1. Vene aeg IKairi Laak

2. Eesti pärast PõhjasõdaPärast Põhjasõda elas Eestis 120- 140000 inimest- see on vähem, kui XIII sajandi alguses.Rahvast tühjaks jäänud maa pakkus kurba pilti:Kirikud olid metsa kasvanud.

3. Põllud kasvatasid sööti.

4. Koduloomi ei olnud.

5. Mõisad nägid välja nagu rehielamud.Siiski taastus maa seelest kiiresti, kuna sõjale järgnes pikemrahuaeg.XVIII sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv juba poole miljonipiiri.

6. Balti erikord IKuna Rootsi lüüasaamine Põhjasõjas ei olnud kuigi ränk, siis olivaja kindlustada vallutatud alade püsimajäämine.Baltisaksa toetuse tagamiseks alustati juba sõja ajalrestitutsiooniga, mis aitas Venemaal saada balti saksa poolehoid.Uusikaupunki rahu(1721):Balti aadlil ja linnadel säilis Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus.

7. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus.

8. Eesti- ja Liivimaad eraldas lutheri usk, saksa keel ja tollipiir.

9. Vene keskvõimu esindajateks said Tallinna ja Riia välismaalastest kindralkubernerid.Kindralkuberneri ülesanded:Kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine.

10. Riigitulude laekumise jälgimine.Balti erikord IIKohaliku aadli seast valiti kaks valitsusnõunikku, kelle ülesandeks jäi enamjaolt Baltikumi valitsemine, kuna kindralkubernerid viibisid alailma Peterburis.Aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkond, säilitades Rootsiajalise organisatsioonilise struktuuri.Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid.Rüütelkonnad püüdsid ka kirikut kontrollida, nõudes endile kohad kiriku juhtorganites.1730- 40ndatel koostati rüütelkonna liikmetele nimekirjad- aadlimatrilkid, mis pidid kaitsma siinsete aadlisuguvõsade privileege uustulnukate eest.Üksnes aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi.Kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused.

11. Balti erikord IIIOmavalitsus säilis ka linnadel.Väiksemad linnad läksid mõisnike kätte ja sealsetel elanikel olid talupoegadega samad kohustused.Poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud, mitte lihtsalt elanikud.Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus- raad.Esines linnade vastuolusid kaubandusküsimustes ja lahkhelisid rae ning ülejäänud kodanikkonna vahel(eriti Tartu).Maanõunikud ja raehärrad nimetati ametisse maanõunike kolleegiumi või rae poolt eluks ajaks.Teisalt oli Balti erikord aga tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel.See aitas:Säilitada siinse maa kultuuri omapära.

12. Võimaldada tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga, mis tagas kiirema arengu.

13. Välistada põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni.Mõisa- ja talupõllundusPõllumajanduse taastamisel oli oluline osa viljakaubandusel, mis andis põhiosa Eesti mõisate ja talude sissetulekust.Tollivaba kauplemisõigus soodustas vilja väljavedu Rootsi.Uueks viljatarbijaks sai umbes 50000- meheline Vene sõjavägi.Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule sai viin.Viinaköökide kütmiseks raiuti maha põlismetsad.Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes samuti Peterburi turule viidi.Sellega pandi alus senisest ulatuslikumale loomakasvatusele mõisates ja see omakorda parandas põldude viljakust.

14. Roseni deklaratsioonTalupojad, kes ei olnud oma elutingimustega rahul, pöördusidtoetuse saamiseks Peterburi.Virumaa mölder Jaanil õnnestus 1737. aastal keisrinnale kaebekiriüle anda.Selgituse saamiseks pöördusid riigivõimud rüütelkondade poole.Otto Fabian Roseni(Roseni deklaratsiooni- 1739) järgi oli siinnetalupoeg pärisori:Talupoega võis pärandada, vahetada, müüa.

15. Talupoeg ja tema vara kuulusid mõisale.

16. Maa kasutamiseks tuli teha mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud.

17. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale, mitte riigile.Sellist suhtumist asus toetama ka riigivõim ja talupoeg kaotas kõikoma senised õigused, mistõttu algasid ulatuslikud põgenemisedSoome, Rootsi ja Pihkvasse.

18. KaubandusVäljavedu:Sissevedu:Vili

19. Metsamaterjal

20. Lina

21. Kanep

22. Sool

23. Raud

24. Tubakas

25. Heeringas

26. Luksuskaubad

27. RiieKatariina II Balti poliitika1762. aasta suvel sai Venemaa troonile Katariina II, kellevalitsusaeg(1762- 1796) tõi kaasa olulisi muudatusi.Katariina II taotles impeeriumi piirimaade seniste privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist.1764. aasta suvel rõhutas Katariina II kõikjal Eesti- ja Liivimaal Balti provintside kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga.1767. aasta suvel kutsus Katariina II Moskvasse üle kogu riigi valitud esindajad, et arutada enda kavandatud uut seadustekogu.Kuigi seda toetas vene aadel, jäi seadustekogu siiski vastu võtmata.Sellegipoolest ei loobunud Katariina II oma plaanidest Baltikumi tihedamaks liitmisest Venemaaga.

28. Asehalduskord1783. Aastal kehtestati Baltikumis uushalduskord(asehalduskord):Eestimaa kubermangu neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond.

29. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa(Võrumaa).

30. Narva linn koos ümbruskonnaga jäi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu.

31. Osa praegustest lõunapiiri äärde jäävatest Eesti aladest asusid Volmari ja Valga maakonna all.

32. 1783. aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused(Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare,Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru).ÜmberkorraldusedPoliitilised ümberkorraldused:Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur.

33. Maanõunike kolleegiumid ja raed linnades saadeti laiali.

34. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused.

35. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele.