1. Vene võim Eestis Piret Tänav

2. Eesti alad peale 1721. aastat Uusikaupunki rahu: Vastavalt rahulepingule tunnustas Rootsi Eesti-, Liivi ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soome üleminekut Venemaa valitsemise alla. Rootsi sai Venemaal sõjakahjude hüvituseks 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu ning õiguse vedada Baltikumist tollivabalt välja suures koguses teravilja.

3. Peeter I oli Vene tsaar 1682 – 1721

4. Balti erikord Balti erikorra kehtestamine : Mõiste: Balti erikord - Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega.

5. Milles Balti erikord seisnes: Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon - ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle.

6. kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. valitseva usundina Balti kubermangudes tunnustati luterlust . kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel . Balti kubermangude ja Venemaa pärisalade vahele jäi püsima tollipiir .

7. kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunikena. aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad . Rüütelkondade kõrgeimaks organiks oli Maapäev . kohaliku aadli eesõiguseid kaitsti aadlimatriklite koostamisega linnad säilitasid omavalitsuse; seda teostasid linnavalitsused ehk raed .

8. Katariina II oli tsaarinna 1762-1796

9. Asehalduskorraldus Eestis (1783-1796): 1762 Venemaa troonile asunud keisrinna Katariina II eesmärgiks oli: Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine piirialade tihedam liitmine Venemaaga. See tähendas aga kohalike baltisaksa aadli privileegide e. Balti erikorra piiramist või kaotamist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal ning sellega kaasnesid muutused järgmistes valdkondades:

10. Muutused halduskorralduses: Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa), kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil. Narva koos ümbrusega liideti Peterburi kubermanguga. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna; uuteks linnadeks said maakonnakeskused Paldiski (1783) ja Võru (1784). NB! Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste muudatustega kuni 1917.

11. Muutused valitsemises: Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai asehaldur (sellest tuletatakse ka termin asehalduskord ). Asehalduriks sai Katariina II usaldusalune ning senine Liivimaa kindralkuberner iirlane George von Browne , kes sekkus aktiivselt kohalike küsimuste lahendamisse, mis seni oli olnud vaid rüütelkondade otsustada.

12. Muutused linnade valitsemises: Linnakodanikuõigused said kõik majaomanikud linnades sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Raed linnades saadeti laiali. Uute linnavalitsustena moodustati linnaduumad , kuhu tuli valida esindajaid ka vaesematest linnaelanike kihtidest. NB! Sellega murti varasem sakslaste ainuvõim linnade valitsemisel.

13. Muutused maksukorralduses: Uue maksuna kehtestati pearahamaks . Hakati korraldama hingeloendusi (rahvaloendusi), et teada saada kogutavate maksude suurust.

14. Muutused rüütelkondades: Kõik aadlikud võrdsustati (ka aadlimatriklisse mittekuuluvad ning hilisemad sisserändajad). Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. NB! Vähenes oluliselt rüütelkondade mõju kohalike küsimuste otsustamisel.

15. Põllumajanduse aluseks Eestis 18-19.sajandil oli teraviljakasvatus teravilja kõrged hinnad teravilja laialdane turg: - seda müüdi tollivabalt Rootsi - müüdi Vene armeele (~50 tuhat sõdurit Balti kubermangudes) - suurlinna Peterburi lähedus

16. Teraviljakasvatus teraviljast viina ajamine . Teravili -> viin (selle müük mõisate kõrtsides, sõjaväele ja Peterburi) -> praaga (viina ajamisel tekkiv jääkprodukt) -> härgade nuumamine (müüdi Peterburi) -> sõnnik -> teravilja saagikuse kasv.

17. Kuni 18.saj. lõpuni tasus senine talupoegade teoorjusel põhinev põlluharimine ennast mõisatel ära !

18. Kriisinähud mõisamajanduses 17. ja 18. sajandil : algas teraviljahindade langus, kuna maailmaturule hakkas tekkima uusi suurtootjaid. mõisnike kulutused suurenesid. Soovides jäljendada Euroopa elustandardeid rajati alates 18.sajandi lõpust uusi uhkeid ja suurejoonelisi mõisakomplekse, peeti ametis ohtralt teenijaskonda ja koolitati oma poegi Euroopa ülikoolides ning seeläbi kasvasid võlad.

19. Kriisinähud mõisamajanduses 17. ja 18. sajandil : kulude suurenemist üritasid mõisnikud katta mõisapõldude laiendamise ja talupoegade koormiste kasvuga. suurem surve talupoegadele tõi enesega kaasa talurahvarahutuste sagenemise (N: 1784 pearaharahutused paljudes mõisates; uue riikliku pearahamaksu kehtestamisega arvasid talupojad, et mõisakoormiseid ei pea enam täitma).

20. Haridus Vaatamata Põhjasõja poolt tekitatud tagasilöögile hakkas alates 18.sajandi teisest poolest tasahilju edenema ka talurahvale hariduse andmine . Vähehaaval taastus koolivõrk. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale, seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel.

21. Tartu ülikool 1802 1802. aastal avati Tartus Aleksander I käsul jällegi ülikool, mis tegutseb tänaseni. 19. sajandi esimesel poolel oli Tartu Ülikool kõige suurem ülikool kogu Vene riigis. Linn kasvas kiirest ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks.

22. Tartu kivisild