Avaliku õiguse magistrikursuse teine loengupäev

1. Eesti riikluse kujunemine ja õiguslikud alused Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

2. Kaks vaatlusliini Rahvasuveräänsus – seotud rahvaste enesemääramisõigusega (lisaks demokraatiateooria, ühiskondliku lepingu teooria) Riiklik suveräänsus – seotud osaluse ja tunnustatusega rahvusvaheliste suhete süsteemis (valitseja võimu ülima allikana)

3. Eesti ala hõivamine Jää lõplik taandumine u 13 000 aastat tagasi (11 000 e.m.a.) Esimene teadaolev asula Pullis u 11 000 aastat tagasi (9000 e.m.a.) Kammkeraamika kultuur u 6000 aastat tagasi (4000 e.m.a.) Rändamise hüpotees (refuugium vs Uuralid) vs keelevahetuse hüpotees – põhiasustuse järjepidevus 1. aastatuhande keskpaiku m.a.j. eraldumine teistest läänemeresoome hõimudest ja kihelkondade teke Muinasaja lõpul maakondade teke (Uluots: „maariigid”)

4. Territoriaalse suveräänsuse tekkimise viisid 1 Juurdekasv e. akretsioon ( accertion ) – loomulik lisandumine inimtegevuse või looduse toimel Loovutamine e. tsessioon ( cession ) – lepinguga, nt rahulepingud, asumaade iseseisvumine Hõivamine e. okupatsioon ( occupation ) – õiguslikult mõjusalt on võimalik hõivata vaid eikellegimaad ( terra nullius ), mis hetkel Maal puudub. Avastamine pole piisav, vaja on ala tõhusat hõivamist mõistliku aja jooksul Algne (originaalne) vs teisane (derivatiivne) riigi tekkimine

5. Territoriaalse suveräänsuse tekkimise viisid 2 Igamine e. põlistamine e. preskriptsioon ( prescription ) – õiguspäratu hõivamise legitimeerumine aja jooksul, eesmärgiga tagada rahvusvaheline stabiilsus. Kui endine suverään on alles, on vaja tema nõusolekut Vallutamine e. anastamine e. anneksioon ( subjunction , conquest ) – ala omandamine jõuga, pole tänases rahvusvahelises õiguses tunnustatud Õigusotsustus e. adjudikatsioon ( adjudication ) – ala loovutamine/omandamine rahvusvahelise kohtu, vahekohtu vm. ühenduse otsuse alusel

6. Kristliku vallutuse õiguslik teostus 1208-1227 maakondade muistne vabadusvõitlus 1186 asutatud Liivimaa piiskopkonna ja 1202 asutatud Mõõgavendade orduga, samuti Taani ja Rootsi kuningaga 1208-1227 vähemalt 49 lepingut, millega mh järk-järgult suveräänsust loovutati Võrdsed rahulepingud (7) Rahulepingud lunastamistasuga (2) Liidulepingud (4) Vasalliteedilepingud: (a) kaitsealususelepingud (5), (b) „kristliku vendluse” lepingud (5), (c) „kristliku vendluse” lepingud „kristluse õiguste” ja „ustavuse” lisanditega (6), (d) „kristliku vendluse” lepingud „kristluse õiguste” ja „ustavuse” lisanditega ning maksustamise ja muude „õiguste” täpsustamisega (8) Alistumislepingud (9) Eraldi saarlastega veel 1241, 1255 ja 1261 vasalliteedilepingud

7. Vallutuse õigustused Katoliku õpetus: vaid kristlikud valitsejad (rahvad) on rahvusvahelise õiguse subjektid, teised tuleb erinevatel viisidel valgustuse juurde tuua, millega koos kujuneb nende täpne õigusseisund Õiglase sõja õpetus (Aquino Thomas jt), ristisõjad Ameerika indiaanlased ja nende riigid (Vasques jt) „ Mässajate ja usutaganejate karistamine” kui õigustus

8. Lepingute lõppseisund Lõuna- ja Kagu-Eesti (Sakala ja Ugandi) 1223 ja 1224 alistumislepingud kõige vähem soodsatel tingimustel Põhja-Eesti (Järva, Viru 1226, Rävala 1219, Harju 1226) kaitsealususe lepingud rohkem soodsatel tingimustel Lääne-Eesti (Läänemaa 1225 kaitsealususe leping, Saaremaa 1227 vendluse leping täiendustega õiguste ja ustavuse suhtes 1241/1255/1261 ) kõige soodsamail tingimustel

9. Suverääniõiguste jagamine Rootsi eemalejäämine pärast kaotust Lihula lahingus 1220 Taani-ristisõdijate tülid Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eestis pärast 1220-1227 vabaduslainet, Modena Wilhelmi paavstile alluv vaheriik 1225-1227/1233 1238 Stensby leping : Taani kuningale Rävala, Harju- ja Virumaa, ristisõdijatele Järva- ja Läänemaa Ristisõdijate sisejaotus: Mõõgavendade ordu (alates 1237 Liivi ordu Saksa ordu koosseisus), Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond, Ruhnu osas Kuramaa piiskopkond. Ristisõdijad olid vormiliselt Saksa Rahva Püha Rooma keisri vasallid Idapiiri-äärsed alad ebamääraselt Pihkva ja Novgorodi vürstiriikide koosseisus, mis vallutati Moskva suurvürstiriigi poolt 1346 müüs Taani kuningas valdused Eestis Saksa ordule, mille kõrgmeister andis need 1347 valitseda Liivi ordumeistrile

10. Edasised suveräänsusmuutused 1558 Venemaa vallutab Tartu piiskopkonna 1559 ordu annab end Poola-Leedu kuninga kaitse (protektoraadi) alla 1559 Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopid müüvad oma piiskopkonnad Taani kuningale 1561 ordu alistub Poola-Leedu kuningale 1582 Jam Zapolski Vene-Poola vaherahu, 1618 Deulino rahu 1583 Pljussa Vene-Rootsi vaherahu, 1595 Täyssinä ja 1617 Stolbovo rahu 1611, 1618, 1622 Rootsi-Poola vaherahud, 1629 Altmargi vaherahu, 1660 Oliwa rahu 1570 Rootsi-Taani Stettini rahu, 1613 Knäredi rahu, 1645 Brömsebro rahu 1721 Rootsi-Vene Uusikaupunki rahu 1710 Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade kapitulatsioon (Balti erikord)

11. Eesti Vene tsaaririigis Tsaarivõim vs kolme kubermangu erikord Rüütelkonna, kuberneride ja omavalitsuste vastuolud 3.03.1917 Vene tsaar loobub veebruarirevolutsiooni mõjul troonist, võim Ajutise Valitsuse kätte 30.03.1917 tervikliku Eesti kubermangu moodustamine Ajutise Valitsuse dekreediga ja talle enesekorraldusõiguse andmine Maavalitsus ja ajutine maanõukogu 23.04.1917 ja 24.06.1917 maanõukogu valimistoimingud 1.07.1917 ajutise maanõukogu esimene istung

12. Oktoobrirevolutsiooni toimingud 26.10.1917 oktoobrirevolutsioon Petrogradis, Eestis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee eestvedamisel 23.-25.10, kuberneri volituste üleandmine 27.10.1917 12.11.1917 komitee akt maanõukogu ja 19.11.1917 maavalitsuse laialisaatmisest 15.11.1917 (ukj. 28.11.1917) maanõukogu kuulutab ennast kõrgeimaks võimuks Eestis ja delegeerib õigusloome vajadusel maanõukogu juhatusele ja vanematekogule koos maavalitsusega

13. Vabariigi loomine 19.12.1918 moodustab maanõukogu vanematekogu Eestimaa Päästmise Komitee, mis 24.02.1918 (Pärnus 23.12.1918) avaldab iseseisvusmanifesti ja moodustab Eesti Ajutise Valitsuse 23.04.1919 koguneb aprilli algul valitud Eesti Asutav Kogu ja moodustab esimese Vabariigi Valitsuse 4.06.1919 Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord 19.05.1919 Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest 15.06.1920 Eesti Vabariigi põhiseadus (jõust. 21.12.1920)

14. Alternatiivsed arengud Rüütelkondade deklaratsioon, Brest-Litovski rahuleping 3.03.1918, kubermangude maakogude ja ühise maanõukogu koosolekud, millega loodi Balti Hertsogiriik 19.11.1918 Saksa riigi peavoliniku ja Eesti Ajutise Valitsuse Riia leping võimu üleandmisest alates 21.11.1918 28.11.1918 Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine ja hilisem laialisaatmine 2.02.1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartu rahuleping 1921 valdava osa riikide tunnustus ja ühinemine Rahvasteliiduga, 1922 USA tunnustus

15. Okupatsioon ja anneksioon 28.09.1939 Eesti-NSVL-i vastastikuse abistamise pakt, baaside loomine 17.06.1940 Nõukogude vägede sissetung lepet rikkudes, okupatsiooni algus Vs presidendi dekreedid ja ülemineku järkjärgulisus 21.06.1940 uue valitsuse moodustamine 21.07.1940 ENSV väljakuulutamine, 6.08.1940 Eesti “vastuvõtmine” NSVL-i Mittetunnustamispoliitika

16. Pagulasvalitsus 20.04.1944 Valimiskogu koosolek, 21.04.1944 valitsuse täiendamine 18.09.1944 uus valitsus 8.01.1945 üleminekuakt, 12.01.1953 uus valitsus Vs Maureri valitsus 1992 üleminekudeklaratsioonid Vs Mathieseni valitsus

17. Iseseisvuse taastamine 16.11.1988 ENSV suveräänsusdeklaratsioon 3.-4.03.1991 rahvahääletus, 30.03.1990 ÜN otsus Eesti riiklikust staatusest 20.08.1991 EV ÜN otsus Eesti riiklikust iseseisvusest Järgnevad tunnustused 28.06.1992 Eesti Vabariigi põhiseaduse rahvahääletus, 20.09.1992 Riigikogu valimised

18. Kolm põhilähenemisviisi õiguslikule järjepidevusele Rahvusvahelisõiguslik käsitlus (okupatsioon, anneksioon, tunnustatus jm): saatkonnad jne Siseriiklikul õigusel põhinev käsitlus (põhiseaduse ja seaduste järgimine õigustoimingutes): pagulasvalitsus Kodanikkonna järjepidevuse käsitlus (osalt seotud rahvasuveräänsusega): Eesti Komitee pärast 1991

19. Alternatiivsed käsitlused 1988-92 Uue suveräänsuse loomise mudel ENSV iseseisvumise ja NSVL-ist eraldumise kaudu, nullvariant (EKP, algselt Rahvarinne) Nõukogude riigi õõnestamine kui kriminaalne tegevus, mis tuvastada, elimineerida ja karistada (NSVL-i keskvõim, Interrinne, putš 1991) Puristlik õigusliku järjepidevuse käsitlus: Eesti uus põhiseaduskord kui riigireetmine (Nõmme valitsus)

20. Valitsemiskorraldus Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

21. Tagapõhi Riigiinstitutsioonide õiguslik tegevusraam stabiilsuse tagajana Võimude lahusus, põimumine, tasakaal ja kontroll Põhifunktsioonid ja abifunktsioonid

22. Põhiseaduse preambula [ Põhiseadus on vastu võetud ] Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade

23. Riiki määratlevad üldsätted 1 Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Paragrahv 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille ala haldusjaotuse sätestab seadus.

