2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb:
Mittestatsionaarne õpe on täiskasvanud
õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval
on võrreldes statsionaarse õppega suurem
osakaal iseseisval õppimisel. Õppetundide hulka
arvatakse ka õpilase arengut toetavate erinevate
teenuste osutamise aeg
Mittestatsionaarses õppes tagab kool õpilasele
koormuse vähemalt 24 õppetundi õppeveerandi
iga nädala kohta
Kuidasteha nii, et 24 õppetundi mahutada
kahele 8-tunnisele koolipäevale?
3. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) ütleb
Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud
individuaalses õppekavas juhendatud õppeks
ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli
määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng,
individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik,
mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele
ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii
õpilane kui ka pedagoog.
Järelikult e-õpe on PGS-i kontekstis legaalne
õppetöö läbiviimise vorm (tõsi küll, pole
seaduses selle kohta täpsustavalt midagi öeldud)
Sõnad “arvuti” ja “internet” PGS-is ei esine
4. E-õppe all mõeldakse õpetamist osaliselt või täielikult
arvuti ja interneti abil.
Õpetamine e-õppe toel võimaldab:
muuta õppetöö mitmekesisemaks
anda õppijatele võimalus õppida aktiivselt ka peale auditoorset
õppetööd
kasutada uusi tehnilisi võimalusi: videoloengut, audioloengut,
virtuaalset rühmatööd
edastada elektroonilisi õppematerjale parooliga kaitstud
keskkonnas
korraldada süsteemset suhtlemist foorumi ja postkasti kaudu
muuta õppijad aktiivsemaks
omada täpset ülevaadet õppijate tegevustest
kaasata kursusele õppijaid ka teistest koolidest
(allikas: Tartu Ülikooli koduleht)
5. Tartu ülikooli e-õppe ajakiri -
http://www.etu.ut.ee/category/sugis-2011/
E-õppe arenduskeskuse e-õppe uudiskiri-
http://www.e-ope.ee/e-oppest/uudiskiri
Rajaleidja - http://www.rajaleidja.ee/e-
ope/
IKT kasutamine täiskasvanute koolitusel -
http://iktandras.weebly.com/index.html
6. Nelja
kooli projekt – e-õppemeetodite
rakendamine mittestatsionaarses õppes
Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium
(projekti juht)
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium
Oleme tänulikud Tallinna Haridusametile abi
eest projekti ettevalmistamisel
7. Üldeesmärk
Kaasajastada täiskasvanuõpet e-õppemeetodi
laialdasema rakendamise abil, võimaldades
sellega üldhariduse paindlikumat omandamist,
ennetada väljalangevust ja hõlbustada põhi- või
keskhariduseta täiskasvanute tagasitoomist
üldharidusõppesse.
8. Koolitus (TLÜ Haridustehnoloogia keskus)
e-õppe baaskoolitus
e-kursuse loomise koolitus
Uuringud (TLÜ Haridustehnoloogia keskus)
Enne koolitust
Peale koolitusi
e-kursuste rakendamine (kogutakse andmeid nii
õpetajatelt kui e-kursuste õppuritelt ja
analüüsitakse neid, et selgitada välja e-
õppemeetodite kasutamise mõju õppeprotsessile,
õpilaste õppeedukusele ja/või nende koolist
väljalangemisele)
9. Õpilaste koolitus (Moodle kasutamine)
E-kursuste loomine ja rakendamine
Teavitamine
10. Tingimuste loomine:
Oluline on juhtkonna toetus
Keegi peab koolis e-õppe alast tegevust
koordineerima ja aktiivselt tegutsema
(ideaalis peaks see olema haridustehnoloog –
neid aga enamuses koolides pole)
Ning alles siis:
Õpetajate kaasamine
e-õppe keskkonna valik ja kasutuselevõtt
EENet ja Havike (tasuta koolidele)
11. Koolitus on väga tähtis
Tegelikult on internetis palju e-õppe kohta
käivaid materjale (paljud kahjuks
võõrkeelsed)
Eelnev arvutikasutamise hea oskus aitab oma
ideid praktikas teostada
e-õppega tegelevad kolleegid on väga hea ja
vajalik ressurss
Aega läheb väga palju
12. Õpijuhise tegemine on raske
Pidevalt tekib ideid uute vahendite
kasutamiseks
Autoriõiguse temaatika on keeruline
Kas ma saan ikka hakkama ja kas minu
tehtud kursus päriselt “töötab”?
13.
14. Peeter Linnamäe
Rapla TG arvutiõpetaja ja infojuht
Tiigrihüppe SA koolitaja
peeter.linnamae@gmail.com
