tegevusalad; Posti- ja kulleriteenistus
Veevarustus, kanalisatsioon, jäätmekäitlus
Avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Muu töötlev tööstus, v.a õli-, puidu- ja paberitööstus ning trükindus
Ehitus
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Maismaaveondus
Mäetööstus; õlitööstus ja energeetika
Tegevuse ülejääk Keskkonnamaksud+maavara erikasutustasu
2018
2019
miljon eurot

52. Diisligrupi kütuste ja bensiini tarbitud koguste ja makstud aktsiisi osakaalud, 2019
* OECD kriteeriumid rohelise fiskaalreformi seireks
2,3%
2,6%
4,8%
7,4%
8,3%
4,7%
5,6%
0,1%
33,1%
31,1%
1,8%
2,4%
4,8%
6,3%
7,6%
9,8%
11,8%
13,9%
18,1%
23,5%
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%
Avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remont
Ehitus
Muud
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Töötlev tööstus v.a õlitööstus
Mäetööstus; õlitööstus ja energeetika
Vee- ja õhutransport
Maismaaveondus
Kodumajapidamised
Kogused
Aktsiis

53. Keskkonna-
maksude
arvepidamine
Materjalivoo
arvepidamine
Keskkonnaarvepidamised
Keskkonna-
kaitse kulutuste
arvepidamine
Keskkonna-
kaupade ja
teenuste
arvepidamine
Füüsilise
energiavoo
arvepidamine
Ressursside
halduskulutuste arvepidamine
Jäätmete
arve-
pidamine
Metsanduse
arvepidamine
3. laine moodulid, arendamisel
Keskkonnakaitse
subsiidiumite ja siirete
arvepidamine
Vee
arvepidamine
Ökosüsteemide
arvepidamine
Materjalivarude
arvepidamine
1. laine moodulid,
tootmises
2. laine moodulid,
tootmises
Keskkonnaarvepidamiste pakutavad andmekooslused (määrus 691/2011)
Õhuemissioonide
konto
- Regulaarne avaldamine
- uued arvepidamised
Metsanduse
arvepidamine
Õhuemissioonide
konto

54. -70% -50% -30% -10% 10% 30% 50% 70%
O Avalik haldus
A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
P Haridus
L Kinnisvaraalane tegevus
C Töötlev tööstus
E Veevarustus; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlus
S Muud teenindavad tegevused
D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
N Haldus- ja abitegevused
G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
H Veondus ja laondus
J Info ja side
M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
F Ehitus
I Majutus ja toitlustus
B Mäetööstus
Energia tootlikkus on mitmetes
sektorites märkimisväärselt
paranenud
Energiatootlikkuse muutus sektorites 2014-2018, %
Energia voo
arvepidamine
võimaldab
hinnata
energia
tootlikkust* ja
selle muutust
tegevusalades
. *Energiatootlikkus – Energiatootlikkuse näitaja iseloomustab seda, kui palju lisandväärtust toodetakse ühe energiaühiku (TJ) kohta.

55. Energiatootlikkuse trend ja rahvusvaheline võrdlus
Allikas: Eurostat
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
SKP eurot kg õliekvivalendi kohta
EU (27 countries) Estonia
0 5 10 15
Bosnia and Herzegovina
Iceland
Kosovo
Serbia
Bulgaria
Estonia
North Macedonia
Malta
Montenegro
Czechia
Poland
Hungary
Lithuania
Latvia
Slovakia
Romania
Croatia
Finland
Slovenia
Turkey
Belgium
Cyprus
Greece
Portugal
Netherlands
European Union - 27
Spain
Sweden
France
Germany
Austria
Italy
Luxembourg
United Kingdom
Norway
Denmark
Ireland
EUR kg õliekvivalendi kohta, 2018
ENEGIATOOTLIKKUS
=
skp / energiatarbimine
Sisemajanduse
kogutoodang (SKP) kogu
kasutatud energia kohta
on Euroopa Liidu paljudes
riikides kõrgem kui Eestis

56. Allikas:Eurostat
Energia tarbimine elaniku kohta trend ja
rahvusvaheline võrdlus
0 200 400 600 800 1000 1200
Malta
North Macedonia
Turkey
Portugal
Bulgaria
Kosovo
Spain
Greece
Slovakia
Cyprus
Romania
Montenegro
Serbia
Bosnia and Herzegovina
Poland
Slovenia
Italy
Lithuania
European Union - 27
Netherlands
Croatia
Ireland
United Kingdom
France
Hungary
Latvia
Czechia
Germany
Belgium
Estonia
Austria
Sweden
Denmark
Luxembourg
Norway
Finland
Iceland
500
550
600
650
700
750
800
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
kg
õli
ekvivalenti
per
cap
EU (27 countries) Estonia

