IDEOLOOGIA
• Korrastatud ideedekogum, mis propageerib
kindlaid väärtusi.
• Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb
erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus,
annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning
pakuvad oma nägemuse ideaalsest
ühiskonnakorraldusest.
• Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks
korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid,
kaasata rahvast valitsemisse, lahendada
toimetuleku ja võrdsuse küsimusi.
3.
KONSERVATISM
Conservare (lad.k) –säilitama
Edmund Burke – konservatismi looja
“Vastukajad Prantsuse revolutsioonile", 1790
• Tavad ja suhted ühiskonas olgu muutumatud.
• Ühiskonna areng sarnaneb evolutsiooniga.
• Muudatused tuleb läbi viia järk-järgult.
• Kord, mis riigis valitseb, püsigu muutumatuna.
• Väärtused: traditsioonid, kombed, perekond,
abielu, esivanemate kogemuse väärtustamine.
• Üksikisik ärgu mässaku ühiskonna vastu.
• Kodanik teenib riiki.
4.
kõik ei tohiosaleda poliitikas
• ei pooldanud üldist valimisõigust
• ei pooldanud naiste ja meeste võrdõiguslikkust
• ei pooldanud riigivõimu avalikku kriitikat
• pooldasid tugevat riiki
• soovisid kaitsta oma turgu välismaa konkurentsi
eest
Toorid Inglismaal – 1830.a Konservatiivne partei
KONSERVATISM
LIBERALISM
Libertas (lad. k)vabadus, liber - vaba
John Lock – liberalismi rajaja
• Kodanikuõiguste ja –vabaduste tagamine
• Ettevõtlusvabadus, konkurents, vabakaubandus,
turumajandus
• Riik peaks sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik ja
nii palju kui hädavajalik
• Riik pidi jälgima seadustest kinnipidamist ja olema
õiglane, kuid karm vahekohtunik
• Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust
Viigid Inglismaal – 1839 a Liberaalide partei
Andrus Ansip
Reformierakond, EVpeaminister 2005-2014
Mari Kiviniemi
Soome Keskerakond
Soome peaminister
2010-2011
LIBERAALID
11.
RAHVUSLUS
• Rahvuslus ehknatsionalism
• Kaasnes liberalismiga ja viis rahvusliku
vabadusliikumiseni paljudes maades
• Rahvusriik kui rahvuslike huvide tagaja
• Väärtused: rahvuskultuur, oma maa-ala,
poliitiline sõltumatus, omariiklus
• Äärmuslikud vormid – fašism,
natsionaalsotsialism
• Vastand – kosmopolitism – ei ole tähtsust isiku
rahvusel, usul ega päritolul
SOTSIALISM
Socialis (lad. k)– ühiskondlik
• Marksism Kommunism
• Sotsiaaldemokraatia
Põhjused:
Varanduslik ebavõrdsus
Sotsiaalprobleemid
Eesmärk - õiglane ja võrdne ühiskonnakorraldus
kõigile
14.
MARKSISM
• Karl Marx,Friedrich Engels
• Ühiskonna rõhutud klass (töölised) peab
revolutsiooniga võtma kapitalistidelt võimu ja
kehtestama oma proletariaadi diktatuuri.
• Seejärel
Tootmisvahendid riigistatakse
Igasugune tegevus ühiskonnas allutatakse töörahva
kontrollile
Ühiskond on klassideta ja eraomanduseta
„Kõigi maade proletaarlased, ühinege!“- sest
rahvusest olenemata on kõigil töölistel üks vaenlane
• Majandus tuleballutada kogu ühiskonna
huvidele.
• Suuremat tähelepanu tuleb pöörata
ühiskonna heaolule.
• Esikohal on tööinimese probleemide
lahendamine.
• Tugev haridus-, tervishoiu- ja
sotsiaalabisüsteem.
• Ühesugune valimisõigus kõigile.
• Poliitiline ja majanduslik võrdsus, õiglus
• Riik sekkub majandusse.
SOTSIAALDEMOKRAATIA
Eduard Bernstein
Väärtused: solidaarsus, koostöö, ühiskondlike klasside
kadumine, võrdsus