6. klass

1. Muistne Egiptus

2. Egiptus asub
Aafrika mandri
kirdenurgas.
Sealt voolab läbi
Niiluse jõgi, mille
üleujutusi kasutati
põlluharimiseks.
Umbes a 3000 eKr
tekkis ühtne riik,
pealinn – Memphis,
Kuningas – Menes

3. Looduslikud eripärad
• Ümbritsetud kõrbete ja poolkõrbetega.
• Iseseisev arenemine.
• Tihe suhtlus naabritega puudus.
• Eraldatus päästis pealetungide eest.

4. Egiptlased oskasid üleujutusi
ära kasutada ning rajasid
niisutussüsteeme:
1) niisutuskanaleid
2) šaduffe - veetõstukeid,
Et juhtida vett sinna, kuhu
Niiluse üleujutuste vesi ei
ulatunud.
Sellist põllumajandust nimetati
niisutuspõllunduseks.
niisutuskanalid
šaduff

5. Vaarao – Egiptuse valitseja
Piiramatu võim
Jumalate asemik maa peal
Päikesejumala Ra poeg
Erakordne pühalikkus

6. Ehitusmeister Imhotep ja Džoseri püramiid
Egiptlased ehitasid vaaraodele uhkeid haudehitisi ehk
püramiide.

7. Giza püramiidid – kõige suuremad:
Cheopsi püramiid – 147 meetrit
Chephreni püramiid
Mykerinose püramiid
Püramiididesse pandi surnule kaasa ehteid, sööki ja jooki.
Püramiidi valvas sfinks – lamav inimesenäoline lõvi.

8. Egiptlased arvasid, et inimese elu jätkub ka pärast surma.
Surnukeha töödeldi erilisel viisil ehk palsameeriti:
• surnu kõht lõigati lõhki ja siseelundid võeti välja;
• 70 päeva leotati keha soodavees;
• seejärel määriti surnukeha õliga
Palsameeritud surnukeha ehk muumia asetati kirstu
ehk sarkofaagi. Nägu kaeti surnumaskiga.

9. Sarkofaagid – suured kirstud
surnumask

10. Umbes 3000 a eKr tekkis Egiptuses piltkiri.
Piltkirjast arenesid egiptuse hieroglüüfid.
Tekstid kirjutati papüürusele.
See on taimest saadud paberitaoline materjal.

11. Miks tekkis Egiptuses kiri?
Mis eristab hieroglüüfkirja piltkirjast?

12. EGIPTUSE RIIK JA ÜHISKOND

13. Ühiskonna kiht Ülesanded
vaarao Piiramatu võim, riigi valitsemine, kontroll riigi ja ühiskonna
elu üle, ametnike ametisse panek.
asevalitsejad Vaarao korralduste täitmine, ehitustööde ja niisutuskanalite
korrashoidmise juhtimine, lihtrahvalt andami kogumine.
kirjutajad Märkisid üles. Milliseid töid tuli teha, kui palju andamit
maksta ja kuidas kõik need ülesanded täidetud said.
sõdurid Riigi kaitsmine
preestrid
Jumalatega ühenduse pidamine, andsid rahvale teada
jumalate tahet. Juhtisid templite maade harimist ja
korrashoidmist, ennustasid üleujutusi, hoolitsesid
kirjaoskuse säilitamise ja edasiarendamise eest.
käsitöölised
Meistritöö – kiviraidurid, kangrud, pottsepad, kullasepad.
Tasu – toit ja rõivad. Amet pärandati isalt pojale ja seda ei
tohtinud elu jooksul muuta.
talupojad Põlluharimine, karjakasvatamine (veised, lambad, sead),
andamite maksmine, kanalite korrashoid, ehitustööd (nt
püramiidid).
orjad Töötasid vaarao lossis, templite põldudel ja suurnike juures
majateenijatena.

14. Õ lk 66

15. Jumalate auks ehitasid egiptlased templeid.
tempel

16. Egiptlased võtsid kasutusele:
 kalendri
 aritmeetika ehk arvutuskunsti
 geomeetria ehk maamõõtmise
 arstiteaduse — oskasid
opereerida ja hambaid parandada.

17. Osirise kohus surnuteriigis Talupojad põllutööl
Käsitöölised töötamas
Egiptlaste elu kajastavad pildid