57. 6260 6221
6887 6984
6696
7452
4 8 9
22 46 65
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Elektri
tarbimine
kodumajapidamiste tarbitud elekter, TJ
kodumajapidamistes päikesepaneelidega toodetud elekter, TJ
Kuue aastaga kuusteist korda
rohkem päikest 
0
10
20
30
40
50
60
70
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Kodumajapidamiste päikeseenergia
toodang, TJ
Kodumajapidamiste elektri tarbimine (TJ) ja päikesepaneelidega toodetud elekter

58. 02.02.2021
0
20000
40000
60000
80000
100000
120000
140000
160000
180000
Fossiilsed kütused… Biomass… Soojuspumbad… Tuul… Vesi… Päike…
(TJ)
2014 2015 2016 2017 2018
0
20
40
60
80
100
120
140
Vesi… Päike…
Looduslike energiaallikate sisend Eestis 2014-2018, TJ
Energia arvepidamine
võimaldab vaadata
ka kogu Eesti
looduslikku
energiasisendit,
millest erinevaid
energiatooteid
toodetakse ja näitab
ka millises suunas
me saaksime või
peaksime edasi
liikuma ja kui palju
meil veel
arenguruumi on.

59. Keskkonna-
maksude
arvepidamine
Materjalivoo
arvepidamine
Keskkonnaarvepidamised
Keskkonna-
kaitse kulutuste
arvepidamine
Keskkonna-
kaupade ja
teenuste
arvepidamine
Füüsilise
energiavoo
arvepidamine
Ressursside
halduskulutuste arvepidamine
Jäätmete
arve-
pidamine
Metsanduse
arvepidamine
3. laine moodulid, arendamisel
Keskkonnakaitse
subsiidiumite ja siirete
arvepidamine
Vee
arvepidamine
Ökosüsteemide
arvepidamine
Materjalivarude
arvepidamine
1. laine moodulid,
tootmises
2. laine moodulid,
tootmises
Keskkonnaarvepidamiste planeeritavad muudatused (määrus 691/2011)
Õhuemissioonide
konto
- suurem detailsus, pikemad aegread ja andmete varasem avaldamine
- uued arvepidamised
Metsanduse
arvepidamine
Õhuemissioonide
konto

60. Keskkonna andmed tõetammes
6
2

61. Juhtimislaudadest
Olemasolevad juhtimislauad:
https://juhtimislauad.stat.ee/
Säästev areng /Riigikantselei alamjaotuses Keskkonna valdkonna arenguid
kajastavaid näitajaid
Hetkeolukord
Lahendused
• Statistikaamet saab lisada juhtimislaudadele ilma täiendava ressursita infot, mida juba avaldatakse.
• Programmiväline statistika on ajutise iseloomuga, mille pidev jätkamine sõltub tellimusest.
• Statistikaamet on valmis välja töötama ja regulaarselt uuendama juhtimislauda Keskkonnaministeeriumile olemasolevate
näitajate ja kokkulepitud uute näitajate ulatuses.
• Samuti oleme valmis koostöös Keskkonnaministeeriumiga üle vaatama andmebaaside tabelid.

62. Uus veeb: ka keskkonna valdkonnas on tarbijat abistavad kirjeldused ja visuaalid
6
4

63. Järgmine kohtumine aprillis ökosüsteemi arvepidamiste teemal

64. 6
6
Tänan!
Muud küsimused?
Kaia Oras
kaia.oras@stat.ee

65. 2020 2021 2022 2023 2024 2025
1.Suurem detailsus, pikemad aegread ja
andmete varasem avaldamine
olemasolevate andmestike osas
2. Uute moodulite arendamine
:
metsanduse arvepidamine;
keskkonna subsiidiumite ja siirete
arvepidamine;
ökosüsteemide arvepidamine;
vee arvepidamine
(2021-2023- ?)
Regulaarne statistika
uute moodulite osas:
metsanduse arvepidamine;
keskkonna subsiidiumite ja siirete
arvepidamine;
ökosüsteemide arvepidamine;
vee arvepidamine
(algus 2023 - 2025 )
Keskkonnaarvepidamiste planeeritavad muudatused (määrus 691/2011)