24. Riiki määratlevad üldsätted 2 Paragrahv 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Paragrahv 6. Eesti riigikeel on eesti keel. Paragrahv 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus.

25. Riigivalitsemise üldsätted Paragrahv 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Paragrahv 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.

26. Eesti Vabariigi põhiorganid Riigikogu President Vabariigi Valitsus ja riigisekretär Riigikohus ja kohtud Õiguskantsler Riigikontrolör Kaitseväe juhataja Kohaliku omavalitsuse organid

27. Riigikogu pädevus 1 (§ 65) 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse paragrahvile 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse paragrahvile 121; 5) annab peaministri kandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;

28. Riigikogu pädevus 2 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;

29. Riigikogu pädevus 3 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; 12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse paragrahvile 129;

30. Riigikogu pädevus 4 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.

31. Presidendi pädevus 1 (§ 78) 1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; 2) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad; 3) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse paragrahvidele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised;

32. Presidendi pädevus 2 4) kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu vastavalt põhiseaduse paragrahvile 66 ja avab selle esimese istungi; 5) teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse paragrahvile 68; 6) kuulutab välja seadused vastavalt põhiseaduse paragrahvidele 105 ja 107 ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; 7) annab seadlusi vastavalt põhiseaduse paragrahvidele 109 ja 110;

33. Presidendi pädevus 3 8) algatab põhiseaduse muutmist; 9) määrab peaministri kandidaadi vastavalt põhiseaduse paragrahvile 89; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed vastavalt põhiseaduse paragrahvile 89, 90 ja 92; 11) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigi - kontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks;

34. Presidendi pädevus 4 12) nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; 13) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; 14) nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna; 15) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;

35. Presidendi pädevus 5 16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; 17) teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse paragrahvile 128;

36. Presidendi pädevus 6 19) vabastab süüdimõistetud nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; 20) algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise vastavalt põhiseaduse paragrahvile 145.

37. Valitsuse pädevus 1 (§ 87): 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonseerimiseks välislepinguid; 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;

38. Valitsuse pädevus 2 6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.

39. Riigikohus põhiseaduskohtuna 1 1) lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti vastavust põhiseadusele; 2) lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele; 3) lahendab taotlusi ja kaebusi r iigikogu otsuste peale; 4) lahendab kaebusi r iigikogu juhatuse otsuste peale;

40. Riigikohus põhiseaduskohtuna 2 5) lahendab kaebusi p residendi otsuste peale; 6 ) lahendab taotlusi lõpetada r iigikogu liikme volitused; 7 ) lahendab taotlusi tunnistada r iigikogu liige, p resident, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma;

41. Riigikohus põhiseaduskohtuna 3 8) otsustab nõusoleku andmise r iigikogu esimehele p residendi ülesannetes kuulutada välja r iigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; 9) lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; 10) lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale.

42. Riigivalitsuse tasandid Valitsuskabinet: peaminister ja ministrid Ministeerium: abiminister, kantsler, nõunikud, ametnikud (osakond, büroo, talitus; juhataja) Riigisekretär, riigikantselei ja peaministri büroo Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused: riigiametid ja inspektsioonid; registrid Kaitsevägi: juhataja ja peastaap Maavanem ja maavalitsus (maasekretär)

43. Valitsuse ja ministri volitused Valitsuse ja ministri nimetab ametisse president. Valitsus või minister astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees Valitsus astub tagasi: riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumise või surma korral, kui Riigikogu avaldab valitsusele umbusaldust või ei võta vastu valitsuse poolt usaldusküsimusega seotud eelnõu Ministri volitused lõppevad: tagasiastumisel, surma korral, peaministri ettepanekul presidendi otsusega, umbusalduse avaldamisel riigikogus, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, valitsuse tagasiastumisel

44. Valitsuse töökorraldus Istung (kabinetiistung) Päevakord ja protokoll Otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul Valitsuskomisjonid: (a) ministrite, (b) ministeeriumidevahelised, (c) asjatundjate Asendamine peaministri korraldusega ja asendaja täisõigustega. Peaministril 2 püsivalt määratud asendajat.

45. Soodustused ja piirangud Palk ja puhkus seaduses sätestatud korras Tööandja eluruum valitsuse sätestatud korras, tuleb vabastada ühe kuu jooksul valitsusliikme volituste lõppemisest Teenistuskoha säilitamine Hüvitis volituste lõppemise korral 6 kuu ametipalga ulatuses, surma korral pere Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse

46. Tööjaotus ja järelevalve Vastutusalad ja haldusalad Valitsusasutuse ja riigiasutuse põhimäärus Sisekontroll tagab: õigusaktidest kinnipidamise, vara kaitstuse, tegevuse otstarbekuse, tõese, õigeaegse ja usaldusväärse teabe asutuse tegevusest Siseauditiga hinnatakse sisekontrolli süsteemi olemasolu, tõhusust ja vastavust kehtestatud nõuetele riigiasutuses Teenistuslik järelevalve otstarbekuse ja seaduslikkuse üle alluvuse korras

47. Peaminister (§ 36) Juhatab valitsuse istungeid Kirjutab alla valitsuse õigusaktidele Nõuab ministrilt seletust tema tegevuse kohta Annab korraldusi Teeb presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu Esindab valitsust kohtus või annab volituse esindada valitsust kohtus Täidab muid ülesandeid vastavalt põhiseadusele ja seadustele

48. Minister ministeeriumis 1 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, r iigikogu otsuste, p residendi seadluste, v alitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine p ole seaduse või v alitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; (§ 49)

49. Minister ministeeriumis 2 4) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja valitsemisala riigiasutuste ülesannete täitmise üle ning teostab teenistusjärelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi valitsemisala ametite ja inspektsioonide peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid, kui seadus ei sätesta teisiti , samuti ministeeriumi osakonna juhataja, v älisministeeriumis peadirektori, k eskkonnaministeeriumis ka keskkonnateenistuse juhataja;

50. Minister ministeeriumis 3 6 ) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluvad nõunikud; 7 ) esitab v alitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle;

51. Minister ministeeriumis 4 9) kinnitab ministeeriumi valitsemisala riigi - asutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 10) määrab ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, välja arvatud juhud , kui see on sätestatud ministri määrusest kõrgema lseisva õigusaktiga; 11) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste teenistujate koosseisud;

52. Minister ministeeriumis 5 12) esitab v alitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks; 13) annab v alitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 1 4 ) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis , ministeeriumi valitsemisala valitsusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes; 1 5 ) täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse või v alitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega.

53. Kantsleri pädevus (§ 53) juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist ; käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve alusel ministeeriumi eelarvelisi vahendeid ; valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud ;

54. Kantsleri pädevus 2 teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi asekantsleri, osakondade juhatajate, v älisministeeriumis peadirektori, k eskkonnaministeeriumis ka keskkonnateenistuse juhataja teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks ; nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud ja muud töötajad, välja arvatud need, keda nimetab ametisse ja vabastab ametist minister ;

55. Kantsleri pädevus 3 annab kaasallkirja ministri määrusele ; keeldub kaasallkirja andmisest, kui määrus ei ole kooskõlas põhiseaduse ja seadusega , esitades viivitamata ministrile kirjaliku põhjenduse. Kui minister jääb endise otsuse juurde, annab kantsler kaasallkirja. Kantsleri kirjalik seisukoht lisatakse määrusele ja see saadetakse viivitamata õiguskantslerile ; hoiab ministeeriumi vapipitsatit ; korraldab riigivara ministrilt saadud volituste piirides kasutamist riigivaraseaduse alusel .

56. Riigisekretär (§-id 79, 80) Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Vabariigi Valitsuse tagasiastumine ei ole riigisekretäri ametist vabastamise alus. Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Riigisekretär on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees.

57. Nõuded riigisekretärile Riigisekretäriks võib olla üksnes juriidilist kõrgharidust omav isik. Riigisekretär ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtjana, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö.

58. Riigisekretäri ülesanded (§ 79) Riigisekretäril on Riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. Riigisekretär nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei peadirektori ja struktuuriüksuste juhid. Riigisekretär annab Riigikantselei juhtimisel, samuti tema juures asuvate Vabariigi Valitsuse teenindamiseks vajalike asutuste tegevuse korraldamiseks käskkirju.

59. Riigisekretäri ülesanded (§ 81) korraldab v alitsuse istungite ettevalmistamist ja protokollimist, v alitsuse määruste ja korralduste teatavakstegemist ning nende ja teiste õigusaktide avaldamist Riigi Teatajas ; koostab v alitsuse istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega kinnitamiseks peaministrile ; jälgib, et v alitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega ;

60. Riigisekretäri ülesanded 3 annab kaasallkirja v alitsuse määrustele ja korraldustele ning v alitsuse istungi protokollidele ; võib esitada kirjaliku seisukoha, kui valitsuse määrus või korraldus ei vasta põhiseadusele või seadustele; seisukoht lisatakse tekstile ja saadetakse viivitamata õiguskantslerile; teeb peaministrile ettepanekuid v alitsuse töökorralduse küsimustes ;

61. Riigisekretäri ülesanded 4 teeb peaministrile ettepanekuid ministri ja maavanema õigusaktide peatamise ja tühistamise küsimuste v alitsuse istungi päevakorda kinnitamiseks ; esindab riiki kohtus Riigikantselei ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes, korraldab nimetatud kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ning edastamist ;

62. Riigisekretäri ülesanded (§ 82) hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist vastavalt seadusele ja v alitsuse kinnitatud vormile ; annab arvamuse ministeeriumi kantsleri ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel ; täidab muid talle seaduse või v alitsuse õigusaktiga pandud ülesandeid.

