esitlus gümnaasiumile

1. REFORMATSIOON
VASTUREFORMATSIOON
NATALJA DOVGAN

2. Reformatsioon
 Reformatsioon e usupuhastus (lad k reformatio –
ümberkujundamine, muutmine) oli võitlus katoliku
kiriku vastu.
 Vastuseisu põhjusteks oli katoliku kiriku
organisatsiooni kaugenemine algkristluse
põhimõtetest (vaimulike ilmalik elu, rikastumine ja
indulgentside müük, ilmaliku võimu taotlused).
 Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid
katoliiklikust kirikust protestantlikud harud
nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

3. Reformatsioon
 Reformatsioon oli oma sisult kahene.
 Ühelt poolt oli tegemist usulise võitlusega,
miile eesmärgiks oli kiriku organisatsiooni
muutmine ja katoliikliku õpetuse viimine
uutele alustele.
 Teisalt oli tegemist poliitilise võitlusega, mis
oli suunatud kiriku poliitilise mõjuvõimu vastu
ühiskonnas.

4. Martin Luther (1483 – 1546)
 Saksa kristlik teoloog ja augustiini
munk, kes Wittenbergi linna
lossikiriku uksele naelutas 1517
oma 95 ladinakeelset teesi, milles
ta eelkõige kritiseeris indulgentside
müüki.
 Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi
Piibli õpetuste juurde.
 Tema eesmärgiks oli reformida
kristliku usu sisulisi kõrvalekaldeid
katoliku kirikus.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/61/Luther46c.jpg

5. Martin Lutheri vaated
 Koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, hiljem tõlgiti saksa
keelde ja levisid laialdaselt.
 Usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel.
 Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja
paavsti.
 Tunnustas ainult kahte sakramenti: ristimist ja armulauda.
 Ta oli kirikuhierarhia vastu – kutsus üles kirikut reformima,
vajalik luua rahvakirik
 Mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise.
 Vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse.

6. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/81/95Thesen.jpg

7. Philipp Melanchthon
 Ühines reformatsiooniga
1521. aastal.
 Lutheri abiline.
 Idee – mõistus ja haridus
peavad usku toetama.
https://en.wikipedia.org/wiki/Philip_Melanchthon#/media/File:Phil
ipp-Melanchthon-1537.jpg

8. Reformatsioon Saksamaal
 Alguses ei pööratud Lutheri tegevusele suurt tähelepanu, selle
tingis paavsti ilmalikud huvid ja Saksamaa poliitiline killustatus,
mis lasi reformatsioonil tõkestamatult levida.
 Hiljem püüti tema tegevust tõkestada, kuid oli juba hilja, sest
Lutheril oli juba rahva toetus.
 Luther kutsuti 1521. a Wormsis toimuvale Saksa riigipäevale,
lootuses, et ta loobub oma seisukohtadest, kuid Luther ei teinud
seda.
 Luther kuulutati lindpriiks, ta varjas end aasta aega Friedrich
Targa lossis, kuid siis pöördus ta tagasi Wittenbergi ja asus uut
kirikut üles ehitama

9. KATOLIIKLUS LUTERLUS
7 SAKRAMENTI 2 SAKRAMENTI
PÜHAKUTE KULTUS PÜHAKUTE EITAMINE
LADINAKEELNE PIIBEL EMAKEELNE PIIBEL
LADINAKEELNE
JUMALATEENISTUS
RAHVAKEELNE
JUMALATEENISTUS
ABIELUKEELD PREESTRITEL TOHIB ABIELLUDA
MUNKLUS MUNKLUSE KEELD
JUMAL ON MAAILMA LOOJA, VALITSEJA JA INIMKONNA
PÄÄSTJA. PIIBEL ON JUMALA SÕNA JA USU ALUS.

10. Reformatsioon ja rahvaliikumised
 Talurahvasõjad (1524-1525), talupojad nõudsid
pärisorjusest vabastamist, sest see on vastuolus
pühakirjaga.
 See suruti maha ja ühtlasi lõppes reformatsioon
kui rahvaliikumine, reformatsioon muutus
poliitiliseks liikumiseks.
 Luther ei toetanud talupoegade ülestõusu.

11. Thomas Müntzer
 Talurahva ülestõusu juht.
 Ideed:
 Maapealse jumalariigi saavutamiseks
peab keskenduma sotsiaalsete ja
majanduslike probleemide
lahendamisele.
 Võim anda lihtrahva kätte.
 Feodaalsest rõhumisest vabanemine ja
tõeline usk.
https://de.wikipedia.org/wiki/Thomas_M%C3%BCntzer

12. Augsburgi usurahu
 1526. a vürstide on õigus määrata oma alluvate
usku.
 1555. a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa
usulise lõhenemise. “Kelle valitsus, selle usk” –
see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul,
ei laienenud kalvinistidele.
 Augsburgi usutunnistus määratles luterluse
põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse
alused (emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati
pühakute kultus), riigikirik.

