1. E-õpe IVA keskkonnas Mart Laanpere TLÜ informaatika instituudi haridustehnoloogia keskus

2. Kursusest Kursuse väljund: kursuse lõpuks valmib igal osalejal vastavalt tema õpetatavale õppeainele lihtsam e-kursus, mis sisaldab õppijajuhendit, mõningaid kujundatud õppematerjale ja teadmistekontrollivahendeid. Kirjeldatud on kursuse iseseisvate ja rühmatööde tegevuskavad ja hindamismeetodid. Üks kontaktpäev (võimalik ka 2) + kodutöö, TLÜ tunnistus Teemad: Põhimõisted: e-õpe, õpikeskkond, õpitehnoloogia jm E-kursuse loomine IVAs E-õppematerjalide koostamine, kasutamine ja litsentsid E-õppe meetodid: aktiivõpe, probleemipõhine õpe Õppe kavandamine ja toetamine e-õppes

3. E-õppe genealoogia E-õppe mõistet kasutati esmakordselt 1998 Isaliin: Kaugõpe > Kaugkoolitus > E-õpe Emaliin: Arvutipõhine õpe > CAL > CSCL > E-õpe Def: E-õpe on osaliselt IKT vahendite abil elektroonilises keskkonnas toimuv õpe E-õppekeskkond on tavalise klassiruumi laiendus, mitte asendusvariant Eesti e-kutsekoolis kasutusel neli e-õppe keskkonda: WebCT, Moodle, VIKO ja IVA

4. E-õppe keskkonna mõiste Õpikeskkond: õppijat ümbritsev füüsiline, vaimne, sotsiaalne keskkond, mis mõjutab õppimist Õpihaldussüsteem: serveri tarkvarasüsteem õppeprotsessi haldamiseks. Kasutatakse veebi-brauseri vahendusel. Polüfunktsionaalne: Õppesisu esitlus (tekst, hüpertekst, multimeedia) Individuaalsete ja rühmatööde andmine/kogumine Tagasiside ja diskussioonid Hindamine, hinnetest teavitamine Töökorraldus (rühmitamine, teated, monitooring) Pole sama, mis õppeinfosüsteem (kuid peaks viimasega ühilduma)

5. Õpitehnoloogia: keskkond ja sisu 1980ndad: multimeedia-õpitarkvara Alates 1997: E-õppe tarkvara ja sisu lahkulöömine: õpihaldussüsteemid (keskkonnad) ja õpiobjektid Õpitehnoloogia standardid ja erinevate rakenduste koostalitlus/ühilduvus Alates 2007: sotsiaalne tarkvara õppetöös (blogid, wikid, kogukonnad)

6. IVA nimest ja ivast selle taga O.R. von Holtz: “Lugemised Eesti talurahva mõistuse ja südame juhatamiseks” (1817): Jutt on see kooruke, õpetus on see iva . Kui e-õpe tähendab üksnes “koorukese” vahetust kokkuhoiu eesmärgil, pole sel suurt mõtet. IVA projekti sihiks kvalitatiivne efekt: uus õppimis- ja õpetamiskultuur

7. IVA kontseptsioon: 3C mudel

8. IVA kolm sektsiooni VeebiLaud (teadmusloome) personaalseks tööks: Portfoolio tööde esitlemiseks, Päevik ajahalduseks, Kirjakast kiireks suhtlemiseks RaamatuRiiul (kontekst), õpetaja poolt täidetav: kaustad, failid, lingid, memod, Wiki-veeb, zip-fail. Kursuse infoleht (ainekaart) ja avaleht. TööToad (koostöö), koostöö-sektsioon : TeadmusPaja diskussioonideks, MeediaPaja meediaprojektideks, RühmaPortfooliod.

9. IVA lisainfo IVA kasutajate kogukonna portaal: http://www.htk.tlu.ee/iva Artikkel IVA pedagoogilisest ja tehnilisest kontseptsioonist http://laanpere.freezope.org/failid/IVA Interaktiivsed IVA-õpetused: www.tlu.ee > E-õppekeskkoknd IVA

10. Õppijana IVAs Raamaturiiul : loe kursuse uudiseid, vaata kursuse infolehte (ainekaarti), vaata õppematerjale Veebilaud : lisa kaust, lisa kausta tekstimemo ja fail, pea õppimispäevikut, salvesta kodutööd Portfooliosse, soorita test Töötoad : diskussioon TeadmusPajas, rühmaportfoolio loomine

11. Õpetajana IVAs Raamaturiiul : täida kursuse infoleht, kirjuta kursuse tervitussõnum, lae üles õppematerjalid ja õpijuhised Töötoad : moodusta rühmad (loo rühmaportfooliod), algata diskussioonid Haldus : koosta kodutööd (kirjatöö, test, arvustus, rühmatöö), lisa osalejad kursusele, hinda kodutööd