63. Riigikantselei pädevus (§ 77) 1) korraldab v alitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist; 2) korraldab v alitsuse ja peaministri suhtlemist r iigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega; 3) annab välja Riigi Teatajat; 4) kontrollib v alitsuse õigusaktide eelnõu - de vastavust põhiseadusele ja seadustele; 5) jälgib r iigikogu, v alitsuse ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete täitmist ;

64. Riigikantselei pädevus 2 6) korraldab riigi ja kohaliku omavalitsuse sümboolika küsimusi ; 7) korraldab valitsusasutuste ja muude riigiasutuste asjaajamisalaste õigusaktide eelnõude väljatöötamist ; 8) korraldab arhiivindust; 9 ) koordineerib riigiametnike ja kohaliku omavalitsuse ametnike koolitust ja atesteerimist; 1 0 ) korraldab ametnike reservi arvestuse pidamist.

65. Maavanema pädevus (§ 84) 1) esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest; 2) juhib maavalitsuse tööd; 3) annab oma tegevusest aru regionaalministrile ; 4) koordineerib ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste kohalike asutuste ning kohalike omavalitsuste koostööd maakonnas; 5) annab arvamuse ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste maakonnas asuvate kohalike asutuste juhtide ametisse nimetamise ja vabastamise kohta;

66. Maavanema pädevus 2 6) informeerib regionaalministrit ja kohalikke omavalitsusi regionaalpoliitika, samuti muudes täidesaatva riigivõimu ja kohalike omavalitsuste suhete küsimustes; 7) teeb regionaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumidele ettepanekuid valitsusasutuste kohalike ametiasutuste ning muude maakonnas asuvate riigiasutuste töö korraldamiseks; 8) valdab, kasutab ja käsutab riigivara oma volituste piirides vastavalt seadusele; 9) sõlmib Vabariigi Valitsuse volitusel halduslepinguid kohalike omavalitsustega nende poolt riiklike kohustuste täitmiseks;

67. Maavanema pädevus 3 10) teostab vabariigi valitsuse seaduse §-s 85 sätestatud alustel ja korras järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle, samuti täidab teenistusliku järelevalve ülesandeid vastavalt vabariigi valitsuse seaduse §-le 98; 11) suunab ja koordineerib maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tegevust; 11.1) esindab riiki kohtus maavanema ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes, korraldab nimetatud kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ja edastamist §-s 441 sätestatud korras; 12) kinnitab maavalitsuse teenistujate koosseisu kooskõlastatult regionaalministriga regionaalministri kinnitatud maavalitsuse struktuuri alusel;

68. Maavanema pädevus 4 13) nimetab ametisse ja vabastab ametist maavalitsuse koosseisu kuuluvad riigiteenistujad, samuti maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste juhid, kui seadusega või seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega ei sätestata teisiti; 13.1) korraldab Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest teavitustegevust maakonnas; 14) esitab Vabariigi Valitsusele regionaalministri kaudu ettepanekud maavalitsuse kulude ja tulude eelarve eelnõu ning vajadusel lisaeelarve eelnõu kohta, valvab eelarve otstarbeka täitmise järele, tagab Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi ja toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise;

69. Maavanema pädevus 5 15) kinnitab ja muudab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende täitmist; 15.1 ) kuulutab välja kohaliku omavalitsuse volikogu täiendavad valimised ja valimised kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu; 15.2) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise maavalitsuses ja maavalitsuse haldamisel olevates riigiasutustes; 16) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga.

70. Maavalitsuse ülesanded (§ 88) 1) korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist; 2) valmistab ette maavanema korralduste eelnõusid või muid maavanema poolt nõutavate dokumentide projekte; 3) korraldab ja kontrollib maavanema korralduste täitmist; 4) korraldab maakonna sümboolikaga seonduvat tegevust;

71. Maavalitsuse ülesanded 2 5) korraldab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tulude ja kulude eelarvete eelnõude koostamist ning kontrollib eelarvetest kinnipidamist; 6) korraldab maavanema suhtlemist valitsusasutuste, kohalike omavalitsusasutuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega; 7) täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või maavanema korraldusega.

72. Õiguskantsler põhiseaduses Paragrahv 139. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õiguskantsler teeb Riigikogule põhiseaduse paragrahvides 76, 85, 101, 138, 153 ettenähtud juhtudel ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks.

73. Õiguskantsler põhiseaduses Paragrahv 140. Õiguskantsleri nimetab ametisse riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Paragrahv 141. Õiguskantsleril on oma kantselei juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks. Õiguskantsler võib sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest.

74. Õiguskantsler põhiseaduses Paragrahv 142. Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla. Kui akt ei ole kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks.

75. Õiguskantsler põhiseaduses Paragrahv 143. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule ülevaate seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega. Paragrahv 144. Õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töö korralduse sätestab seadus. Paragrahv 145. Õiguskantslerit saab kriminaalvastutusele võtta ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

76. Õiguskantsleri ülesanded 1) Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle. (2) Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. (3) Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele. (31) Õiguskantsler teeb Euroopa Parlamendi presidendile ettepaneku Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmelt Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolliga ettenähtud immuniteedi võtmiseks. (4) Õiguskantsler teeb Riigikohtu üldkogule taotluse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma. (5) Õiguskantsler lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse põhiseaduse ning teiste seaduste alusel.

77. Õiguskantsleri õiguslikud rollid Õiguskantsler kui: Õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle järelevalve teostaja Põhiõiguste ja –vabaduste järgimise üle järelevalve teostaja, sealhulgas: õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimise üle , l epit aja diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks , tegevus võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel

78. Õiguskantsleri kantselei (1) Õiguskantsleri Kantselei on õiguskantslerit kui põhiseaduslikku institutsiooni teenindav asutus. (2) Õiguskantsler kantselei juhina kinnitab kantselei ning selle struktuuriüksuste põhimäärused, struktuuri ja koosseisu. (3) Õiguskantsler otsustab kantselei teenistujatele allkirjaõiguse andmise ja selle ulatuse. (4) Õiguskantsleri Kantselei registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras. (5) Õiguskantsleri ja õiguskantsleri seaduse § 38 lõigetes 5 ja 6 nimetatud nõunike vastuvõtuajad teatatakse üleriigilise levikuga ajalehtedes.

79. Riigikontroll põhiseaduses Paragrahv 132. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Paragrahv 133. Riigikontroll kontrollib: 1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; 2) riigi vara kasutamist ja säilimist; 3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; 4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. Paragrahv 134. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat.

80. Riigikontroll põhiseaduses Paragrahv 135. Riigikontrolör esitab Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal üheaegselt riigieelarve täitmise aruande arutamisega Riigikogus. Paragrahv 136. Riigikontrolör võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus võtta sõnaõigusega osa Vabariigi Valitsuse istungitest. Riigikontrolöril on oma ametkonna juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhina. Paragrahv 137. Riigikontrolli korralduse sätestab seadus. Paragrahv 138. Riigikontrolöri saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

81. Riigikontrolli põhiülesanne § 6. Majanduskontroll (audit) (1) Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). (2) Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust. (3) Tulemuslikkust hindab Riigikontroll lähtuvalt kontrollitavatele õigusaktidega pandud ülesannetest, riiklike programmide ja arengukavadega püstitatud eesmärkidest, heast juhtimistavast ning järgmistest kriteeriumidest: 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist; 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet; 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga. (4) Kontrollimisel lähtub Riigikontroll audiitori kutsetegevuse üldtunnustatud normidest ja tavadest.

82. Riigikontrolöri pädevus § 15. Riigikontrolöri staatus ja ülesanded (1) Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kellel on oma ametkonna juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks. ( 2) Riigikontrolör: 1) määrab Riigikontrolli auditiosakondade ja teenistuste arvu, nimetused, tegevusvaldkonnad ja koosseisu, kinnitab auditiosakondade ja teenistuste põhimäärused ning loob kontrolli teostavate isikute alatised ametikohad väljaspool Riigikontrolli asukohta; 2) kehtestab Riigikontrolli töökorra, kontrollimisalased juhised ja muud Riigikontrolli tööks vajalikud eeskirjad; 3) võtab teenistusse ja vabastab sellest Riigikontrolli teenistujad; 4) nimetab enda asendajaks ühe Riigikontrolli peakontrolöridest; 5) tagab Riigikontrolli eelarve projekti ja majandusaasta aruande õigeaegse koostamise ning esitamise seaduses sätestatud korras; 6) esindab Riigikontrolli tsiviilõiguslike toimingute tegemisel või volitab Riigikontrolli esindama mõne teise isiku.

83. Riigikaitse põhiseaduses Paragrahv 126. Riigikaitse korralduse sätestavad rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. Eesti kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide korralduse sätestab seadus. Paragrahv 127. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu, kelle koosseisu ja ülesanded sätestab seadus. Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametisse ning vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.

84. Riigikaitse põhiseaduses Paragrahv 128. Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab kaitseväe ülemjuhataja, ootamata ära Riigikogu otsust.

85. Riigikaitse põhiseaduses Paragrahv 129. Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul võib Riigikogu Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid kõige kauem kolmeks kuuks. Erakorralise seisukorra korralduse sätestab seadus. Paragrahv 130. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi. Piirata ei tohi õigusi ja vabadusi, mis on sätestatud põhiseaduse paragrahvides 8, 11-18, 20 lõige 3, 22, 23, 24 lõiked 2 ja 4, 25, 27, 28, 36 lõige 2, 40, 41, 49 ja 51 lõige 1. Paragrahv 131. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei valita Riigikogu, Vabariigi Presidenti ega kohalike omavalitsuste esinduskogusid ega lõpetata ka nende volitusi. Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja kohaliku omavalitsuse esinduskogude volitused pikenevad, kui nad lõpeksid erakorralise või sõjaseisukorra ajal või kolme kuu jooksul, arvates erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest. Nendel juhtudel kuulutatakse välja uued valimised kolme kuu jooksul, arvates erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest.