13. Kalvinismi kujunemine Šveitsis
 Ulrich Zwingli
 Kuulutas Zürichi paavstivõimu alt
sõltumatuks. Kirik allutati
linnavalitsusele, kaotati paastumise
ja vaimulike abielu-keelu nõue.
 Katoliiklik missa asendati Piibli
lugemise ja jutlusega
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a7/Ulrich_Zwingli.jpg

14. Johann Calvin
 Jumalik ettemääratus e predestinatsioon – Jumal on
määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teised on
määratud hukatusele.
 Lõbustuste piiramine sh ka eraelus, riietuti musta ja loobuti
ehete kandmisest.
 Propageeriti lihtsat eluviisi ja töökust, pühapäeval ja
kirikupühadel suleti kõrtsid.
 Jumalateenistuse korda lihtsustati ja viidi läbi pildirüüste.
 Kalvinismist kujunes luterluse kõrval mõjukamaim
protestantlik liikumine.
 Kalvinism levis Šveitsist Madalmaadesse ja Reini-äärsetele
aladele Saksamaal, Prantsusmaale (nim hugenotid),
Inglismaale (nim puritaanid) ja Šotimaale (nim
presbüterlased).
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c4/John_Calvin.jpg

15. Reformatsioon Inglismaal
 Alguses ei pooldanud Henry VIII reformatsiooni.
 Hiljem hakkas ta seda toetama isiklikel põhjustel:
 ta otsustas lahutada Aragoni printsessist ja abielluda õuedaam Anne Boleyniga, paavst aga keeldus
nõusolekut andmast, seepeale lõi kuningas lahku katoliku kirikust ja alustas reformatsiooni.
 1534 supremaatiaaktiga (lad k supremus – kõrgeim) kuulutas
parlament kuninga Inglise riigikiriku (anglikaani kiriku)
peaks.
 Inglismaal kujunes eraldi välja anglikaani kirik, kus
jumalateenistus sarnanes väliselt endiselt katoliku kiriku
liturgiaga, õpetus oli aga protestantlik.
 Inglismaal suleti kõik kloostrid, kiriku ja kloostrite varad
riigistati, keelati indulgentside müük ja tehti lõpp pühakute
säilmete austamisele. Jumalateenistusi hakati anglikaani
kirikus pidama inglise keeles, õndsaks pidi saama ainult usu
kaudu ja ainsaks usuliste tõdede allikaks loeti Piiblit.
http://www.tudorplace.com.ar/images/HenryVIII12.jpg

16. Reformatsiooni tulemused
• Ulatuslik usupuhastus Euroopas
• Kristluse lihtsustamine
• Rahvusluse tõus
• Emakeele areng
• Katoliku kiriku mõningane teoloogiline ja
organisatoorne uuenemine
• Vastureformatsioon (erinevates riikides)
• Kapitalismi tekke soodustamine

17. Vastureformatsioon
 Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni
 Ühelt poolt tegeleti katoliku kirikus enesepuhastusega: korrastati
katoliiklikku õpetust, keelati kiriklike ametikohtade koondumine ühe
inimese kätte, parandati vaimulike haridustaset ja tugevdati ordu- ja
kloostridistsipliini. 1540 rajati Ignatius Loyola (1491 – 1556)
eestvedamisel jesuiitide ordu, mille eesmärk oli katoliiklust
tugevdada ja võidelda reformatsiooni vastu.
 Teisalt taasaktiveerus inkvisitsioon, et usuline teisitimõtlemine välja
juurida. Hävitati ketserlike sisuga „musta” nimekirja kantud
raamatuid.
 Trento kirikukogu – tunnistas paavsti ilmeksimatust ja oli vastu
detsentraliseerimisele, Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ja
Piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetustraditsioone.

18. Hispaania
 Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania.
 Hispaania kuningas Felipe II oli fanaatiline katoliiklane ja toetas
vastureformatsiooni.
 Avalikud ketserite põletamised – võidi tulle heita 80-90 inimest.
 Hispaania oli oma võimsuse tipul, pärast Felipe II surma algas
allakäik.
 Paavsti toetamine lõppes lüüasaamisega ja hegemoonia
kaotamisega Euroopas.
 Katoliiklik Hispaania sõdis kalvinistliku Madalmaadega
(Kaheksakümneaastane sõda, ka Madalmaade vabadussõda 1568
– 1648) ja üritas vallutada Inglismaad (Võitmatu Armaada
hukkumine 1588).

19. EUROOPA KONFESSIONAALNE JAOTUS

20. EUROOPA KRISTLIK JAOTUS
RISTIUSK
KATOLIIKLUS PROTESTANTISM ÕIGEUSK
HISPAANIA LUTERLUS ANGLIKANI
KIRIK
KALVINISM VENEMAA
ITAALIA PÕHJA-
SAKSAMAA
INGLISMAA MADALMAAD KREEKA
PORTUGAL ROOTSI ŠVEITS SERBIA
PRANTSUSMAA NORRA BULGAARIA
POOLA TAANI
LÕUNA-
PRANTSUSMAA
SOOME