Downloaded 44 times
More Related Content
Similar to Balti erikord ja asehalduskord
Balti erikord ja asehalduskord
- 1.
- 2. Venemaad valitsenud monarhid (al1721 Venemaa keisririik) 1682 – 1725 Peeter I 1725 – 1727 Katariina I 1727 – 1730 Peeter II 1730 – 1740 Anna Ivanovna 1740 – 1741 Ivan VI 1741 – 1762 Jelizaveta Petrovna 1762 Peeter III 1762 – 1796 Katariina II Suur 1796 – 1801 Paul I 1801 – 1825 Aleksander I 1825 – 1855 Nikolai I 1855 – 1881 Aleksander II Vabastaja 1881 – 1894 Aleksander III 1894 – 1917 Nikolai II
- 3. Asustus Pärast Põhjasõda elasEestis u 170000 inimest (sõda, näljahäda, katk) Kirikud olid metsa kasvanud. Põllud kasvatasid sööti. Koduloomi ei olnud. Mõisad nägid välja nagu rehielamud. 1858. aastaks elas umbes 750000 inimest (loomulik iive, immigratsioon)
- 4. Asustus Eesti oliagraarmaa Linnaelanikke – u 5% (sakslased – 40-50%; eestlased – 30-40%, muud rahvused – 10%) Talupoegi – u 95% Aadlikke – u 0,5-1% Sotsiaalne jaotus: sakslased ja mittesakslased Kui talupojal õnnestus sotsiaalselt tõusta, siis ta saksastus (kuni 20. saj)
- 5. BALTI ERIKORD Baltikubermangude (Eesti-, Liivi- ja Kuramaa) laialdane autonoomia (e omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastate alguseni. Kehtestati 1710.aasta kapitulatsiooniaktidega ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega.
- 6. BALTI ERIKORD Viidiläbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitseva usundina Balti kubermangudes tunnustati luterlust. Kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Balti kubermangude ja Venemaa pärisalade vahele jäi püsima tollipiir.
- 7. Aadli omavalitsustteostasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad. Rüütelkondade kõrgeimaks organiks oli maapäev. Kohaliku aadli hulgast määrati kindralkuberneride abilised- valitsusnõunikud. Koostati aadlimatriklid - aadlike nimekirjad, kuhu kantud isikutele laienesid kõik eesõigused ja privileegid. Linnad säilitasid laialdase omavalitsuse, mida teostasid linnavalitsused ehk raed. BALTI ERIKORD
- 8. ROSENI DEKLARATSIOON Otto FabianRoseni(Roseni deklaratsioon- 1739) järgi oli siinne talupoeg pärisori: Talupoega võis pärandada, vahetada, müüa. Talupoeg ja tema vara kuulusid mõisale. Maa kasutamiseks tuli teha mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale, mitte riigile. Sellist suhtumist asus toetama ka riigivõim ja talupoeg kaotas kõik oma senised õigused, mistõttu algasid ulatuslikud põgenemised Soome, Rootsi ja Pihkvasse.
- 9. Leidke põhjuseid,miks Põhjasõja võitnud Venemaa tuli baltisaksa aadlile nii palju vastu ja kehtestas Balti erikorra? Millised olid Balti erikorraga kaasnenud negatiivsed nähtused? Millised olid Balti erikorraga kaasnenud positiivsed nähtused?
- 10. Eesmärgid: Vallutatud alade püsimajäämine Kohaliku balti aadli poolehoiu võitmine Venemaa euroopalikumaks muutmine baltisakslaste abil BALTI ERIKORD
- 11. + hoidis ärapõliselanike venestumise + aitas säilitada kohalikku kultuuri ja omapära + võimaldas säilitada tihedad suhted Lääne- Euroopaga ja tagas piirkonna kiire arengu - baltisaksa aadli piiramatu võim - eestlaste õiguste mahasurumine - pärisorjuse süvenemine BALTI ERIKORD
- 12. ASEHALDUSKORD 1762 Venemaatroonile asunud saksa päritolu keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitmine Venemaaga. Kehtis 1783 – 1796
- 13. HALDUSKORRALDUS Balti provintsidessejäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa), kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil. Narva koos lähima ümbrusega liideti Peterburi kubermanguga. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna ning uuteks linnadeks said maakonnakeskused Paldiski (1783) ja Võru (1784). Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste muudatustega kuni 1917.aastani.
- 14. VALITSEMINE Kahe kubermanguühiseks valitsejaks sai asehaldur (sellest tuletatakse ka termin asehalduskord). Asehalduriks sai Katariina II usaldusalune ning senine Liivimaa kindralkuberner iirlane George von Browne, kes sekkus aktiivselt kohalike küsimuste lahendamisse, mis seni oli olnud vaid rüütelkondade otsustada.
- 15. Linnakodanikuõigused saidkõik majaomanikud linnades sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Raed linnades saadeti laiali ja uute linnavalitsustena moodustati linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vaesematest linnaelanike kihtidest. Kõik aadlikud võrdsustati. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. VALITSEMINE
- 16. Balti erikord Asehalduskorraldus Keskehtestas? Millal kehtis? Kõrgeim kohapealne riigiametnik? Aadlike õigused? Riigivõimude sekkumine kohalikesse asjadesse?