86. Põhiseaduslikkuse järelevalve Leif Kalev

87. Põhiseaduslikkus ja põhimõtted Põhiseaduslikkust e. konstitutsionalismi võib mõista riigivõimu piiramisena üldistes huvides Demokraatlik ja sotsiaalne õigusriik: rahva moodustatud avalik võim korrektselt rahva teenistuses Põhiseaduslikud põhimõtted (sätete sisu) on riigi tegevuse aluseks olevad „objektiivsed” väärtused Dworkin: põhimõtted normide taga seisvaina ning õiguse ühtlustaja ja lünkade täitjana Õigushüve mõiste

88. Põhiseaduse tõlgendamise subjektid Argitasand: igaüks Ametikohaga kaasneva kohustuse tasand: ametiülesannete piires Õpetlase tõlgendus e doktrinäärne tõlgendus (sh amicus curiae ) Ametlikud tõlgendajad ( ex officio ): Hindavad-järelevalvavad subjektid : Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, õiguskantsler, I ja II astme kohtud, Riigikohtu haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegium ja erikogud Hindavad-otsustavad subjektid : Riigikohtu üldkogu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium

89. Põhiseaduslikkuse järelevalve tasandid 1 Igaühetasand: Kohtuväline kontroll Kontroll valimiste kaudu Kontroll pöördumiste kaudu Kontroll meedia kaudu Kohtulik kontroll Õigustloova tegevuse kohtulik järelevalve (õigusakt ja toiming) Täitevvõimu tegevuse õiguslik kontroll halduskohtumenetluses

90. Põhiseaduslikkuse järelevalve tasandid 2 Pädevate mittekohtulike avaliku võimu asutuste järelevalve Vabariigi President seaduste väljakuulutamisel Õiguskantsler õigustloovate aktide osas vaidlustades Teatud küsimustes Riigikogu juhatus ja põhiseaduskomisjon, Vabariigi Valitsus, minister, riigiprokurör, maavanem jt Rahvusvaheline järelevalve (mitteülimuslik) Rahvusvaheliste lepingute Viini konventsioon Euroopa inimõiguste konventsioon Kohtulik järelevalve

91. Põhiseaduslikkuse kohtuliku järelevalve tüübid Süsteem puudub: Läti kuni 1997 (Pool)poliitiline organ: Prantsusmaa, Soome Üldkohtusüsteemi kaudu: USA, Norra, Eesti, Rootsi, Malta Eraldi konstitutsioonikohtute kaudu: Saksamaa, Hispaania, Austria, Ungari, Poola, Venemaa, Leedu, Läti

92. Põhiseaduskohtute loomine USA ülemkohus Enne Teist maailmasõda vähestes Euroopa riikides: Austria, Tšehhoslovakkia Teise maailmasõja järgne esimene laine: Saksa LV, Itaalia, Küpros, Kreeka, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa Teise maailmasõja järgne teine laine: Leedu, Venemaa, Moldova, Eesti, Valgevene, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria jm

93. Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve Põhiseaduslikkuse kohtuliku järelevalve objektiks võib olla: Õigusakt (-norm) Toiming Seisund (kvaliteet, võimelisus) või olukord Põhiseaduslikkuse kohtuliku järelevalve põhitasandid on: Kõigi kohtute poolt tavalises, üldjurisdiktsiooni käigus teostatav põhiseaduslikkuse kontroll (juhtumipõhine e intsidentaalne e kaasnev e kollateraalne kontroll) Ainult põhiseaduskohtute teostatav kontroll

94. Põhiseaduskohtute eripädevus 1 Seadusandlike aktide põhiseaduslikkuse kontroll ning selle kontrolli alusel hinnangu andmine akti põhiseaduslikkuse ja kehtivuse kohta Kõrgemate riigivõimuorganite pädevusvaidluste lahendamine Rahvahääletuste e referendumite läbiviimise põhiseaduslikkuse kontroll (Kõrgemate) riigivõimuorganite valimise põhiseaduslikkuse kontroll

95. Põhiseaduskohtute eripädevus 2 Kõrgete riigiametnike ametist tagandamise otsustamine Poliitiliste erakondade põhiseaduslikkuse üle otsustamine Individuaalsete põhiseaduslike õiguste ja vabaduste äravõtmine Vaidluste lahendamine autonoomsete üksuste ja liitriigi subjektide ning keskvõimu vahel

96. Järelevalve menetlusreeglid Kolm põhimudelit Menetlusreeglid võtab vastu seadusandja õigusloome üldises korras (Eesti) Menetlusreeglid võtab vastu seadusandja põhiseaduskohtu ettepanekul (Ungari) Menetlusreeglid kehtestab kohus ise (USA, Euroopa Inimõiguste Kohus, Rahvusvaheline Kohus)

97. Normikontrolli meetodid ja viisid Otsene kontroll: hinnatakse konkreetset õigusakti Kaudne kontroll: hinnatakse tavaliselt toimingut, olukorda või üksikakti ning õiguse üldakti kontroll kaasneb sellega Konkreetne kontroll: normi praktikas rakendumisel Abstraktne kontroll: ka juhtumil, kui puudub normi rakendamise põhjal tekkinud kohtuvaidlus või probleem

98. Normikontrolli meetodid ja viisid Eelkontroll e preventiivne kontroll: Eestis Vabariigi President, teistest riikidest Prantsusmaa, Austria, Itaalia, Portugal ja Iirimaa Järelkontroll e jõus olevate normide kontroll: enamik riike, ka Eestis Riigikohus Põhiseaduskohtu algatusel toimuv kontroll Teiste toimijate algatusel toimuv kontroll: üldmudel

99. Normikontrolli meetodid ja viisid Res iudicata inter partes : eriti pädevusvaidluste puhul Ergo omnes (sisaldab mandamus t): võib olla kasutusel põhiseaduslike individuaalkaebuste osas Õigusakti võib tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks ( null and void ): Ex tunc (algusest peale) Ex nunc (kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest alates)

100. Riigikohus põhiseaduskohtuna 1 1) lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti vastavust põhiseadusele; 2) lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele; 3) lahendab taotlusi ja kaebusi r iigikogu otsuste peale; 4) lahendab kaebusi r iigikogu juhatuse otsuste peale;

101. Riigikohus põhiseaduskohtuna 2 5) lahendab kaebusi p residendi otsuste peale; 6 ) lahendab taotlusi lõpetada r iigikogu liikme volitused; 7 ) lahendab taotlusi tunnistada r iigikogu liige, p resident, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma;

102. Riigikohus põhiseaduskohtuna 3 8) otsustab nõusoleku andmise r iigikogu esimehele p residendi ülesannetes kuulutada välja r iigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; 9) lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; 10) lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale.

103. Haldusõiguse teemad Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

104. Avaliku halduse mõiste Haldus on kavakindel tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks Avalik haldus on haldus avaliku võimu teostamisel: korralduslikult e organisatsiooniliselt – avaliku halduse institutsioonid sisuliselt e materiaalselt – täidesaatev tegevus vormiliselt e formaalselt – haldusorganite kogu tegevus

105. Avaliku halduse ülesandeid Avaliku korra ja julgeoleku kaitse Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid

106. Avaliku halduse tunnused Ühiskondlik, inimestevaheline tegevus Suunitletus avalikele huvidele Aktiivne, sageli tulevikku suunatud Sisuks kindlate abinõude rakendamine üksikjuhtumite lahendamiseks ja tegevuskavade teostamine Ulatusliku järelevalve olemasolu Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel Üldtegevusvahendid ennustamine- kavandamine, täitmine ja järelevalve

107. Haldusõiguse määratlusi Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja toimimist ning seejuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide elluviimine H aldusõiguse ülesanne on luua avaliku haldust teostavate organite moodustamise alused, sisustada nende pädevus ja luua õiguslikud raamid pädevuse teostamisel tekkivatele suhetele

108. Halduskorralduse mõiste Halduskorraldust e. haldusorganisatsiooni võib käsitleda: valitsemiskorralduslikult: teisaste institutsioonide tasandina töökorralduslikult e. institutsionaalselt: avaliku halduse teostamise institutsioonide liikide ja üldsiseehitusena menetluslikult e. protsessuaalselt: haldusmenetluste kogumina territoriaalselt e. maa-alaliselt

109. Avaliku halduse kandja Avaliku halduse subjekt – institutsioon, millele õiguskorras on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks: Riik Tuletatud (derivatiivsed) haldusekandjad: Avalik-õiguslik korporatsioonid Avalik-õiguslikud asutused ja sihtasutused Osalise haldusõigusvõimega institutsioonid

110. Riigihalduse üldkorraldus Lisaks riigihaldusele on olemas autonoomne kohaliku omavalitsuse halduskorraldus, mõnes riigis ka muud

111. Riik Inimtegevuse põhivõimukeskkond: Maa-ala Rahvas Avalik võim Sõltumatus Ultima ratio ja vägivallamonopol Pädevuse jaotamise pädevus Õigussuhtes avalik-õiguslik isik

112. Riik juriidilise isikuna Omab vara (riigivara) Võib sõlmida lepinguid (õiguste ja kohustuste võtmine) Võib esineda poolena kohtus Tema suhtes võidakse langetada kohtuotsus (nt kahju hüvitamine) Toimib organite kaudu (riigiorganid: põhiseaduslikud institutsioonid ja riigi ametiasutused)

113. Riik erilise juriidilise isikuna Ainult riigil on õigus määrata iseenda eesõiguste maht Kõigil teistel juriidilistel isikutel on riigi poolt antud ja tunnustatud õigused ja eesõigused, riik teostab kõigi teiste juriidiliste isikute üle kontrolli Riigi kui juriidilise isiku funktsioonid on universaalsed, teised juriidilised isikud tegutsevad teatud valdkondades

114. Avalik-õiguslik korporatsioon Avalik-õiguslik korporatsioon e. keham on liikmeskonnal põhinev õigusvõimeline ja enesekorraldamisõigusega avalik-õiguslik ühendus, mis on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riigi järelevalve all riigi haldusülesandeid: Territoriaalkorporatsioon (põhineb maa-alal) Personaalkorporatsioon (põhineb liikmetel) Reaalkorporatsioon (põhineb omandil vm.) Liitkorporatsioon (ühendab juriidilisi isikuid)

115. Avalik-õiguslikud korporatsioonid Eestis Territoriaalkorporatsioonid : kohaliku omavalitsuse üksused (vallad ja linnad): organid/volikogu ja valitsus + maa-ala + elanikkond/liikmed + osaline enesekorral-dus (määrused, kohaliku võimu teostus) Personaalkorporatsioonid : advokatuur, notarite koda, ülikoolid, vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused, kaitseliit: organid/otsustuskogu ja täitevorgan + liikmed + osaline enesekorraldus (liikmevalik, järelevalve jne.)

