Inimkonna ajaloo algus
Koostas
Natalja Dovgan
INIMESE ILMUMINE
Umbes 4 milj aastat tagasi elasid Aafrikas inimlased ehk
hominiidid.
• Kolju sarnanes pigem ahvi omale.
• Käisid kindlalt kahel jalal.
• Käed olid osavad – suutsid käes hoida ja kasutada
lihtsaid tööriistu, 2,5 mln a tagasi õpiti valmistama
lihtsaid tööriistu.
Seda aega nimetatakse kiviajaks, sest tööriistad olid peamiselt
kivist valmistatud (aga ka luust ja puust).
http://en.wikipedia.org/wiki/File:A.afarensis.jpg
American Natural History Museum
http://heritage.perm.ru/UGF/viewtopic.php?lng=ru&id=4&pgt=1&t_id=2
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Australopithecus_afarensis.JPG
Australopitecus afarensis'e ehk Lucy liigikaaslase
rekonstruktsioon.
PIHUKIRVES
https://elu24.postimees.ee/3129473/ranikivist-tooriistad-paljastavad-inimene-jahtis-
elevante-juba-500-000-aastat-tagasi
http://www.novaator.ee/ET/inimene/inimese_eellane_kasutas_34_miljoni_aasta_eest_
kivist_tooriistu_kahtlane/
Umbes 1,5 mln a tagasi õpiti
valmistama ümara tagaosa ja
terava tipuga löögi- ja
lõikeriistu – pihukirveid.
KÕNE TEKE
 Aja jooksul ilmusid järjest enam arenenud inimliigid.
 Aju maht suurenes ning võimed võrreldes loomadega
aina suurenesid.
 Arenes ka lõualuu, mis annab märku sellest, et hakati
kasutama algelist kõnet.
 See toimus umbes 2 milj aastat tagasi –
omavahel suheldi häälitsuste kaudu.
TULE KASUTAMINE
 600 000 a tagasi õppisid inimlased kasutama tuld
ning kandma seda endaga kaasas.
 Tuld süüdata ise veel ei osatud.
http://www.sciencephoto.com/media/170965/view
Kuidas aitas inimlasi tuli?
• Tulel sai toitu valmistada, nt liha küpsetada.
• Tuli andis sooja.
• Tuli peletas ohtlikke metsloomi.
• Tuli sobis tööriistade täiustamiseks.
ELATUSALAD
• Esimesed inimesed toitusid surnud loomadest.
• Hiljem õpiti küttima.
• Suures osas tegeldi ka korilusega (loodusandide
korjamisega).
http://tuetingwh2010.blogspot.com/2010/08/australopithecus-pics.html
ELUOLU
 Riided loomanahkadest.
 Elupaigad – koopad või okstest ja loomanahkadest hütid.
 Jahiloomad: põhjapõdrad, koopakarud, mammutid.
JÄÄAEG
• Umbes 2,6 mln a tagasi algas üldine jahenemine, mis
lõppes u 12000 aasta eest.
• Maakera põhjaosas olid suured alad kaetud paksu
mandrijääga (suur osa Euroopast, Aasiast ja Põhja-
Ameerikast).
Millised uued oskused tekkisid
inimlastel jääajal?
• loomanahkadest riiete valmistamine,
• tuletegemine (hõõruti vastamisi kahte
puutükki või löödi kokku tulekivikilde).
NEANDERTALLANE
 Ilmus 250 000 aastat
tagasi.
 Ajumaht võrdne
tänapäeva
inimese omaga.
 Etteulatuv näoosa, lai
nina.
 Suhteliselt lühike.
 Kadusid maailmast u 30
000 a tagasi. Põhjus pole
teada.
http://ngm.nationalgeographic.com/2008/10/neanderthals/hall-text
Mille poolest erinesid
neandertallased oma eellastest?
• Olid osavamad kütid – jahtisid põhjapõtru,
koopakarusid ja mummuteid.
• Oskasid kõneleda (moodustada sõnu).
• Hakkasid surnud kaaslasi matma.
HOMO SAPIENS ehk tark inimene
 Kujunes u 200 000 aastat tagasi. Tänapäeva inimese
otsene esivanem.
 Välimus: pikk ja sihvakas
 Tegevusalad: korilus, kalastus ja küttimine.
 50-75 liikmelised sugukonnad.
 Oli võimeline kunsti tegema (koopamaalingud).
 Oskas ise tuld süüdata.
 Uued tööriistad: oda, nooled, harpuun, vibu.
 Olid kujunenud sugudevahelised rollid.
INIMRASSID
Europiidid, mongoliidid ja negriidid.
https://wol.jw.org/fr/wol/d/r30/lp-f/1102010306
KASUTATUD ALLIKAD
• Kõiv,M., Piir, M.M. 2010. Vanaaeg. Ajalooõpik 6.
klassile. I osa.

Inimkonna ajaloo algus