Esimese maailmasõja põhjused
Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid
soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju
maailmas suurendada.
Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast
maailmas.
Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid.
Prantsusmaa soov saada revanšš kaotuse eest
Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale
kaotatud Elsass-Lotringi alad.
Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani
poolsaarel.
3.
Esimese maailmasõja eeldused
Puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis
oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt
Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja
natsionalismi kasv.
Sõja romantiseerimine. Sõda on ülev ja hiilgav.
Sõjaline mõtlemine.
Ohu alahindamine.
Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.
Vastasleerid 1914. aastal
ANTANT KOLMIKLIIT
http://www.xtimeline.com/evt/view.aspx?id=69424
Prantsusmaa Saksamaa
Inglismaa Austria-Ungari
Venemaa Itaalia
Sõja ajend
28.juunil 1914 sooritati Sarajevos (Bosnias) Serbia
salaorganisatsiooni „Must käsi” poolt atendaat Austria-
Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (1863-1914).
Tapja - Gavrilo Princip (Serbia revolutsioonilise
organisatsiooni “Mlada Bosna” liige, kes oli “Musta käe”
poolt koolitatud)
Põhjuseks oli Serbia leppimatus Bosnia-Hertsegoviina
liitmise suhtes Austria-Ungariga ja soov luua Suur-
Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid.
8.
Franz Ferdinand jaSophia
http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:%D0%A4%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86_
%D0%A4%D0%B5%D1%80%D0%B4%D0%B8%D0%BD%D0%B0%D0%BD%D0%B4_%D0%B8_%D0%A1%D0%BE
%D1%84%D0%B8%D1%8F.jpg
9.
Gavrilo Princip
http://en.wikipedia.org/wiki/Gavrilo_Princip
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Gavrilo_Princip_captured_in_Sarajevo_1914.jpg
19 – aastane (alaealine), pandi 20 aastaks vangi, 1918. a. suri tuberkuloosi
10.
Sõja algus
28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja.
Serbia liitlane Venemaa alustas mobilisatsiooni.
Saksamaa kuulutas 1.augustil vastuseks sellele
Venemaale sõja.
3.augustil kuulutas Prantsusmaa Saksamaale
sõja.
5.augustil kuulutas Suurbritannia Saksamaale
sõja, sest Saksamaa rikkus Belgia
neutraliteedi.
11.
Sõjaplaanid
Saksamaa nn Schliffeniplaan:
kõigepealt tuli välksõjaga purustada
Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud
jõududega Venemaad.
Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi
(kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist
ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-
Prantsuse piiril ning seal purustada.
välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu
sõda pidi kestma 3 - 4 kuud.
http://de.wikipedia.org/wiki/Alfred_von_Schlieffen
Sõjaplaanid
Prantsusmaa – plaan17:
Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin;
lähtuti nn passiivse kaitse strateegiast (ehk
lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning
Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele
kaitseliinist läbimurdmisel).
Lotringi ja Elsassi hõivamine.
Sissetung Saksamaale (hoogne pealetung).
15.
Sõjaplaanid
Venemaa:
loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal
lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on
seotud prantslaste vastase sõjategevusega.
loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest
armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli
taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid
relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja
aegunud.
16.
Sõjaplaanid
Inglismaa:
lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega,
pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe
sekkuda.
mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000
meest.
17.
Sõdivate koalitsioonide koosseis
Keskriigid Antant
(4 riiki) (sõja lõpuks 34 riiki)
- Saksamaa - Prantsusmaa
- Austria-Ungari - Venemaa
- Türgi (alates 1914 - Suurbritannia
oktoobrist; soovis tagasi - Serbia
saada Esimeses Balkani - Jaapan
sõjas kaotatud alasid) - Itaalia (alates 1915;
- Bulgaaria (alates 1915 vastuolud Austria-Ungariga
oktoobrist; üritas saada Aadria mere äärsete
revanšši Teises Balkani piirkondade kuuluvuse
sõjas 1913.a. saadud pärast).
kaotuse eest). - USA (alates 1917) jt
18.
Sõja osapooled kaardil
Antant ja liitlased Keskriigid Neutraalsed
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4f/WWI-re.png/800px-WWI-re.png
19.
Keskriikide liidrid
Wilhelm II Franz Joseph I Mehmed V
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:SultanmehmedV1917.jpg?uselang=ru
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Wilhelm_II_of_Germany.jpg
http://en.wikipedia.org/wiki/Franz_Joseph_I_of_Austria
Antandi liidrid
Nikolai II Georg V Raymond Poincaré
http://en.wikipedia.org/wiki/George_V
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mikola_II.jpg?uselang=ru http://fr.wikipedia.org/wiki/Raymond_Poincar%C3%A9
22.
