Ärkamisaeg Eestis

1. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis
Periood Eesti ajaloos 1850 - 1880

2. Rahvusromantika
•18. sajandi lõpust levisid Euroopas
rahvusromantilised teooriad ja meeleolud.
Pöörati tähelepanu eri rahvuste keelele,
kommetele, eluolule.
•Eestlaste rahvuslikke omadusi kirjeldasid ja
uurisid esimestena saksa ja baltisaksa haritlased,
kuid nüüd hakkasid eestlased ise sellega
tegelema ning ennast, kui rahvust väärtustama.

3. “Nad Looja vilja seas on aganad, ei
mõtle üldse taevariigi aule.
Nad kummardava puid, kui
paganad ja jorutavad ilgeid
koeralaule”
“Laul Otto Wilhelm Masingust” See väljendab
sakslaste suhtumist tolle aja eestlastesse.

4. “Eestlased pole
kärbsed, kes täna
sünnivad ja homme
surevad, vaid üks väga
vana ja visa tõug”
Jakob Hurt

5. Rahvusliku ärkamisaja eeldused
•Õpik lk. 44 – leia 5 eeldust
•NEED EELDUSED OLID
•Pärisorjuse kaotamine 1816 - 1819
•Talude päriseksostmine – tekitas eestlastes omanikutunde ja loob
rahakama eesti kihi
•Eestlastest haritlaskonna kujunemine – haritud eestlased, kes püüdsid
midagi oma rahva heaks ära teha
•Soodsa poliitilise olukorra tekkimine Vene impeeriumis – troonil oli sel
ajal küllalt vabameelne tsaar Aleksander II, kes viis läbi hulga reforme,
mis muutsid ühiskonda võrdsemaks ja vabamaks
•Lahkarvamused ja erimeelsused Vene keisrivõimu ja siinsete
baltisakslaste vahel – andis eestlastele võimaluse laveerimiseks

6. Esimesed eestlastest haritlased
•F. R. Faehlmann (1798 –
1850) – Ao mõisa valitseja
poeg. Õppis Tartu Ülikoolis
arstiks. Tundis suur huvi
eesti keele ja kultuuri
vastu. Oli “Kalevipoja”
eepose idee algataja

7. F. R. Kreutzwald (1803 –
1882) – õppis samuti
Tartus arstiks. “Kalevipoja”
autor.

8. Rahvusliku ärkamisaja suurkujud ja
nende tegevus
Rahvusliku ärkamisaja
tähtsamateks juhtideks tõusid 3
meest, kes oma tegevusega seda
aega kõige enam mõjutasid. Nende
tegevus aitas kaasa eestlaste kui
rahvuse püsimajäämisele.

9. Aleksander II (1855 – 1881)

10. Johann Voldemar Jannsen (1819 –
1890)
•1857 ajaleht “Perno Postimees” Hiljem andis
lehte välja Tartus “Eesti Postimehe” nime all.
•1865 – asutas laulu- ja mänguseltsi
“Vanemuine” Samuti oli ta Eesti Põllumeeste
Seltsi asutaja
•1869 – organiseerib Tartus esimese
üldlaulupeo. Pani aluse laulupidude
traditsioonile

11. Ajalehe “Perno Postimees”
esileht

12. Jannseni tegevuse eesmärk
•Jannsen seadis oma eesmärgiks olla rahvast
õpetav ja valgustav. Tema artiklites anti infot
rahvusvahelise elu sündmuste kohta ning jagati
nõu tervishoiu, põllumajanduse ja muu eluks
vajaliku kohta.
•Ta püüdis ennast poliitikast eemale hoida ja oli
leplik sakslaste ja tsaarivõimu suhtes.

13. Lydia Koidula
•J. V. Jannseni vanim tütar
Lydia Jannsen on Eesti
kultuuriloos kuulus oma
isamaaliste luuletuste
poolest, kuid ta abistas
oma isa ka lehe
toimetamise juures ning
Vanemuise loomisel.
•Talle kuulub ka esimese
eesti keelse näidendi
kirjutamise au -
“Kosjakased”.

14. Carl Robert Jakobson (1841 – 1882)
tähtsamad ettevõtmised
•– esitas romantilise eesti
ajaloo käsitluse.
•Ostis endale Kurgja talu,
millest plaanis teha
näidistalu, et anda teistele
talupoegadele eeskuju,
kuidas talu pidada
•1878 asutas ajalehe “ Sakala”,
millest kujunes kõige
populaarsem ajaleht eestlaste
seas. Oli ühtlasi I poliitiline leht
Eestis.

15. Kurgja talu – seal on praegu Jakobsoni
majamuuseum ja ajalehe “Sakala” esileht

16. Jakobsoni tegevuse eesmärk
•Ei sallinud baltisaksa mõisnikke ja pastoreid.
Nõudis eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi
õigusi
•Rõhutas rahva harimise tähtsust
•Võitluses baltisakslaste vastu lootis Jakobson
eelkõige vene keisrivõimu abile.
•Pööras suurt tähelepanu eestlaste majanduslike
olude parandamisele

17. Jakob Hurt (1839 – 1907)
•Üks tema tähtsamaid
ettevõtmisi oli rahvaluule
kogumise kampaania –
eestlaste rahvalaulude,
muistendite,
muinasjuttude,
vanasõnade, mõistatuste
jms üles kirjutamine
•Kuulus Aleksandrikooli
asutamise komiteesse
•1872 asutati Eesti
Kirjameeste Selts, mille

18. Otepää kirik – Hurt oli seal pikalt
kirikuõpetajaks

19. Jakob Hurda eesmärgid ja vaated
•Eesti rahvuse ja kultuuri edendamine
•Rõhutas, et ainult läbi oma kultuuri saavad
eestlased suureks rahvaks
•“Kui me ei saa suureks oma jõult ega arvult, siis
peame suureks saama oma vaimult!”
•Kuna ise oli kirikuõpetaja, siis rõhutas ka kiriku
ja usu suurt rolli eesti rahva kõlbelise harimise
juures.

20. Ärkamisaja lõpp
•Rahvusliku ärkamisaja lõpuks peetakse 1870. –
1880-ndaid aastaid.
•Puhkesid tülid ja erimeelsused juhtide vahel,
•Vene keisrivõimu suhtumine muutus
vaenulikumaks
•1881 tuleb võimule Aleksander III, kes alustab
venestamisega
•1880 Eestist lahkus Jakob Hurt
•1882 Jakobsoni ootamatu surm

21. Aleksander III (1881 – 1894)