HalduskorraldusEestimaa kubermang: Läänemaa,Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar.Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa.Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik.Kindralkuberneri ülesanded:Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine.
Postiteenistuse, teede jasildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine.RüütelkonnadEestimaa rüütelkondLiivimaa rüütelkondSaaremaa rüütelkondRüütelkonna ülesanded:Maavaldajate aadlike koondamine.
Kohalike küsimuste lahendamine.Rüütelkonnaliikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid keskmiselt iga kolme aasta tagant.Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud.Liivimaa maamarssal lahendas igapäevaseid küsimusi.
8.
KohtuvõimAvaliku korra tagamiseksseati ametisse Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud.Nende ülesanded:Pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine.
Süüdlaste karistamine.Meeskohtud(Eesti- jaSaaremaal) ja maakohtud(Liivimaal) arutasid maakonna elanike(v.a. aadlike) süüasju.Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus lahendati suuremad kuriteod.Viimane sõna jäi Rootsi kuningale!
11.
Rootsi riigivõim jabalti aadelAlad, mis olid Rootsi võimu alla tulnud vabatahtlikult, said leebema suhtumise osaliseks.Johan Skytte- 1629. aastal Riias ametisse seatud kindralkuberner, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiire rootsistamine.1632. aastal tulid Rootsis võimule aristikraadid.1634. Aastal kutsuti tagasi Skytte ja lõppes katse Liivimaa rootsistada.Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, mis iseloomustab siinsete rüütelkondade poolt endile kätte võidetud õigusi ja vabadusi.
12.
Rahvastik1629- aastaks olirohkete sõdade tõttu rahvaarv katastroofiliselt vähenenud.1620- ndatel aastatel oli talurahva arv vähem kui 100 000.1630- ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad kolmeks aastaks maksudest.Saaremaa elanikkond moodustas neljandiku eestlastest, osa neist asus elama mandrile.XVII sajandil hakkas Eestisse tulema hulgaliselt teisi rahvaid:venelased
ReduktsioonReduktsioon- erakätesse antudriigimaade tagasivõtmine.Reduktsiooni algatas 1660. aastal Rootsi troonile saanud Karl XI, kuna oli vaja kiirest täita riigikassat.1680. aastal laiendati reduktsiooni ka Eesti- ja Liivimaale ning see tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. Tänu sellele hakkas kuningas võtma tagasi ka neid maid, mis olid erakätesse läinud enne Rootsi aega.Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30%. Peale seda kasvasid riigitulud märgatavalt.Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle.Johann Reinhold Patkul- haritud, kuid jõhkra iseloomuga Liivimaa aadlipositsiooni juht avaldas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Seetõttu mõisteti ta surma koos tema varanduste konfiskeerimisega.
16.
Talurahva olukordReduktsioon muutistalurahva olukorda oluliselt.1645. aastal kinnitati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus.Pärisorjus pärusmõisates süvenes, kuid riigimõisates paranes.Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes ja nii said talupojad vaid kuninga alamateks.Reduktsiooniga kaasnes ka maade põhjalik hindamine ja kaardidtamine.Vakuraamatutesse pandi kirja kõik talupoegade kohustused ja võlad.Liivimaal määrati sillakohtunike asemele ametisse kreisifoogtid.Talupojad said õiguse kaevata mõisarentnike ja –valitsejate peale, kui need seadusi rikkusid.
17.
PõllumajandusXVII-XX sajandil oliEestis üle 1000 mõisa.Mõisnikud panid rõhku teravilja kasvatamisele, kuna see andis suurt kasumit.Kõige enam kasvatati rukist.Põllud jagati siiludeks ja tööloomadeks olid härjad.Kuna mõisates peeti loomi vähem, oli talupõldudel saagikus suurem.Vastukaaluks laiendas mõis külvipinda, kuna seda haris talupoeg.Kui enne Liivi sõda oli talupõlde 4x rohkem kui mõisapõlde, siis XVII sajandi lõpuks oli see suhe 1:2,5.See tõi kaasa talupoegade teokoormise suurenemise.