Sõjarinded
Läänerinne Idarinne Teised rinded
Inglismaa, Venemaa Itaalia
Prantsusmaa Balkan
Lähis-Ida
Aafrika
Aasia
Saksamaa Okeaania
Saksamaa Austria-Ungari Kaukaasia
23.
Sõjategevus läänerindel -1914
5.- 12. september - Marne’i lahing
Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile.
Prantsuse valitsus evakueerus.
Prantsuse ja Briti väed andsid Joffre juhtimisel löögi
Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning
mõjutades sõja edasist käiku.
Kogu läänerindel tekkis positsioonisõda ehk
kaevikusõda, mille rinde pikkus oli 720 km.
Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste
süsteemi, mida pidevalt täiustati ja uuesti mehitati.
Kindlustused sügavuti - 2-3 kaitseliini, igas 3
kaevikuterida.
Positsioonisõja eeldused
Miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67
miljonit meest sõdivate riikide armeedes).
Industriaalühiskond (tööstusühiskond), mis
suudab varustada armeed laskemoona, relvade,
toiduainete ja mundritega.
Uute relvade massiline kasutuselevõtt -
kuulipildujad, kauglaskekahurid jne.
Uut tüüpi kaitseehitised - kaevikud, betoonist
punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid
hoida pidevat kaitseliini).
28.
Sõjategevus idarindel -1914
26.- 30. august - Tannenbergi lahing
Venemaa ja Saksamaa otsustav lahing Ida-
Preisimaal.
Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette
valmistada ning saksa armee, eesotsas
Hindenburg’iga, lõi pealetungi tagasi,
purustades Vene armee ning sundides neid
Ida-Preisimaalt lahkuma.
Paul von Hindenburg Alexander V. Samsonov
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Von_Hindenburg.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Alexander_V._Samsonov.png?uselang=ru
33.
Vene sõjavangid pealelahingut
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Russian_prisoners_tannenberg.jpg
34.
Sõjategevus läänerindel -1915
22. aprill - Ypres’i lahing
Antandi riikide väed proovisid läbi murda
läänerinnet, see ei läinud neil korda.
Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega.
22. aprill kasutasid sakslased lahingus
kloori sisaldavat mürkgaasi, mille
tulemusena sai gaasimürgituse 15 000
sõdurit, kellest 5000 suri.
35.
Gaasi mõju
http://supotnitskiy.ru/images/book5-16.gif
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Mustard_gas_burns.jpg
Sõjategevus idarindel -1915
2. mai – Gorlice lahing
Saksamaa proovis otsustada sõja saatust
idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide
jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja
sundida.
Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende
rinne murti 35 km ulatuses läbi ning Saksa-
Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast
lahkuma.
39.
Sõjategevus läänerindel -1916
21. 02 - 18.12 – Verduni lahing
Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti
anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja
Briti armee oli oluliselt kasvanud.
Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele
Verduni kindlusele.
270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku
langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa
pidas vastu.
Kindral Pétain –Verduni kaitse juht
http://et.wikipedia.org/wiki/Philippe_P%C3%A9tain
42.
Sõjategevus läänerindel -1916
1.07. – 18.11 - Somme’i lahing
Prantsuse ja Briti väed alustasid
vastupealetungi.
Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati
suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala.
(surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit).
Inglased kasutasid esmakordselt tanke.
Sõjategevus 1917
Antandil oli sõjaline ülekaal (21 milj meest
Keskriikide 10 miljoni vastu).
Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani
suuri lootusi piiramatule allveesõjale.
See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta
astuma ka USA (6. aprill), Saksamaale
kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki.
47.
Sõjategevus 1917
24. oktoober- Caporetto lahing
Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud
väed koondada Itaalia rindele ja saavutas
lahingus suure võidu.
Prantsuse vägi päästis Itaalia
kokkuvarisemast.
Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari
tahet jätkata sõda.
48.
Venemaa 1917. aastal
Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille
tulemusena sunniti keiser Nikolai II troonist
loobuma, kuulutati välja vabariik ja võim läks
kodanlikule Ajutisele Valitsusele.
Novembris 1917 teostasid enamlased V.Uljanovi
(Lenini) juhtimisel riigipöörde ja sõlmisid
Saksamaaga separaatrahu (e rahu sõlmimine
vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda
minnes ja nendega konsulteerimata).
