Recommended
Recommended
More Related Content
Similar to Gunnar Okk, Põhjamaade Investeerimispanga asepresident: Globaalne kapitalism, Järvamaa ja euro
Similar to Gunnar Okk, Põhjamaade Investeerimispanga asepresident: Globaalne kapitalism, Järvamaa ja euro (8)
Gunnar Okk, Põhjamaade Investeerimispanga asepresident: Globaalne kapitalism, Järvamaa ja euro
- 1. Järvamaa visioonikonverents 11. November 2010 Türil Gunnar Okk Põhjamaade Investeerimispank Globaalne kapitalism, Järvamaa ja euro
- 2. o Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ja Põhjamaade Investeerimispank NIB o Globaalne kapitalism kui valitsev ühiskondlik-majanduslik süsteem o Globaalne konkurents ja Eesti o Mida toob Euro? o Globaalne konkurents ja Järvamaa o Välisinvestorite ootused o Uute tegevusvaldkondade leidmise vajadus o Järvamaa aastal 2025 Globaalne kapitalism, Järvamaa ja euro
- 3. Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid International Financial Institutions (IFI) Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid (IFI-d) on sellised organisatsioonid, mis on asutatud enam kui ühe riigi poolt ja on seetõttu rahvusvahelise õiguse subjektid. Nende omanikud või aktsionärid on üldjuhul riikide valitsused. IFIde tegevuse peamiseks eesmärgiks on täita selliseid rahandusvaldkonnaga seotud ülesandeid ja osutada teenuseid, mida finantsturud ei suuda lahendada või pakkuda.
- 4. Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonid (1): Finantsinstitutsioonid, mis on asutatud pärast II Maailmasõda Euroopa ülesehitamise ja rahvusvahelise majanduskoostöö toetuseks ning globaalsete finantssüsteemide haldamiseks. • Maailmapank • Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) • Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) • Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) • Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC) • Mitmepoolsete Investeeringugarantiide Agentuur (MIGA)
- 5. Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonid (2): Regionaalsed arengupangad kelle omanikes on ka regioonist väljaspool asuvad doonorriigid või organisatsioonid – Euroopa Rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD) - London – Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) - Pariis – Aafrikamaade Arengupank (AdB) - Tunis – Islami Arengupank (IDB) - Jeddah – Musta Mere Kaubandus- ja Arengupank (BStDB) - Thessaloniki – Aasimaade Arengupank(ADB) - Manila – Kriibmere maade Arengupank(CDB) – Bridgetown jt.
- 6. Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonid (3): Regionaalsed finantsinstitutsioonid, mis on asutanud erinevate projektide rahastamiseks nii liikmesriikides kui väljaspool omanikmaade territooriume mistahes maailma punktis. – Euroopa Investeerimispank - European Investment Bank (EIB) (Luxembourg City, Luksemburg) – Põhjamaade Investeerimispank - Nordic Investment Bank (NIB) (Helsinki, Soome)
- 7. Põhjamaade Investeerimispank Nordic Investment Bank • Asutatud 1976 • Omanikeks 5 Põhjamaad ja 3 Baltimaad • Balti riigid said omanikeks 2005 • Laenutegevus nii omanikmaades kui üle maailma • Kõrgeim võmalik - AAA/Aaa krediidireiting • Peakontor Helsingis
- 8. NIB missioon: Tugevdada konkurentsivõimet ja parandada looduskeskkonda Pikaajalised laenud projektide rahastamiseks: • Infrastruktuur (sh. energia, transport, telekom, sotsiaalne infrastruktuur) • Strateegilised kapitaliinvesteeringud (sh. ettevõtete ostud ja omandamised) • Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon
- 9. NIB globaalne tegevusväli Raamlepingud väljaspool liikmesriike Aasia Hiina, India, Vietnam Lõuna- Aafrika Vabariik Euroopa ja Euraasia Aafrika ja Lähis-Ida Ladina- Ameerika Valgevene, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Venemaa, Ukraina Brasiilia Vaata: www.nib.int/loans/countries
- 11. Globaalne kapitalism: • Tootmisvahendid peamiselt eraomanduses • Majandustegevuse vabadus • Turumajandus ja konkurents • Hinnad kujunevad peamiselt nõudmise-pakkumise suhte tulemusena • Elu paljudes valdkondades globaliseerunud
- 12. Globaliseerumise (üleilmastumise) tagajärjed: • Kasvav rahvusvaheline kaubandus • Kapitali liikumise kasv üle maailma • Rahvusvahelised finantsorganisatsioonid (IMF, Maailmapank, EBRD, EIB jt.) • Rahvusvahelised megakontsernid • Rahvusvahelised kohtud (Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus jm.) • Üleilmsed reeglistikud (autorikaitse, patendid jm.) • Kasvav immigratsioon • Globaalsed kommunikatsioonivõrgud (Internet, side-satelliidid, telefonid) • Globaalne võitlus globaalsete probleemide vastu (kliimamuutus, terrorism, linnugripp, seagripp, tuhapilv jm.)
