1. Vene aeg. 12 ja 13 . jaanuar

2. Balti erikord - Остзейский особый порядок Deklaratsioon - Декларация — официальное заявление или нормативный документ , содержащий основополагающие принципы внешней или внутренней политики государства Põhisisu – основной смысл Omavalitsus – местный орган самоуправления Seadus - закон

3. K ü simused Mis on Balti erikord? Iseloomusta seda. Balti erikorra plussid ja miinused. Lk 88 Talurahva olukord Balti erikorra ajal. Roseni deklaratsioon- millal ja millistel asjaoludel sündis see dokument, selle põhisisu. Lk 89-90 Omavalitsuste loomine (vallaseadus), omavalitsuste ülesanded. Lk 107 Katariina II Balti poliitika (asehalduskord) – millal, miks rakendati . Lk 93

4. Kodutöö Leia internetist ja kirjuta endale vihikusse: Talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal:1802, 1804, 1816, 1819, 1849, 1856. Pead teadma seaduste põhisisu.

5. 5. 1866. aasta vallaseadus keelas Eesti- ja Liivimaal talupoegadele võimaluse kohalike asjade otsustamisel kaasa rääkida. 4 . Katariina II (1762-1796) viis läbi Balti poliitikat, mis oli suunatud sellele, et nüüd Balti provintsides linnadel oli piiratud omavalitsusõigus. 3. Roseni deklaratsioon - talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument, kus väidatakse, et talupoegadel on vabaduseõigused ning nad võivad kaebata mõisnike peale 2.Alates 1877. aastast linnades hakkasid tegutsema linnaduumad , mis olid kaasaegsete linnavolikogude eelkäijad. 1.Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal ja , Liivimaal 13.-20 sajandini. V Õ Väide (Õige või Vale?)

6. Venemaad valitsenud monarhid ( Venemaa Keisririik ) 1721 – 1725 Peeter I 1725 – 1727 Katariina I 1727 – 1730 Peeter II 1730 – 1740 Anna Ivanovna 1740 – 1741 Ivan VI 1741 – 1762 Jelizaveta Petrovna 1762 Peeter III 1762 – 1796 Katariina II Suur 1796 – 1801 Paul I 1801 – 1825 Aleksander I ( 1777 – 1825 ) 1825 – 1855 Nikolai I ( 1796 – 1855 ) 1855 – 1881 Aleksander II Vabastaja ( 1818 – 1881 ) 1881 – 1894 Aleksander III ( 1845 – 1894 ) 1894 – 1917 Nikolai II ( 1868 – 1918 )

7. Sõnavara Pärandama – наследовать Vallasvara – недвижимость (которую можно наследовать, передавать) Vallakohus - Областной суд Piirama kodukari õi gust – ограничивать право на домашний скот

8. Talude järk-järguline müümise korraldamine, mis pidi kaasa tooma teoorjuse kadumise. Talu võis osta ja müüa. Päriseksostmisega kaasnes kruntiajamine (tekkisid komplekssed maaomandid). Liivimaa Eestimaa 1849 1856 Pärisorjuse kaotamine, talup. oli vaba ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talup. rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup. võis kolida teise mõisa, kui mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. Eestimaa Liivimaa 1816 1819 Keelatakse talup. müük ja ost. Loodi vallakohtud (kohtunikud talupojad ise), anti õigus talup. oma talu pärandada ja normeeriti koormisi. Toimus maade ülemõõtmine ja hindamine. Piirati mõisnikel kodukariõigust. Koostati vakuraamatud (dokumendid talup. kohustustega) Eestimaa ja Liivimaa 1804 Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale. Eestimaa 1802 Seaduse sisu Kubermang Aasta

9. 1802 Talupoegadel on õ igus p ä randada maad — > 1804 õigus maad pärandada, aga ei tohtinud müüa ja osta —> 1816(1819) kadus õigus pärandada maad, talupoeg on iseseisev võis teise mõisniku juurde minna, aga teoorjus säilis —> 1849(1856) teoorjuse kadumine

10. Linnad ja majandus 18-19 saj . Lk 90 , 108 (Kuidas linnade olukord muutus 18 saj (mis halba ja head) ja kuidas muutus 19 saj. (halba ja head)