116. Avalik-õiguslik asutus Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis: on avalike teenistujate ja asjade organisatsiooniline koondamine, täidab vastavalt asutamise eesmärgile teatud haldusülesandeid ja/või osutab teatud teenuseid, omab vastavate avalik-õiguslike teenuste kasutajaid Eestis nt rahvusraamatukogu, rahvaraamatukogud, Eesti raadio ja televisioon

117. Avalik-õiguslik sihtasutus Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis valitseb talle eraldatud vara teatud avalikul eesmärgil (avalikes huvides) Eestis nt. Kultuurkapital ja Keskkonnafond

118. Osalise õigusvõimega avaliku halduse kandjad Osalise õigusvõimega haldusüksused avalik-õigusliku isiku sees, nt osavald ja linnaosa, ülikooli teaduskond Eraõiguslikud isikud edasivolitatud avaliku halduse ülesannete täitjaina Volitamine toimub seaduse või halduslepinguga, peab põhinema seadusel Eestis nt. keskkonnakaitse, sotsiaalhooldus, riigivarud

119. Haldusorgan Õiguslikult loodud haldusekandja asutus Haldusorgani kaudu teostatakse tehniliselt haldusekandja ja inimeste ühendamine ning lisatakse nii haldusekandja õigusvõimele muidu puuduv teovõime Organi käsutajaks on inimesed, kes teostavad organile antud pädevust Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks Haldusorgani tähistamiseks kasutatakse Eestis sõnu ametiasutus ja asutus

120. Nõuded haldusorganile Peab olema varustatud avaliku võimu volitustega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid Peab olema organisatsiooniliselt iseseisev Peab omama kohta haldusorganite süsteemis Pädevus peab olema õiguslikult määratletud (Püsimine ei sõltu otseselt organi käsutaja vahetumisest või puudumisest)

121. Haldusorganid Eestis Riigi keskhaldusorganid: vabariigi president vabariigi valitsus ministeeriumid ametid inspektsioonid Riigi kohahaldusorganid: maavanem Kohaliku omavalitsuse organid: volikogu valitsus

122. Riigihaldusorganite õigusseisund Riik on avalik-õiguslik isik Riigihaldusorganid, sh ministeeriumid, ei ole iseseisvad juriidilised isikud, vaid toimivad õigussuhetes riigi nimel Riigihaldusorganite omavahelisi vaidlusi ei lahendata kohtulikult (PS: igal isikul on õigus pöörduda kohtusse), vaid alluvushierarhia ja teenistusjärelevalve kaudu (riik paistab kodanikule ühtse toimija ja mitte killustatud bürokraatiana) Isiku hagi või kaebus riigihaldusorgani vastu esitatakse kohtusse riigi vastu

123. Haldusorgani sisekorraldus Organid jagunevad ainuisikulisteks e. monokraatseteks ja kollegiaalseteks Tavaliselt on organil palju käsutajaid, mis tähendab sisekorralduse vajadust: Juhataja : üksikisik või kogu (võib olla mitu) Struktuuri üksused: funktsionaalsed ja regionaalsed (ei ole iseseisvad organid, vaid sama organi alljaotised), nt. ministeeriumis osakond ja talitus: võib veel olla oma sisekorraldus jne Väikseim korraldusüksus on amet (ametikoht): ühele isikule ( ametikandja ) institutsionaliseeritud (ametijuhendiga) ülesannete kogum (siit ametnik, ametiisik, ametkond )

124. Sisekorraldus alt üles Amet + inimene = ametnik (ametikandja) Ametnik + ametnik + .... = struktuuriüksus Struktuuriüksus + struktuuriüksus + .... = ametkond (ametiasutus) Ametniku ja ametiasutuse mõistega hõlmatu võib õigusharuti erineda

125. Pädevus Pädevuse piiritlemise olulisus: Vormiliselt saab haldusorgan täita neid ülesandeid, mis on talle õiguspäraselt volitatud (seadusliku aluse põhimõte) Sisuliselt on kodanikel õigus tõhusale haldusülesannete täitmisele: avalik huvi, optimeeritus, ei tohi olla „valgeid laike,” korraldamatust Pädevuse liigid: sisuline e. reaalpädevus piirkondlik e. territoriaalpädevus asutuseline e. instantsipädevus tööjaotuslik e. funktsionaalne pädevus

126. Halduskorraldustasandid Tsentralisatsiooni – detsentralisatsiooni Kontsentratsiooni – dekontsentratsiooni Monokraatne e. isikuline – kollegiaalne Territoriaalne – sisupõhine e. reaalne

127. Haldustoimingute liigitus

128. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

129. Üldtunnused Avalik-õiguslik juriidiline isik on loodud avalikes huvides: Ta on asutatud eriseadusega (erand: avalik-õiguslikud ülikoolid, kohaliku omavalitsuse üksused) Tal on selge(d) eesmärk(-gid), mis aitavad saavutada avalikke huve Tal ei või olla tsiviilõigusi ja –kohustusi, mis on eesmärkidega vastuolus Liike pole vormiliselt piiritletud (sageli ainulaadsed), saab kasutada varem tutvustatud teoreetilist tüübijaotust

130. Juriidiline ehk tehisisik Juriidiline isik on õiguskorra subjekt: ta võib omandada õigusi ja võtta kohustusi, kõiki, mis pole omased ainult inimesele Juriidiline isik on tuletis, abstraktsioon: ta on vorm isikute või vahendite ühendami-seks, et saavutada teatud eesmärke Spetsialiseerumise põhimõte: ühendus luuakse ja toimib teatud kindla eesmärgi saavutamiseks

131. Juriidiline isik 2 Juriidilisel isikul on ainelised vahendid ja iseseisev varaline vastutus, mis on lahus tema liikmete vahenditest ja vastutusest Seaduses sätestatud juhtudel vastutavad juriidilise isiku liikmed või osanikud juriidilise isiku kohustuste eest täiendavalt ka oma varaga Juriidilisel isikul võivad olla oma palgalised töötajad

132. Avalikkuse määratlemine Avalik-õigusliku juriidilise isiku määratlemisel tuleks: kõigepealt kindlaks teha, kas vastav seadus ei ütle selgesõnaliselt, et tegu on avalik-õigusliku juriidilise isikuga, seejärel vajadusel selgitada juriidilise isiku tekkimise asjaolusid, lõpuks vajadusel analüüsida juriidilise isiku sisulist tegevust, st kas ja mis alusel too täidab avalik-õiguslikke ülesandeid (huvi kui hindamisalus)

133. Põhikiri vm põhiürik Põhiürikuga sätestatakse juriidilise isiku eesmärgid, ülesanded, ülesehitus, organite pädevus, vahendite kasutamise kord, töökord, lõpetamise kord jne Üldjuhul on juriidilisel isikul põhikiri, ent esineb erandeid. Nt riigil on põhiseadus, KOV üksusel põhimäärus. Põhimõtteliselt võiks juriidiline isik tegutseda ka ainult teda loova seaduse alusel

134. Õigus- ja teovõime 1 Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul võivad põhimõtteliselt olla kõik tsiviilõigused ja –kohustused, välja arvatud need, mis on omased ainult inimesele Praktikas ei või avalik-õiguslikul juriidilisel isikul olla tsiviilõigusi ja –kohustusi, mis on vastuolus nende eesmärkidega. Seetõttu võivad nende õigused ja kohtustused olla eraõiguslike juriidiliste isikutega võrreldes piiratumad

135. Õigus- ja teovõime 2 Avalik-õiguslik juriidiline isik luuakse seadusega (nt Kultuurkapital) või selle alusel (korralduskorras, nt rahvaraamatukogu) Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkib seaduses sätestatud ajast Juriidiline isik on teovõimeline niivõrd, kui on moodustatud ja toimivad seaduse järgi tema juhtimiseks ja esindamiseks nõutavad organid

136. Juriidilise isiku organid Juriidiline isik tegutseb organite kaudu. O rgani tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega . O rgani pädevust ei või üle anda muule organile või isikule , kui seaduses pole teisiti sätestatud O rgani liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi suvaliselt teisele üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti

137. Riiklik järelevalve Riik teostab järelevalvet igasuguste juriidiliste isikute üle, ent avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke eristab järelevalve ulatus Avalik-õigusliku juriidilise isiku sisulise tegevuse üle teostatav riiklik järelevalve ja selle teostajad määratletakse tavaliselt juriidilise isiku alusseaduses. Järelevalve ulatus võib isikuti erineda Ulatuslikum järelevalve võib toimuda ka eraõiguslike isikute üle ulatuses, milles nad täidavad avalik-õiguslikke ülesandeid

138. Kohalik omavalitsus Leif Kalev

139. Mõiste Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid. Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe- või mitmetasandiline

140. KOV määratlus põhiseaduse kommenteeritud väljaandes Kohalikku omavalitsust põhiseaduse 14. peatüki tähenduses võib määratleda kui riigi territooriumi haldusjaotusel põhinevat ning paikkonna elanike enesekorraldamise õiguse, detsentralisatsiooni ja demokraatia põhimõtete alusel tegutsevat territoriaalset kollektiivi, kes avalik-õigusliku juriidilise isikuna lahendab seaduse raames iseseisvalt kohaliku elu küsimusi nii vabalt valitud organite kaudu kui ka vahetule, lähtudes elanike huvidest, majanduslikest ja sotsiaalkultuurilistest tingimustest ning haldusterritooriumi arengu iseärasustest

141. Kohaliku elu küsimused Kohaliku elu küsimused on kõik need küsimused, mis võrsuvad kohalikust kogukonnas ja puudutavad seda (sisuline kriteerium) ning ei ole haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi (vormiline kriteerium) Kõik, mis selgesõnaliselt seadusega antud Kõik, mida KOV võtab endale lepingutega Kõik, mis ei kuulu seaduse alusel mõne teise institutsiooni pädevusse ning on ilmselt kohaliku tähtsusega Avalikud ülesanded on jaotatud reegli-erandi suhte järgi kohaliku omavalitsuse kasuks, st kohaliku omavalitsuse pädevus on (arvestades universaalpädevust) kõigi tema territooriumil tekkivate ülesannete lahendamine, kui riik ei ole neid oma kompetentsi võtnud

142. Riigisisene võimujaotus Keskvalitsus : parlament (Eestis riigikogu), valitsuskabinet (Eestis valitsus), haldusasutused e administratsioon (Eestis ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavalitsused, avalik-õiguslikud asutused) Kohalik omavalitsus (Eestis linnad ja vallad, mida juhivad volikogud ja linnapead/vallavanemad. Võimalikud ka osavallad ja linnaosad)

143. Haldusorganeid Eestis Riigi keskhaldusorganid: vabariigi president vabariigi valitsus ministeeriumid ametid inspektsioonid Riigi kohahaldusorganid: maavanem Kohaliku omavalitsuse organid: volikogu valitsus

144. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta Annab teatavad üldised ühised alused hartaga ühinenud riikide kohalikele omavalitsustele Harta on piisavalt üldsõnaline ning osalisriikidel on siseriiklike põhiseaduste ja seadustega võimalik kohalikku omavalitsusi puudutavaid küsimusi iseseisvalt reguleerida Samas märgitakse harta sissejuhatuses selgesõnaliselt (ja on seega riikidele siduv), et kohalikel omavalitsustel peab olema oma kohustuste, nende kohustuste täitmiseks vajalike vahendite ja viiside ning tarvilike rahaliste vahendite suhtes ulatuslik autonoomia