66. Planeerime arendada Eurostati grandi toel metoodika ja toota andmed
keskkonnaarvepidamiste statistikamääruse 691/2011 uutest vajadusest
lähtuvalt 2021-2023:
Keskkonnasubsiidiumite
ja siirete konto • Uus keskkonnasubsiidiumite ja siirete konto annab infot valitsussektori ja välismaailma makstud siirete
kohta, et toetada keskkonnakaitselisi ja ressursisäästuga seotud meetmeid ja tegevusi.
Metsanduse
arvepidamine • Füüsilistes ja rahalistes ühikutes metsamaa, puidu arvepidamise kontode loomine. Pakkumise ja
kasutamise tabelite koostamine ning metsanduse majandusnäitajate arvestamine.
Ökosüsteemide
arvepidamise
edasiarendamine
Keskkonna rahaliste
arvepidamiste
edasiarendamine
• Värskemad andmed (1);
• uued kaubad ja teenused mille toodangut ja kasutamist hinnatakse nii keskkonna
kui ka ressursisäästu valdkonnas (2);
• detailsem taastuvenergia käsitlus nii toodangu kui ka tarbimise osas (3).
*EKOMAR - Ettevõtte KOMpleksne kalendri- aasta ARuanne
• Regulaarseks ökosüsteemide arvepidamise tootmiseks panustame üleriigilise süsteemi loomisesse.
• Tegevused EL statistikamääruse uutest nõuetest lähtuvalt

67. RESSURSIHALDAMISE TEGEVUSALAD
(CREMA)
KESKKONNAKAITSE TEGEVUSALAD
(CEPA)
3. Jäätmekäitlus
2. Reoveekäitlus
1. Välisõhu ja kliima kaitse
4. Pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine
5. Müra ja vibratsiooni vähendamine
7. Kiirguskaitse
8. Keskkonnaalane uurimis- ja arendustöö
6. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja maastikukaitse
9. Muud keskkonnakaitse tegevused
10. Veevarude haldamine
11A. Metsaalade haldamine
11B. Metsaressursside kasutamise vähendamine
12. Loodusliku floora ja fauna haldamine
13. Energiavarude haldamine
13A. Energia tootmine taastuvatest energiaallikatest
13B. Soojuse/energia säästmine ja haldamine
13C. Fossiilenergia toorainena kasutamise minimeerimine
14. Mineraalsete loodusvarade haldamine
16. Muud ressursihaldamise tegevused
15. Teadus- ja arendustegevus ressursihaldamise valdkond
11. Metsavarude haldamine

68. 02.02.2021
KESKKONNAKAITSE
VALDKOND
TEENUSED SEOTUD TOOTED KESKKONNASÄÄSTLIKUD KAUBAD
1. Õhk Heitgaaside mõõtmine Mõõteseadmed, filtrid Vähem õhku saastavad kaubad
2. Reovesi Reoveekäitlus, kanalisatsiooni ehitus
ja projekteerimine
Reoveepuhastid, torud,
septikud
Biolagunevad pesuvahendid
3. Jäätmed Jäätmekäitlus Prügikastid, prügi
põletamisseadmed
Biolagunevad kilekotid
4. Pinnas, vesi Vee ja pinnase reostuse
kõrvaldamine, jääkreostuse
kõrvaldamine
Absorbendid Mahepõllumajandus
5. Müra, vibratsioon Müratõkke seinte paigaldus,
kergliiklusteede rajamine
Müratõkkeseinad, summutid Vähem müra tekitavad sõidukid,
seadmed, masinad
6. Bioloogiline
mitmekesisus
Looduskaitsega seotud teenused - -
7. Radiatsioon Radioaktiivsete jäätmete käitlus,
radioaktiivsuse mõõtmine, seire
Radioaktiivsuse
mõõteseadmed
-
Keskkonnakaupade ja teenuste näited

69. 02.02.2021
RESSURSISÄÄSTU
VALDKOND
TEENUSED SEOTUD TOOTED KESKKONNASÄÄSTLIKUD KAUBAD
10. Vesi Seire, veesäästuga seotud
seadmete projekteerimine ja
ehitus
Vihmavee kogumispaagid,
jälgimissüsteemid lekete
avastamiseks,
mõõtmisseadmed
Väiksema veekasutusega tooted
11. Mets Taasmetsastamine,
metsatulekahjude
ennetamine
Ümbertöötlemise seadmed Taaskasutatud paber
12. Floora ja fauna Taastamine, seire Seireseadmed -
13A. Taastuvenergia Taastuvenergia seadmete
paigaldus
Taastuvenergiaseadmete
komponendid, tuulikud,
päikesepaneelid
Taastuv energia, küttepuit
13B. Energiasääst Energiaauditid,
soojustamine,
energiasäästlik ehitus ja
projekteerimine
Koostootmisjaamad,
soojuspumbad
Energiasäästlikud tooted (nt
energiasäästlikud aknad), soojus
koostootmisjaamadest
13C. Fossiilsete
materjalide
kokkuhoid
- Ümbertöötlemise seadmed Taaskasutatud plastist tooted,
protekteeritud rehvid
14. Mineraalid Ressursikasutuse load - Ehitusmaterjal põlevkivi aherainest;
taaskasutatud klaas, metall
Ressursisäästu valdkonna kaupade ja teenuste näited