Vana-Kreeka mütoloogia
Mütoloogiaon müütide kogum.
Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna
mythologia.
Muinaskreeklased ei teinud selget vahet ajaloo ja mütoloogia vahel.
Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate
sekkumisi.
Kreeka mütoloogia avaldas muljet ka roomlastele.
3.
Jumalad
Panteon -usundi või mütoloogia jumaluste süsteem, ka kõigile
jumalatele pühendatud tempel.
Jumalate paljusus – polüteism.
Jumalad on antropomorfsed ehk inimesekujulised.
Universumi jõudude kehastused.
Enam-vähem muutumatud.
Sageli väiklased ja kättemaksuhimulised.
Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust.
Jumalatega võis suhelda iga inimene, ametis olid ka preestrid.
4.
Jumalate ja inimestepõlvnemine
Poeet Hesiodose 7.saj eKr pärineva teose „Theogonia“
(„Jumalate põlvnemine“) järgi:
kõige alguseks oli kaos (Chaos), millest sündis kõigi elusolendite ema
Maa (Gaia), kes sünnitas endale abikaasaks Taeva (Uranose).
Nende kooselust sündisid jumalate esivanemad- titaanid.
Titaan Kronos kukutas oma isa Uranose, tegi ta sirbiga viljatuks ning
võttis maailma valitsemise üle.
Ta abiellus oma õe titaan Rhea`ga ning nende lapsed ongi vanema
põlve jumalad- Zeus koos oma vendade ja õdedega.
Zeus olevat suureks saades vabastanud oma vennad ja õed, kelle
Kronos oli pärast nende sündi alla neelanud.
Sellele järgnes titaanide ja jumalate võitlus, mille võitjad- jumalad tõusid
maailma valitsejaks.
Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt mullast ja
veest.
Titaan Prometheus aitas kaitsetuid inimesi, õpetades neile tule
kasutamist, jumalatele ohverdamist ning muid tsiviliseeritud eluks
vajalikke oskuseid.
5.
Olümpose mägi –jumalate kodu
http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpos
ZEUS
Peajumal ning taeva-,
tormi-ja äikesejumal.
Kõige võimsam, kõik
jumalad pidid talle
kuuletuma.
Lemmikohvriloom –
härg.
Sümbolid – piksenooled,
valitsuskepp ja kotkas.
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Statue_of_Zeus_%28Hermitage%29_-_%D0%A1%D1%82%D0%B0%D1%82%D1%83%D1%8F_%D0%AE
%D0%BF%D0%B8%D1%82%D0%B5%D1%80%D0%B0.jpg?uselang=ru
9.
HERA
Kõrgeim jumalanna.
Taevajumalanna,
abielu jaabielunaiste
kaitsja, Zeusi abikaasa
ja õde.
Kujutati sageli
armukadedana.
Lemmikloom – lehm.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hera_Campana_Louvre_Ma2283.jpg
HESTIA
Koldetule ja kodurahu
Jumalanna.
Zeusiõde.
Armastatud jumalanna.
Tagasihoidlik, lihtne ja
vähenõudlik.
Igal kodusel
ohverdamisel ohverdati
Hestiale esimesena.
http://et.wikipedia.org/wiki/Hestia
Jumalatega suhtlemine
Suhtlemise kohad:
templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele
oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia
Suhtlemise viisid:
usupidustused (dionüüsiad,olümpiamängud)
müsteeriumid (Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid)
19.
Pühamu
Tempel (kr knaos) ja selle juures paiknev altar – madal,
kividest laotud alus, kus sai jumalatele ohvreid tuua.
Pühendatud mõnele kindlale jumalale.
Preestrid ja preestrinnad olid ametis jumalate teenimiseks
(ohritalituste läbiviimine ja pühamu eest hoolt kandmine),
eraldiseisvat ühiskonnakihti ei moodustanud.
Loomade ohverdamine (veised, kitsed, lambad, sead).
Tapetud looma liha küpsetati järgnenud pidusöögi käigus ning
altaril põletati ohvrilooma inimestele söögiks kõlbmatud osad.
Jumalad said talitusest osa läbi taevasse tõusva ohvrisuitsu.
Usupidustused – rongkäik, ohvritalitus pühamus, võistlused
Püütia
Püütia istus kolmejalgselepingile
koopalõhe kohal, kust tulid uimastavad
aurud.
Uimastavate aurude mõjul kisendas
püütia seoseta sõnu. Neid võis tõlgendada
mitut moodi, nii nagu oli kasulik. Juures
viibivad preestrid vormisid püütia sõnad
selgemateks värssideks ja andsid need
edasi küsijale. Ka sellisel kujul polnud
ennustused kuigi kergesti mõistetavad.
Seda ei võinudki oodata - jumal andis
inimestele tuleviku kohta ainult märke,
neist arusaamine oli surelike endi mure.
Hellenid suhtusid püütia ettekuulutustesse
väga tõsiselt, kahtlemata nende õigsuses.
29.
Müsteeriumid
Laiema üldsuseeest varjatud jumala-teenistused, mis pidid
tagama külluse ja õitsengu siinses elus (läbi vilja tärkamise)
ning õnnistatud seisundi järgmises elus.
Osaleda võis kindla pühitsusrituaali läbiteinud inimene.
Müsteeriumi saladuste väljarääkimine tähendas ränka
jumalateotust.
Inimene sai austatud jumalaga eriti lähedaseks ja võis loota ka
pärast surma paremat saatust.
30.
Maine elupidi olema meeldiv ja nautimisväärne.
Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal.
Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus
surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena.
Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse
allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron.
Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile.
Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu.
Surmajärgsus
31.
Sport olikreeklaste hulgas üks meelisharrastusi.
Sporti tehti alasti.
Spordiväljak koos selle juurde kuuluvate abihoonetega -
gymnasion (kr k alastioleku koht).
Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates
776 eKr (kreeklaste ajaarvamise algus) iga nelja aasta tagant
Elise maakonnas Olümpias.
Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad
meessoost hellenid (hiljem ka makedoonlased).
Mängude ajaks kuulutati välja olümpiarahu.
Sport ja olümpiamängud
Võistluste hulka kuulusid:
erinevad jooksudistantsid (tähtsaim staadionijooks –
distants pikkusega 192 meetrit),
maadlus,
rusikavõitlus,
pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest),
viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota
kaugushüpe ja maadlus),
hobukaarikute võidusõit.
Sport ja olümpiamängud
34.
Kasutatud kirjandus
MaitKõiv. 2006. Inimene, ühiskond, kultuur. Õpik
gümnaasiumile. I. Tallinn: Avita
Helmut Piirimäe. 2004. Inimene, ühiskond, kultuur. Õpik
gümnaasiumile. I. Tallinn: Koolibri
