Visioonikonverents "Järvamaa aastal 2025" 11. novembril 2010 Türi Kultuurimajas. Aare Järvan,peaministri nõunik: Järvamaa muutuvas maailmas

1. Maailmamajanduse kriis ja Eesti
Aare Järvan
11.November 2010

2. Teemad
• Maailmamajanduse pinged
• Finantsinnovatsioon ja usaldus
• Reaktsioon kriisile
• Eesti eelarvepoliitika

3. Aasia korrigeerimas
200 aastast hälvet?
Maailma majanduse struktuur
(million of 1990 international dollars; Angus Maddison Historical Statistics 2010)
Aasia
Põhja-
Ameerika
Euroopa
(va end NSVL)
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
1 1000 1500 1820 1913 1950 2008

4. Sisemajanduse kogutoodang 2010 (IMF WEO Oct'2010)
Arenenudriigid
Arenenudriigid
Ülemineku-ja
arenguriigid
Ülemineku-ja
arenguriigid
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
30 000
35 000
40 000
45 000
Reaalmaht (bln $ PPP) Turuhind (bln $)
Erinev hinnatase soosib
kaubandust

5. … aga ka tasakaalustamatusi
Maksebilansi jooksevkonto tasakaal
(USD miljardit; IMF WEO Oktoober 2010)
-1000
-800
-600
-400
-200
0
200
400
600
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Hiina USA

6. Kogunenud reservid tuleb
investeerida
Välisreservide maht (USD miljonit; IMF)
0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
2 500 000
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Hiina
Jaapan
Saudi Araabia

7. Kas finantsmaailma
reaalsustaju hakkas kaduma?
Tuletislepingute (OTC) nimiväärtus ja maailma SKP
(miljardit USA dollarit; BIS ja IMF)
0
100 000
200 000
300 000
400 000
500 000
600 000
700 000
1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Tuletisinstrumendid
Maailma SKP

8. Finantsinnovatsioon
oli USA poole kaldu
IMF

9. Kriisi puhkemine 2008.a sügisel
(valik sündmusi)
• 15.09.2008 palus pankrotikaitset investeerimispank Lehman
Brothers’ (oli oluline turutegija tuletisinstrumentidele)
• 17.septembril laenas USA keskpank 85 mld USD
kindlustusfirma AIG päästmiseks
• 07.oktoobril võttis Islandi valitsus üle riigi 3 suurimat panka
• 08.oktoobril toimus esimene koordineeritud intresside
alandamine maailma keskpankade poolt
• Euroopas otsustati hoiuste garanteeritud maht tõsta 100 000
euroni, enamus riike andis pankadele uut kapitali ja garantiisid
• 2008.a lõpuks IMF poolt antud laenude maht oli 3 korda suurem
2007.aasta lõpuga võrreldes
• …

10. Rahapoliitika reaktsioon
kriisile

11. Raha muudeti järsult odavamaks
Euroopa keskpanga ja rahaturu intressid
0
1
2
3
4
5
6
Jan
Feb
Mar
Apr
May
Jun
Jul
Aug
Sep
Oct
Nov
Dec
Jan
Feb
Mar
Apr
May
Jun
Jul
Aug
Sep
Oct
Nov
Dec
Jan
Feb
Mar
Apr
May
Jun
Jul
Aug
Sep
Oct
Nov
Dec
Jan
Feb
Mar
Apr
May
Jun
Jul
Aug
Sep
Oct
Nov
Dec
Jan
Feb
Mar
Apr
May
Jun
Jul
Aug
Sep
Oct
Nov
Dec
Jan
Feb
Mar
Apr
May
Jun
Jul
Aug
Sep
2005 2006 2007 2008 2009 2010
3m EURIBOR
ECB refin.
US subprime Lehman Brothers’

12. Keskpankade bilansimahud
kasvasid hüppeliselt
Keskpankade varad (2007 Q1 = 100; IMF)
0
50
100
150
200
250
300
350
2007
Q1
2007
Q2
2007
Q3
2007
Q4
2008
Q1
2008
Q2
2008
Q3
2008
Q4
2009
Q1
2009
Q2
2009
Q3
2009
Q4
2010
Q1
2010
Q2
2010
Q3
ECB; FED
0
100
200
300
400
500
600
700
BOE
Euroopa Keskpank
Federal Reserve
Bank of England (ps)

13. …, kuid majanduse laenumaht ei ole
suurt kasvanud
Eurotsooni pankade laenud residentidele
(EUR mln; Eurostat)
6 000 000
7 000 000
8 000 000
9 000 000
10 000 000
11 000 000
12 000 000
13 000 000
Q1
Q2
Q3
Q4
Q1
Q2
Q3
Q4
Q1
Q2
Q3
Q4
Q1
Q2
Q3
Q4
Q1
Q2
Q3
Q4
Q1
Q2
Q3
Q4
Q1
Q2
Q3
Q4
Q1
Q2
Q3
Q4
Q1
Q2
Q3
Q4
Q1
Q2
Q3
Q4
Q1
Q2
Q3
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

14. Ebastabiilsus valuutaturul jätkub
Valuutakursid euro suhtes võrreldes 2008.a jaanuariga
(%; positiivne väärtus tähistab kallinemist euro suhtes)
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
Jan
Feb
Mar
Apr
May
Jun
Jul
Aug
Sep
Oct
Nov
Dec
Jan
Feb
Mar
Apr
May
Jun
Jul
Aug
Sep
Oct
Nov
Dec
Jan
Feb
Mar
Apr
May
Jun
Jul
Aug
Sep
Oct
Nov
Dec
Jan
Feb
Mar
Apr
May
Jun
Jul
Aug
Sep
Oct
2007 2008 2009 2010
JPY CNY
BRL USD
GBP RUB