145. KOV tunnused Euroopa hartas 1 Territoriaalsus Autonoomsus Otsene demokraatia Demokraatlikult valitud esinduskogu Legaalsus Suhteline vabadus moodustada ise esindus- ja täitevorganite süsteem

146. KOV tunnused Euroopa hartas 2 Õigus kehtestada oma eelarve, kohalikud maksud tuluallikana ja koormised Lähimus- e. subsidiaarsuspõhimõte Detsentralisatsioon üldhariduses Riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingule Keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelevalve õigus

147. KOV arengulugu Tänapäeva KOV-de eelkäijad olid olemas juba ammu enne rahvusriikide loomist. Kohalike omavalitsustena saab nimetada näiteks Hansaliitu ja Itaalia linnriike Prantsusmaa 1789. aasta põhiseaduse aegadest pärineb arusaam, et KOV-d peaksid teostama nii enamikke riigi kui ka kohalikke haldusülesandeid ja neil peaks olema universaalpädevus tegutseda kohaliku tähtsusega küsimustes. Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal sai rakendusküpseks kogukondliku omavalitsuse teooria ehk vaba kogukonna teooria, millega pool sajandit hiljem hakkas võistlema riikliku omavalitsuse teooria Murranguliseks kujunes 19. sajand, kui paljude lääneriikide haldusterritoriaalne korraldus sai suures osas tänase päevani säilinud sisu ja vormi. Nende arengute tulemusel allutati kohalik omavalitsus riigile ja on kaasajal formaaljuriidiliselt ka riigist tuletatud

148. KOV mudelid Suurbritannia ja Saksamaa – detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus Prantsusmaa – tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna Lähimus e. subsidiaarsus e. täiendavus – otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil

149. Omavalitsusõiguse sisu Omavalitsusõigus tähendab õigust kohaliku omavalitsuse pädevuses olevaid küsimusi iseseisvalt ehk omal vastutusel otsustada ja korraldada. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksusel on seaduse raames õigus otsustada, kas üldse, millal ja kuidas ta oma pädevusala küsimusi lahendab, kusjuures ta võib kasutada kõiki üldiselt lubatud ülesannete lahendamise viise, sh anda õigustloovaid akte

150. Iseseisva otsustamise tähendus Põhiseaduses kasutatud määrang “iseseisvalt” on kohaliku omavalitsuse teoorias kasutatava määrangu “omal vastutusel” teisendsõna. Oma vastutust defineeritakse kohaliku omavalitsuse õigusena vabalt, so riigilt lähtuvate suunisteta, otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi, see tähendab muuhulgas ka õigust mitte kaasata riiki otsustusprotsessi Kohalike omavalitsuste vastutus kohaliku elu küsimuste lahendamisel väljendub võimualades, mille riik kohalikele omavalitsustele garanteerib. Oluline on märkida, et ükski kohaliku omavalitsuse võimuala ei eksisteeri seaduslike raamtingimuste ja riiklike piiranguteta. Võimualade kataloogi kujundamist mõjutavad lisaks teooriale põhiseaduse järelevalve korras tehtud otsused

151. KOV võimukataloogid Saksa kohtupraktikas territoriaalvõim; organisatsiooniline võim, sh personalivõim; finantsvõim; planeerimisvõim; kooperatsioonivõim; üldaktidega elu korraldamise võim; haldusvõim; informatsiooni- ja statistikavõim

152. Omavalitsuspõhimõtte allikad Vaba kogukonna teooria: autonoomia aluseks on kogukonna kui elaviku ja elukoosluse eriomadused Loomulik kogukond (ajalooline, orgaaniline, kommunitaarne: Rousseau. Romantikud [Smith]: täiendav kontroll opositsioonist valitsusele. Lokalistid [Jones, Stuart, Young, Chandler]: osalusvõimalus) Mõistuslik kogukond (ratsionaalne, osalt vabariiklik [Jefferson], osalt tehniline [Madison], osalt liberaaldemokraatlik: Mill, fabiaanid, gildisotsialistid) Jeffersonlik otsedemokraatia vs madisonlik võimutasakaal Pluralistide normatiivne osalemiskäsitlus ja deliberatiivne demokraatia

153. Omavalitsuspõhimõtte allikad 2 Ühiskondlik-majandusliku omavalitsuse teooria (KOV eristub funktsionaalselt, olles sotsiaalmajanduslik rohujuuretasand) Sotsiaalne kogukond (Korkunov) Majanduskesksus: teenuseperspektiiv (Sharpe, Patterson), sh mänedžerivaatekoht (Childs) või avaliku valiku teooria optimeerimismudelid (Tiebout, Downs) Riikliku omavalitsuse teooria: keskvõimu ja KOV tegevuste põhimõtteline sarnasus (Gneist, Stein), tsentralism (Prantsusmaa) ja liberalismi ühtlustamissoov (Langrod klikilisuse vastu ja ühtluse toetuseks)

154. Vaba kogukonna teooria Vaba kogukonna teooria kohaselt on kogukonna õigusel juhtida oma asju samasugune loomulik ja võõrandamatu iseloom nagu inimese õigustel ja vabadustel. Kuna kogukond on ajalooliselt tekkinud riigist varem, on viimane kohustatud austama kogukondliku enesekorralduse ja halduse vabadust Teooria aluseks on loomuõiguse ideed, mis tunnistavad kohalikke omavalitsusi võimu algallikana. Lähtutakse kogukonna kui loomulikult kujunenud korporatsiooni tunnustamisest, mis sisuliselt on riigist sõltumatu. Kogukonna õigused omavalitsusele tulenevad kogukonna olemusest. Omavalitsuse iseseisvus on loomulik ja võõrandamatu, piiramatu

155. Vaba kogukonna teooria põhipunktid KOV organid on valitavad kogukonnaliikmete poolt Kogukonna juhitavad asjad jagunevad oma asjadeks ja kogukonnale riigi poolt antud asjadeks. KOV – see on kogukonna asjade juhtimine, mis erineb olemuselt riigiasjadest. KOV organid on kogukonna organid, mitte riigi organid. Riigiorganid ei oma õigust sekkuda kogukonna pädevusse. Nad peavad vaid jälgima, et kogukond ei ületaks oma pädevuse piire

156. Vaba kogukonna teooria lähtekohad Rahvavõimu ehk demokraatia põhimõte – kohalik omavalit-sus tähendab elanike iseotsustamise, isetegutsemise ja isema-jandamise ühtsust ehk kogukondlike asjade ühist korraldamist ning elutegevuse sõltumatut juhtimist oma territooriumil; Evolutsioonilise arengu põhimõte – evolutsiooniline areng on aluseks omavalitsuse põhitunnuste säilimisele. Kuigi eri aegadel on muutunud omavalitsuse ülesannete sisu ja ulatus, on säilinud kohalike omavalitsuste tavapärane territoorium (haldusjaotus) ja organisatsiooniline struktuur (töökorraldus); Loodusõigusliku elukorralduse põhimõte – annab kogu-kondlikele omavalitsustele üldfilosoofilise aluse. Põhjus ja tagajärg ei ole seotud mitte kausaalselt, vaid kohustuslikkuse alusel. Inimesi ei huvita niivõrd, mis on asja põhjus, kuivõrd, kes kannab vastutust. Riigist sõltumatult eksisteeriv, vahetult loodusest ja inimmõistusest (või jumalast) tulenev õiguse idee

157. Riikliku omavalitsuse teooria Omavalitsus on üheks riikliku kohahalduse korralda-mise vormiks, teisisõnu riigivalitsemise eriliigiks. Kõik võimuvolitused kohaliku omavalitsuse valdkonnas on andnud riik ja nende allikaks on riigivõim. Erinevalt riiklikust keskhaldusest teostavad kohalikku omavalitsust kohaliku halduse tulemuslikkusest huvitatud kohalikud elanikud. Riigi antud ülesannete täitmise üle teostavad järelevalvet keskorganid Rõhutatakse kehtiva õiguse tähtsust ja riigi antud ülesannete täitmist. Omavalitsuste autonoomia põhimõte peab tulenema positiivsest õigusest. Selgelt avaldub avalikus-õiguslikus sfääris täitevorganite kohta kehtiv põhimõte – teha võib seda, mis on lubatud

158. Riikliku omavalitsuse allteooriad Poliitilise omavalitsuse põhitunnuseks on kodaniku ühiskondlik osalemine halduses. Selle eesmärk on tasandada haldusbürokraatia ülemvõimu, töötada vastu riigi ja ühiskonna võõrandumisele, edendada rahva samastumist oma riigiga, tugevdada vastutustunnet ning täiendada erakondade, valimiste ja parlamentide kaudu kulgevat poliitilist protsessi kodaniku vahetu osalemisega kohalike haldusülesannete täitmisel Juriidilise omavalitsuse teooria avaldub selles, et omavalitsuslikud territoriaalsed kollektiivid on erilisteks õigussubjektideks, eri juriidilisteks isikuteks, mis asuvad riigiga õigussuhetesse. Just see asjaolu eristab kohaliku omavalitsuse organeid riigiorganitest, mis tegutsevad riigi nimel ja huvides, omamata mingeid muid, riigi enda huvidest erinevaid huve

159. Põhiseadus KOV-st 1 Paragrahv 154. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainut seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Paragrahv 155. Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Muid kohaliku omavalitsuse üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras. Paragrahv 156. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel kolmeks aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad.

160. Põhiseadus KOV-st 2 Paragrahv 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Paragrahv 158. Kohaliku omavalitsuse üksuste piire ei tohi muuta vastavate omavalitsuste arvamust ära kuulamata. Paragrahv 159. Kohalikel omavalitsustel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Paragrahv 160. Kohalike omavalitsuste korralduse ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus.