Saksamaa 1918. aastal
Veebruaris okupeeris Saksamaa Ukraina, Eesti, Pihkva
ja osa Venemaast.
1918 märts - sõlmiti Bresti rahu, Venemaa loobus
kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti,
Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia).
Kui idarindel oli sõda lõppemas, otsustas Saksamaa
rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel.
21. märts – 17. juuli neli suurt pealetungi, mis aga
kokkuvõttes ei toonud edu, kaotati 700 000 meest.
Sõjategevus 1918
15. juuli- II Marne’i lahing
15.juulil alanud lahingus läks algatus lõplikult
üle Antandile.
Antandi vägedega oli liitunud 1,2 milj USA
sõjaväelast.
Saksa vägi purustati.
Sõja lõpp 1918
28. okt algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused,
mis paisusid revolutsiooniks
(Novembrirevolutsioon).
Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist,
Saksamaal kuulutati välja vabariik.
11. 11.1918 kirjutasid Antandi ja Saksamaa
esindajad alla Compiegne’i vaherahule, mis
lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja.
Saksamaa alistus.
55.
Saksamaa kohustus vaherahuga:
evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva
jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50
miili ulatuses,
vastutasuta vabastama sõjavangid,
loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik
allveelaevad,
loovutama suurema osa oma raudtee-veeremist.
56.
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Big_four.jpg
Pariisi rahukonverents
18.01.1919 - 21.01.1920
David Lloyd George (Suurbritannia), Vittorio Orlando (Itaalia), Georges Clemenceau
(Prantsusmaa) ja Woodrow Wilson (USA) , Verssailes’ rahu põhiautorid
57.
28.06.1919 - Versaillesrahu
Versailles lossi osa, kus kirjutati alla
rahulepingule
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Chateau-de-versailles-cour.jpg
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Treaty_of_Versailles,_English_version.jpg
58.
Versailles´ vaherahu sõlmimine
William Orpeni maal
http://en.wikipedia.org/wiki/File:William_Orpen_%E2%80%93_The_Signing_of_Peace_in_the_Hall_of_Mirrors,_Versailles_1919,_Ausschnitt.jpg
59.
Sõja tulemused
Rahulepingud
10. sept 1919 sõlmiti rahu Austriaga (Saint - Germain)
27. sept 1919 Bulgaariaga (Neuilly)
4. juuni 1920 Ungariga (Trianon)
10. august 1920 Türgiga (Sévres)
Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide
territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke,
poliitilisi ja sõjalisi kohustusi.
60.
Sõja tulemused
Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari
tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia,
Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi
piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-
Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (hilisem
Jugoslaavia).
Venemaast eraldusid
Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome.
Sõja tulemused
Saksamaa
kaotas osa territooriumi (Elsass-Lotring’i, Poola
alasid jm; kokku 73,5 km², kus elas 7,3 milj inimest,
kaotas oma asumaad,
kaotas suurriigiseisundi.
Võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes
viis hiljem revanšitaotluste kasvule, Saksamaa
agressiivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II
maailmasõja puhkemisele.
63.
Sõja tulemused
USA
sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast
majanduslikult sõltuma,
USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt
Antandi riikidele,
1921.a oli Euroopa riikide võlg USA-le
21 miljardit.
64.
Tehnika areng
mürkgaaside kasutamine (esimest korda sakslaste poolt
1915 Ypres` all Belgias, kus hukkus või sai kannatada
15tuhat Antanti sõdurit).
tankide kasutamine (esmakordselt brittide tankid Somme
´i lahingus 1916).
autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus,
1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni 1 miljonini).
lennunduse areng - algul luurelennukid, sõja lõpus
massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda; kasutati ka
tsepeliine.
allveesõda, eriti Saksamaa poolt, uputati ka kauba- ja
reisilaevu (näiteks liinilaev “Louisitania” uputamine koos
1198 reisijaga).
65.
Sõja tulemused
Tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja
20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi
sandiks).
Purustatud vanad moraalinormid ja tavad (naised
hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste
mood: lühikesed seelikud ja poisipea)
Tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda
eitav liikumine); seetõttu üritati peale I maailmasõda
luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas
(näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid).
66.
Kasutatud kirjandus
https://sites.google.com/site/konspektid/esileht/ajaloo-kursuse-materjal
http://www.slideshare.net/madlimaria/02-esimene-ms
Laar. M., Vahtre. L. 2006. Lähiajalugu gümnaasiumile I. Tallinn: Avita