15. Eelarve- ehk fiskaalpoliitika

16. Eelarvepoliitika pidi
stimuleerima majandust
Eelarve tasakaal
(% SKP-st; Valitsussektor; IMF WEO Oct'2010)
-12
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Eesti
Hiina
EL 27
G 7 riigid

17. Kulude kasv oligi märkimisväärne
(sh Eestis isegi pärast kärpeid)
Valitsussektori kulutused eurodes 2009.a võrreldes 2007. aastaga
(%; Eurostat)
-10
-5
0
5
10
15
20
2009vs07 36,9 18,8 17,9 17,3 17,0 16,9 16,9 15,6 15,2 14,6 14,1 13,7 13,1 13,0 13,0 11,9 10,6 9,3 8,8 8,0 7,7 6,7 6,6 5,8 5,2 4,1 -6,7 -8,0 -10,5
SK SL LU GR CZ ES CY LT BG EE IE NL DK BE FI PT EA MT AT DE FR LV IT
EU
27
PL RO SE HU UK

18. Aga võlakoormus kasvas järsult
Valitsussektori võlakoormus 2007 ja 2009
(% SKP-st; Eurostat, aprill (GR, EU27) ja oktoober 2010)
0
20
40
60
80
100
120
EE
LU
BG
RO
LT
CZ
SI
SK
LV
DK
SE
FI
PL
ES
CY
NL
IE
AT
UK
MT
DE
EU27*
PT
FR
HU
BE
GR*
IT
2007 2009

19. Uus üllatus 2010.a kevadel
Eurotsooni "perifeersete" võlakirjade tootlus võrreldes
Saksamaaga (%-punkti; Eurostat)
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Jan
Feb
Mar
Apr
May
Jun
Jul
Aug
Sep
Oct
Nov
Dec
Jan
Feb
Mar
Apr
May
Jun
Jul
Aug
Sep
Oct
Nov
Dec
Jan
Feb
Mar
Apr
May
Jun
Jul
Aug
Sep
2008 2009 2010
Kreeka
Portugal
Iirimaa
Hispaania
IMF
EFSM

20. G 20 riikide tippkohtumine
11.-12.XI 2010 Koreas
1. Korea
2. Argentiina
3. Austraalia
4. Brasiilia
5. Kanada
6. Hiina
7. Prantsusmaa
8. Saksamaa
9. India
10. Indoneesia
11. Itaalia
12. Jaapan
13. Mehhiko
14. Venemaa
15. Saudi Araabia
16. Lõuna-Aafrika Vabariik
17. Türgi
18. Suurbritannia
19. USA
20. Euroopa Liit
Külalised
1. Etioopia
2. Malawi
3. Singapur
4. Hispaania
5. Vietnam
Rahvusvahelised organisatsioonid
1. Finantsstabiilsuse Nõukogu (FSB)
2. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)
3. IMF
4. OECD
5. ÜRO
6. Maailmapank
7. WTO

21. Mis võib muutuda?
• Eelarvepositsioonid korda!
– Arenenud riikide eelarvekärped on vältimatud (ajastus?)
– Pankade maksustamine, kriisihaldusmehhanismid tulevikuks
– EL eelarvereeglid (Stabiilsus- ja Kasvupakt) karmimaks
• Paremad statistika- ja raamatupidamisreeglid (vt Kreeka
juhtum; IFRS vs GAAP)
• Tõhusamad finantsregulatsioonid (Basel III kapitali- ja
likviidusunõuded, reitinguagentuuride reguleerimine,
järelevalveasutuste koostöö, uued struktuurid EL-is)
• Arenevate riikide suurem esindatus (G20; IMF; Maailmapank)
• Valuutakursipoliitikate parem koordineeritus
• IMF selgem mandaat makrotasakaalustamatusi ennetada (sh
piirangud jooksevkonto üle- ja puudujäägile?); EL siseselt
sama suund

22. Eesti jätkab
range eelarvepoliitikaga
Eesti valitsussektori eelarve tasakaal
(% SKP-st; Eurostat, RM prognoos)
1,1
2,2
-3,5
0,3
1,7 1,6 1,6
-2,8
-1,7 -1,6
-2,3
0-0,3
-0,7
-0,2
-0,1
2,4 2,5
-0,4-1,3
-4
-3
-2
-1
0
1
2
3
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010* 2011* 2012* 2013* 2014*

23. Valitsuse toetus on suurem riikides,
kus rahaasjad korras
-16
-14
-12
-10
-8
-6
-4
-2
0
10 20 30 40 50 60 70
Valitsuse usaldusväärsus (%; Eurobarometer kevad 2010)
Eelarvetasakaal2009(%SKP-st;Eurostat)

24. Valitsussektori kulutuste struktuur valitsemisfunktsioonide alusel
(%; Eesti 2008, Eurotsoon 2007; Eurostati andmed)
7,3
13,0
16,8
12,2
6,9
4,4
5,8
1,6
2,7
14,6 14,4
10,4
8,2
3,4 2,8 2,3 2,2 1,5
29,4
0
5
10
15
20
25
30
35
Sotsiaalne
kaitse
Üldteenused
Tervishoid
Haridus
M
ajandus
Avalik
kord
Riigikaitse
KultuurElam
um
ajandus
Keskkonnakaitse
Eesti Eurotsoon
Eelarve kulude struktuur
kajastab prioriteete
40,2

25. Suur tänu!