161. Omavalitsuspõhimõte põhiseaduses Põhiseadus nimetab “kohaliku elu küsimusi” ja “riiklikke kohustusi”, mis on omane vaba kogukonna teooriale, samas pole kohaliku omavalitsuse iseseisvus kohaliku elu küsimustes absoluutne, seda piirab nn seaduse reservatsioon Põhiseaduses on kohalik omavalitsus järjekindalt eristatud täidesaatvast riigivõimust, selles osas on põhiseaduses tehtud ühemõtteline valik detsenralisatsiooni kasuks. See eeldab oma tahtekujundust, riiklike suuniste andmise õiguse piiramist ja rahanduslikku sõltumatust Vaba kogukonna teooria puhtal kujul omaksvõtu vastu võib tuua asjaolu, et Eesti taasiseseisvumisel ei kujutanud vallad, linnad ega maakonnad endast stabiilseid väljaarenenud identiteediga kogukondi, mis oleksid delegeerinud oma võimu riigile või mille puhul põhiseadus oleks fikseerinud status quo . Põhiseaduse kohaselt on Eesti unitaarriik, kus võtmeroll on rahval tervikuna ning tema moodustatud keskvalitsemisorganitel. Ka kohtupraktikat iseloomustab pigem riikliku kohaliku omavalitsuse teooria lähtekohtade kasutamine

162. Omavalitsuse tagatis põhiseaduses Põhiseaduse paragrahvidest 154, 155 ja 158 tuleneb kohaliku omavalitsuse õigussubjektsuse garantii, mille mõte on tagada kohaliku omavalitsuse kui haldusorganisatsiooni osa ning vertikaalne võimude lahusus riigis. Nimetatud tagatis sisaldab kohaliku omavalitsuse institutsionaalset ja piiratud individuaalset garantiid Institutsionaalse õigussubjektsuse garantii hõlmab kohalike omavalitsuste üksuste liikide (so valdade ja linnade) kaitset Põhiseadus annab kohalikule omavalitsusele piiratud individu-aalse õigussubjektsuse, seega on haldusreform ja omavalit-suste ühendamine teatavate reeglite järgimisel lubatud

163. Omavalitsuse tagatise tasandid Kohaliku omavalitsuse garantii raames võib eristada kolme tasandit: õigussubjektsuse garantii, institutsiooni garantii ja subjektiivse õigusliku seisundi garantii Õigussubjektsuse garantii mõte on õiguslikult tagada kohaliku omavalitsuse koht terviklikus avaliku halduse organisatsioonis, kus eri haldustasandid ja halduskandjad esinevad omavahel seotud ja tasakaalustatud süsteemina Institutsiooni garantii mõte on tagada kohaliku omavalitsuse kui õiguse institutsiooni säilitamine Subjektiivse õigusliku seisundi garantii mõte on tagada kohalikule omavalitsusele tema garantii kohtulik kaitse

164. Keskvalitsuse ja KOV pädevusjaotus Praktikas tuleb tunnustada põhiseaduse § 65 punktis 16 sätestatud Riigikogu universaalpädevust riigielu küsimuste lahendamisel, st õigust määrata, mis on riigielu küsimus, mis mitte. Kohaliku omavalitsuse universaalpädevus on seega allutatud Riigikogu universaalpädevusele. Universaalpädevus tähendab kohaliku omavalitsuse üksuse õigust ilma erivolituseta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud mõne teise haldusekandja pädevusse, samas annab see KOV-le n-ö ülesannete avastamise õiguse, sh õiguse reguleerida ühiskonna arengus tekkinud uusi, seadusega reguleerimata küsimusi Kohalike omavalitsuste iseseisvust piirab oluliselt seaduse reser-vatsiooni põhimõte. See ulatub kõigile kohaliku omavalitsuse garantii elementidele: universaalpädevusele kohaliku elu küsimus-te lahendamisel, oma vastutusele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Sisuliselt tähendab see võimalust seadusega piirata kohaliku omavalitsuse üldist vabadust. Seaduse reservatsioon on sätestatud põhiseaduse paragrahvides 154, 155, 156, 157 ja 160

165. Tsentraliseerida või mitte? Tsentraliseerimise plussid: rahvuslik ühtsus ühetaolisus võrdsus jõukus/õitseng Dekontsentratsioon : Detsentraliseerimise plussid: osalus vastutus legitiimsus vabadus keskvalitsusesisene alladelegeerimine

166. KOV ülesanded: alusmudelid Monistliku mudeli kohaselt on KOV-d kohustatud oma territooriumil täitma kõiki avalikke ülesandeid oma vastutusel, kui seadus ei sätesta teisiti. KOV täidab seega lisaks omavalitsuslikele ülesannetele ka kõiki riiklikke ülesandeid. Sellest lähtuvalt eristatakse vabu ülesandeid, kohustuslikke ülesandeid ja suuniste järgi täidetavaid kohustuslikke ülesandeid Dualistliku mudeli kohaselt tuleb KOV ülesannete osas eristada omavalitsuslikke ja riiklike ülesandeid. Omavalitsuslikud ülesanded kuuluvad KOV pädevusse, riiklikud pannakse KOV-le seadusega ja kuuluvad ülekantud pädevusse

167. KOV ülesanded: üldjaotus Eestis Vabatahtlikud omavalitsuslikud ülesanded on sellised, mida KOV ei ole kohustatud täitma, kuid mida ta igal ajal võib täitmi-seks võtta. KOV poolt kohaliku elu küsimuste vabatahtliku otsustamise ja korraldamise võimalus tuleneb sellest, et KOV-l on selles sfääris ülesannete avastamise õigus. Vabatahtliku oma-valitsusülesande puhul on KOV õigus otsustada, kas ja kuidas ta seda täidab. Vabatahtlikeks omavalitsusülesanneteks on nt sporti-misvõimaluste loomine, kultuuri- ja vabaajaürituste korraldamine Kohustuslikud omavalitsuslikud ülesanded on sellised, mille täitmist riik kõrgendatud avalikust huvist tulenevalt kohalikult omavalitsuselt nõuab. Ülesande täitmise kohustus võib olla tingimatu (ülesanne tuleb igal juhul täita) või tingimuslik (ülesanne tuleb täita vajaduse korral või teatud tingimustel). Põhimõtteliselt on KOV kohustuslike omavalitsuslike ülesannete puhul vaba otsustama üksnes seda, kuidas ülesannet täita, mitte aga seda, kas seda teha. Kui kohustusliku omavalitsuse ülesande täitmine on reguleeritud nii põhjalikult, et KOV ei jää selle täitmise viisi ja laadi osas mingit otsustusõigust, võib omavalitsuse ülesandest rääkida vaid formaalses mõttes

168. KOV ülesanded (KOKS, § 6) K orraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, E lamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territo - riaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti , valla teede ja linnatänavate korrashoidu, K orraldada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses.

169. KOV tavategevusalad Euroopas üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid (kaitsealad jm)

170. Mitmetasandiline valitsemine Poliitika ja valitsemine keerulistumine postmodernses teabeühiskonnas ning püüe optimaalselt ühitada demokraatiatase, avalike ülesannete täitmine (teenuste/hüvede kättesaadavus) ja majanduslik tõhusus Optimaalse valitsemismustri kujundamine, arvestades pindala, elanikkonda, ülesande iseloomu ning poliitika ja valitsemise tavasid Vastavalt vajadusele erinevate valitsemis-tasandite kujundamine lisaks klassikalistele

171. Mitmetasandilise valitsemise põhimudelid Esimene põhimudel Teine põhimudel Üldjurisdiktsioonid (general-purpose jurisdictions) Ülesandepõhised jurisdiktsioonid (task-specific jurisdictions) Mittekattuvad liikmeskonnad (non-intersecting memberships) Kattuvad liikmeskonnad (intersecting memberships) Jurisdiktsioonid on korraldatud piiratud arvul põhitasanditel (jurisdictions organized in a limited number of levels) Jurisdiktsioonide tasandite arv pole piiratud (no limit to the number of jurisdictional levels) Süsteemne korraldusmudel (system-wide architecture) Paindlik korraldusmudel (flexible design)

172. Erakonnad Leif Kalev

173. PS (1) Paragrahv 48. Igaühel on õigus koonduda MTtesse ja -liitudesse. EKdesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud Keelatud on ühingud, liidud ja EKd, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega Ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või EK tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida

174. PS (2) Paragrahv 30. Seadus võib piirata mõne kategooria riigiteenistujate õigust tegelda ettevõtlusega ja koonduda tulundus-ühendustesse ning õigust kuuluda EKdesse ja mõnda liiki MTÜtesse Paragrahv 84. Ametisseastumisega lõpevad Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma EKliku kuuluvuse

175. PS (3) Paragrahv 125. Tegevteenistuses olev isik ei tohi olla muus valitavas ega nimetatavas ametis ega osa võtta ühegi EK tegevusest

176. Erakonnaseadusest (EKS) Üldpõhimõtted Erakonna mõiste: EK (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus (1), mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine (2), ning mis on registreeritud EKSs sätestatud korras (3). EK on mittetulundusühing . EKle laieneb mittetulundusühingute seadus niivõrd, kuivõrd EKSs ei sätestata teisiti

177. EK kui MTÜ MTÜ tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel MTÜ ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud

178. EK õigusvõime EK on eraõiguslik juriidiline isik. EK õigusvõime tekib EK kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb EK kustutamisega registrist EK iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse, ei ole juriidilised isikud ja neile kohaldatakse seltsingute kohta sätestatut. Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt

179. EK eesmärkide saavutamise vahendid EK kandidaatide esitamine ning valimis-kampaania läbiviimine Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja KOV valimistel EK osalemine Riigikogusse valitud EKliikmete kaudu Riigikogu tegevuses, Euroopa Parlamenti valitud EKliikmete kaudu Euroopa Parlamendi tegevuses, kohaliku omavalitsuse volikogusse valitud EKliikmete kaudu volikogu tegevuses, Riigikogusse ja kohaliku omavalitsuse volikogusse valitud EKliikmete kaudu vastavalt Vabariigi Presidendi valimisel, Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse täitevorgani moodustamisel, rahvusvahelises koostöös välisriikide EKdega

180. EK moodustamise territoriaalsuse põhimõte EK moodustatakse territoriaalsuse põhimõttel. EK ei või asutada oma struktuuriüksusi asutustes, ettevõtetes ega organisatsioonides Eestis asutatud, registreeritud ja tegutsevate EKde juhtorganid ning struktuuriüksused peavad asuma Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. EK struktuuriüksus võib asuda ka välisriigis, kui see ei ole vastuolus selle riigi seadustega

181. EK tegevuse piirangud (1) Keelatud on EKd, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega Relvi valdavad, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavad ühingud või liidud ei või tegutseda EKna ega EK struktuuriüksusena

182. EK tegevuse piirangud (2) Keelatud on sekkumine EK siseasjadesse, välja arvatud seadusega lubatud erijuhul Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil on keelatud teise riigi EK või selle struktuuriüksuse või muu poliitilise ühenduse või selle struktuuriüksuse moodustamine ja tegutsemine

183. EK liikmed (1) EK liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Erakonna liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud EKnda EK liikmeks astumisele, samuti väljaastumisele ja väljaarvamisele kohaldatakse MTÜSst, kui EKSsest ei tulene teisiti EK liige astub EKst välja kirjaliku teate alusel. Väljaastumine jõustub, kui teade on EK juhatusele üle antud

184. Liikmeks vastuvõtmine MTÜ liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse Kui juhatus või muu organ peale üldkoosoleku keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek

185. Liikme väljaastumine EK liikmel on õigus avalduse alusel EKst välja astuda Põhikirjaga võib ette näha, et liige võib EKst välja astuda ainult majandusaasta lõpul või pärast etteteatamistähtaja möödumist, mis ei või olla pikem kui kaks aastat Eelnevat ei kohaldata, kui liikme õigusi või kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik

186. Liikme väljaarvamine Liikme võib EKst välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras Liikme võib EKst põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või EK olulisel määral kahjustamise tõttu EKst välja arvatud liikmele tuleb tema EKst väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada Kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud EK muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada

187. Liikmelisuse lõppemise tagajärjed Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti Isikul, kelle liikmelisus EKs on lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale

188. EK liikmed (2) EK liikmeks ei või olla : õiguskantsler ja tema nõunikud riigikontrolör ja Riigikontrolli peakontrolör kohtunik prokurör politseiametnik tegevteenistuses olev kaitseväelane piirivalveametnik ja tegevteenistuses olev piirivalvur Vabariigi President peatab ametisoleku ajaks oma EKliku kuuluvuse EKl ei või olla kollektiivliikmeid!

