8. klassidele loodud esitlus. Viide autori koduleheküljelt: http://eluoneksam.edicypages.com

1. Eesti 18. sajandil: Põhjasõda, Balti erikord, asehalduskord

2. Põhjasõda 1700-1721 1710 Rootsi kapituleerub: Eesti ala läks tegelikult (de facto) Vene võimu alla. 1721 Uusikaupunki rahu Rootsi ja Vene vahel: Eesti ala läks õiguslikult (de jure) Vene võimu alla. TÖÖLEHT LK. 3 P. 5. ÕPIK LK. 34-35. ATLAS LK. 70. Tsaar Peeter I

3. BALTI ERIKORD = Balti kubermangude laialdane omavalitsus Vene tsaaririigi koosseisus 1721-1783 ja 1796-1880 + hoidis ära põliselanike venestumise ja saksastumise + aitas säilitada kohalikku kultuuri ja omapära + võimaldas säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga ja tagas piirkonna kiire arengu - baltisaksa aadli piiramatu võim - eestlaste õiguste mahasurumine - pärisorjuse süvenemine RÜÜTELKONNAD, SAKSA KEEL, LUTERLUS, PRIVILEEGID, MAAD TAGASI (RESTITUTSIOON)

4. 1739 pärisorjuse kinnistamine (Roseni deklaratsioon) * talupoega võis pärandada, müüa, vahetada * talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule * mõisakoormised * sunnismaisus * kodukariõigus 1765 kergendused Liivimaal (positiivsed määrused) * õigus vallasvarale * vilja ülejääk endale * mõisakoormisi piirati * peksunorm 30 hoopi * talupojad võisid mõisnikke kohtusse kaevata

5. Asehalduskord 1783-1796 *Venemaa terviklikkus, unifitseerimine (piirialade liitmine Venemaaga) * piiramatu keisrivõim * Venemaaga sarnane haldusjaotus ja juhtimine (usaldusväärne asehaldur) * kärpis aadlike seisuslikke privileege (mõisad jäid) * kodanike võrdsustamine linnades *rahvaloendused, pearahamaks Keisrinna Katariina II