- 13. Globaliseerumise kultuurilised mõjud: • Kasvav rahvusvaheline reisimine ja turism • Rahvusvaheline massimeedia (CNN, BBC, CNBC, MTV, Bloomberg, FashionTV jt.) • Meelelahutusvaldkondade globaliseerumine • Võistlusspordialade üleilmne levik • Globaalsed võrgustikud ja sotsiaalne meedia (Facebook, Twitter, MySpace jt.) • Rahvusvaheliste toitude (pitsa, hamburger, india, hiina jm.) ülemaailmne levi
- 15. Mida toob Euro?
- 16. • Kaob rahavahetuse vajadus ja konverteerimistasu • Kasvab Eesti finantsstabiilsus ja rahvusvaheline usaldusväärsus • Eesti eristub selgemini Lätist ja Leedust • Eestis ja Soomes sama raha • Pikas perspektiivis soodustab majanduskasvu • Vähem negatiivseid stsenaariumeid Mida toob Euro?
- 18. Mida vaatab/otsib välisinvestor? • Kohalikku turgu • Tooraine olemasolu • Tööjõu struktuuri ja hinda • Kohalikke valitsemisstruktuure ja -meetodeid
- 19. Argumendid miks peaks/võiks välisinvestor tulema/tulla Järvamaale? • Madalad tootmiskulud (tööjõud, energia, maa, kinnisvara vm.) • Piisav hulk kohalikku haritud tööjõudu • Soodne logistiline asend ja/või transpordi infrastruktuur • Läbipaistvad ja selged kohalikud otsustusprotsessid • Sentimentaalsed motiivid (esivanemate kodu, sugulussidemed jne.)
- 20. Mis töötab vastu välisinvesteeringutele: • Keeruline ja bürokraatlik asjaajamine • Laisad, rumalad ja/või ülbed ametnikud • Korruptsioon • Positiivsete äriargumentide puudumine
- 21. Võimalikud uued tegevusvaldkonnad: • Innovatiivne ja hea teenindus • Teenuste digitaliseerimine • Ubicomp -tipptehnoloogia ja digimaailma avalduste praktiline rakendamine tavainimeste igapäevaellu • Vananeva elanikkonna temaatika (NB! Soome) • Kosmosetemaatika • Omanäoline disain • Arhitektuur
- 22. Järvamaa 2025 - Eesti kõige kiiremini arenev maakond Sellele aitaksid kaasa: • Järvamaalaste haridustaseme ja -kvaliteedi tõstmine • Ettevõtluse soodustamine ja ettevõtlikkusele innustamine • Välisinvesteeringutele soodsa kliima loomine • Minimaalne bürokraatia ja läbipaistvad otsustusprotsessid • Maksimaalselt digitaliseeritud avalikud teenused
- 23. Järvamaa visioonikonverents 11. November 2010 Türil