189. EK asutamine ja selle tegevuse korraldus EK asutamine: EK asutatakse lihtkirjalikus vormis asutamislepinguga. EK asutamis-lepingule kohaldatakse MTÜSs sätestatut, kui EKSst ei tulene teisiti EK registreeritakse, kui tal on vähemalt 1000 liiget!

190. Asutamisleping asutatava EK nimi, asukoht, aadress ja eesmärk asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid asutajate kohustused EK suhtes juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad

191. EK põhikiri ja programm EK tegevuse aluseks on põhikiri EK põhikirjale kohaldatakse MTÜSs põhikirjale sätestatud nõudeid. EK põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet EK poliitilise tegevuse aluseks on programm. Selle kinnitamise ja muutmise kord sätestatakse EK põhikirjas

192. Põhikiri (1) EK nimi EK asukoht EK eesmärk EK liikmeks vastuvõtmise ning EKst väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord liikmete õigused liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär EK vara jaotus ühingu lõpetamise korral

193. Põhikiri (2) Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut Põhikirjas võib kasutada EK organite ja osakondade kohta teistsuguseid nimetusi kui seaduses, kuid sel juhul peab põhikirjas olema näidatud, millisele seaduses sätestatud nimetusele see vastab

194. EK liikmete nimekiri (1) EK juhatus peab EK liikmete nimekirja, millesse kantakse igaühe ees- ja perekonnanimi, isikukood, liikmeksastumise ning väljaastumise või väljaarvamise aeg EK juhatus esitab iga aasta 1. veebruariks asukohajärgsele kohtu registriosakonnale EK liikmete nimekirja 1. jaanuari seisuga. Riigikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse täitmise tagamiseks esitab EK juhatus EK liikmete nimekirja Riigikogu liikmekandidaatide või Euroopa Parlamendi liikmekandidaatide registreerimiseks esitamise viimase päeva seisuga sellele päevale järgneval päeval

195. EK liikmete nimekiri (2) EK juhatus võib esitada ning EKst väljaastunud või väljaarvatud isiku nõudel peab esitama sellekohase teate kohtu registriosakonnale. Kui isiku liikmeksolek nähtub veebilehel avalikustatud EK liikmete nimekirjast, teeb kohtu registriosakond sinna teate alusel märke väljaastumise või väljaarvamise kohta Kui EK juhatus ei ole esitanud eelnimetatud teadet, võib EKst väljaastunud või väljaarvatud isik ise esitada teate märke tegemiseks. Teade peab olema notariaalselt kinnitatud

196. Üldkoosolek EK kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõik EK liikmed Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides EK juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või EK muu organi pädevusse

197. Üldkoosoleku pädevus põhikirja muutmine eesmärkide muutmine juhatuse liikmete määramine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes EK esindaja määramine muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse

198. Volinike koosolek EK põhikirjaga võib näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses EK liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas. Igal EK liikmel on õigus osaleda volinike valimises Volinike koosolekule kohaldatakse MTÜSs üldkoosoleku kohta sätestatut, kui muus seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti

199. Juhatus EKl peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liikmete minimaalne arv nähakse ette põhikirjas Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik

200. Juhatuse määramine Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti Juhatuse liikme võib liikme määranud organi otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule Põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral EK juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel

201. Muud organid Põhikirjaga võib ette näha, et teatud õigustoimingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele muu organ, mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas Muu organi õigus EK esindada ulatub kahtluse korral kõigile õigustoimingutele, mida talle põhikirjaga ettenähtud valdkond harilikult kaasa toob

202. Osakonnad EKl võivad olla osakonnad, kui see on ette nähtud põhikirjaga. Osakonnad ei ole juriidilised isikud Osakonna organid ja nende pädevus nähakse ette EK põhikirjas. Kui osakonnal on oma üldkoosolek ja juhatus, kohaldatakse nendele MTÜS MTÜ kohta sätestatut

203. Järelevalve Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli Revidendiks või audiitoriks ei või olla EK juhatuse liige ega raamatupidaja Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule

204. EK tegevuse seaduslikkuse tagamine, selle ühinemine, jagunemine ja lõpetamine (1) EK tegevuse seaduslikkuse tagamine ning EK ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub MTÜS alusel. EK ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest Kohtu registriosakonnal on õigus nõuda EK juhatuselt EK liikmete nimekirja esitamist registriosakonna määratud kuupäeva seisuga, kui on alust arvata, et erakonna liikmete tegelik arv on langenud alla 1000

205. EK tegevuse seaduslikkuse tagamine, selle ühinemine, jagunemine ja lõpetamine (2) Kui EK liikmete arv langeb alla 1000 ning vabatahtlikku lõpetamist ei ole alustatud, võib sundlõpetamise algatamist taotleda lisaks MTÜSs nimetatud isikutele ka kohtu registriosakond Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse või eesmärkidega erakonna tegevuse lõpetamine toimub põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras

206. PSJKS (1) Ainult Riigikohtu üldkogu pädevuses on lahendada taotlus EK tegevuse lõpetamise kohta Taotlus lõpetada EK tegevus: VV võib esitada Riigikohtule taotluse lõpetada Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse või eesmärkidega EK tegevus Taotlus lõpetada EK tegevus peab olema põhistatud ja sellele tuleb lisada taotluse aluseks olevad dokumendid

207. PSJKS (2) Menetlusosalised: Menetlusosalised EK tegevuse lõpetamise taotluse läbivaatamisel Riigikohtus on Vabariigi Valitsus ja EK, kelle tegevuse lõpetamist taotletakse EK tegevuse lõpetamise menetlusest võib arvamuse andmise õigusega osa võtta õiguskantsler Kohus lahendab erakonna tegevuse lõpetamise taotluse viivitamata pärast nõuetekohase taotluse saamist

208. EK vara ja vahendid (1) EK vara ja vahendite allikaks on üksnes tema poolt põhikirjaga kehtestatud liikmemaksud, EKS alusel saadud eraldised riigieelarvest, füüsiliste isikute annetused ning tulu EK varalt EK ei tohi vastu võtta anonüümset ega varjatud annetust

209. EK vara ja vahendid (2) Varjatud annetuseks loetakse mis tahes kaupade, teenuste, varaliste ja mittevaraliste õiguste loovutamist EKle tingimustel, mis ei ole kättesaadavad teistele isikutele EK võib sõlmida laenu- või krediidilepingu, kui laenuandja või krediidiandja on krediidiasutus ning leping on tagatud EK varaga või tema liikme käendusega

210. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruande koostamiseks viib EK, mis saab eraldist riigieelarvest, läbi audiitorkontrolli EK üldkoosolek või põhikirja järgi seda asendav organ kinnitab igal aastal EK majandustegevuse aruande ja avalikustab selle EK veebilehel. Aastaaruanne avaldatakse Riigi Teataja Lisas.

211. Annetuste avalikkus (1) EK poolt saadud annetuste kohta peab EK registrit. EK avalikustab annetuste registri oma veebilehel Annetuste registris märgitakse annetaja nimi, tema kontaktandmed ning annetuse väärtus. Mitterahalise annetuse korral määrab annetuse väärtuse annetaja

212. Annetuste avalikkus (2) Annetuste registris toodud andmete õigsuse tagab EK juhatus EK ei tohi vastu võtta anonüümset annetust ega juriidilise isiku annetust. Sellise annetuse tagastab EK võimaluse korral annetajale. Võimaluse puudumisel kannab EK kümne päeva jooksul annetuse riigieelarvesse, kus see lisatakse järgmisel eelarveaastal riigieelarvest EKdele eraldatava toetuse hulka

213. Valimiskampaania rahastamise avalikkus EK esitab aruande Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu või Euroopa Parlamendi valimiskampaania läbiviimiseks EK ja EK nimekirjas kandideerinud isikute poolt tehtud kulutuste ning kasutatud vahendite päritolu kohta RK korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile ühe kuu jooksul, arvates valimispäevast

214. Eraldised riigieelarvest Riigikogus esindatud EKl on õigus eraldistele riigieelarvest. Eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimisel saadud kohtade arvuga Riigikogu valimistel osalenud EK, mis ei ületanud valimiskünnist, kuid kogus vähemalt: 1) ühe protsendi häältest, saab riigieelarvest eraldist 150 000 krooni aastas 2) neli protsenti häältest, saab riigieelarvest eraldist 250 000 krooni aastas

215. EK vastutus EKle tehtava annetuse registreerimise või avalikustamise korra rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (jur. isikut kuni 50 tuh kr) EK majandustegevuse aastaaruande või EKle laekunud vahendite kvartaliaruande või EK valimiskampaania rahastamise avalikustamise korra rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (jur. isikut kuni 50 tuh kr)

216. Alates 01.01.2008 Saavad EK liikmeteks olla , kuid ei või olla EK juht-, kontroll- või revisjoniorgani liige: piirivalveametnik prokurör politseiametnik õiguskantsler (ja tema nõunikud*) julgeolekuasutuse ametnik riigikontrolör (ja Riigikontrolli peakontrolör*) kohtunik EK liige ei tohi jätkuvalt olla kaitseväe tegevteenistuses olev isik

217. Erakonnad Eestis 2007 MTÜde ja SAste register Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) https://ar.eer.ee https://ar.eer.ee/erakonnad.py